Saksamaa
Veiniaedu – 102 000 ha
Maailmas 10. veinitootja ja 4. veinitarbija
Marjasordid: kasvatatakse ligi 100 erinevat marjasorti, heledaid sorte on rohkem (2/3) kui tumedaid.
Levinuimad heledad on Riesling, Müller-Thurgau, Silvaner, Grauburgunder (Pinot Gris), Weißburgunder (Pinot Blanc), Kerner, Chardonnay ja Bacchus.
Levinuimad tumedad on Spätburgunder (Pinot Noir), Dornfelder, Blauer Portugieser, Trollinger, Schwarzriesling (Pinot Meuniere), Regent ja Lemberger.
Piirkonnad – 14 viinamarjakasvatuse piirkonda (Anbaugebiete), mis on jagatud 38 väiksemaks kasvualaks (Bereiche), mis omakorda jagunevad 167 väiksemaks sisekasvualaks (Großlagen) ja seal on registreeritud 2658 veiniaeda (Einzellagen).
Teadaolevalt valmistasid Reini jõe orus esimesena veini germaani hõimud tuhandeid aastaid tagasi, seda küll veiniviinapuu Vitis vinifera metsiku eellase Vitis sylvestris saagist. Tõsisema veiniviljelusega hakkasid Saksamaal tegelema roomlased oma vallutuste käigus 1. sajandil e.m.a. ja Rooma impeeriumi languse järgsel ajal võtsid veinitegemise üle kloostrid. Sellest ajast on jäänud nimed kuulsatele veiniaedadele, nagu Himmelreich (tõlkes: taevane kuningriik) ja Jesuitengarden (tõlkes: jesuiitide aed). Schloss Johannisberg oli kunagine benediktiini klooster ning Kloster Eberbachi rajasid tsisteerlased. 12. -16. sajand oli Saksa veinide hiilgeaeg ja keskajal valmistas isegi Tallinna Raeapteek Reini jõe oru veinist klaretti. 17. sajandil algas pikk Saksa veini mõõn, mis kestis kuni 1970ndate aastateni. Selle aja jooksul kadus pea 2/3 veiniaedade pindalast. 19. sajandil kannatasid Saksamaa veiniaiad sarnaselt ülejäänud Euroopale viinapuutäi epideemia käes ja seetõttu hääbusid seal mitmed omanäolised marjasordid. Kui keskajal laiusid viinamarjaväljad 300 000 hektaril, siis tänapäeval umbes 100 000 hektaril. Samas olid hiliskorje Riesling viinamarjast valmistatud luksuslikud dessertveinid enne II maailmasõda ühed haruldaseimad ja hinnatuimad veinid maailmas.
Esimene TBA (Trockenbeerenauslese) valmistati 1921. aastal Moselis Bernkasteler Doctori veiniaiast ja seejärel hakkasid veinitootjad märkima parimate veinide puhul juba ka veiniaedade nimesid pudeli etiketile. II maailmasõda räsis Saksamaa veinitööstust kõvasti, aga see taastus tänu lihtsa ja magusa veini tootmisele kiiresti. Samas devalveeris erinevatest sortidest segatud poolmagus ja odav masstoodang Liebfraumilchi näol Saksamaa veinide endist head mainet.
1971. aastal võeti kasutusele veinide kvaliteedisüsteem, mis oli aga üsna laialivalguv. Veinid jagati klassidesse: Deutscher Wein (lauavein ehk Tafelwein), Deutscher Landwein, Qualitätswein – QbA (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete) ja Prädikatswein – QmP (Qualitätswein mit Prädikat). Klasside jaotamine arvestatakse Oechsle kraadiga, mis on Ferdinand Oechsle loodud süsteem – see võrdleb mahla kaalu puhta vee omaga ja vahe grammides ongi Oechsle kraad. Ehk kui 1 liiter vett = 1000 grammi, siis 1 liiter viinamarjamahla, kus on 72 Oeschle kraadi kaalub 1072 grammi = 72 grammi kuivainet, millest enamik on suhkur + 1000 grammi vett.
Deutscher Wein tähendab lihtsat igapäevast massiveini. Peab olema valmistatud Saksamaal kasvanud marjadest, ei pea olema sordivein ja marjamahlale võib lisada suhkrut, et tõsta veini alkoholisisaldust kuni 8,5%-ni. Tavaliselt lisatakse kontsentreeritud marjamahla.
Deutscher Landwein – sisuliselt sama, mis eelmine, aga marjad peavad pärinema Landwein regioonist, neid on Saksamaal 21 ja alkoholi peab olema veinil vähemalt 9%.
Qualitatsweini (QbA, Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete) viinamarjad peavad olema kasvanud kvaliteetveini piirkonnas, neid on Saksamaal 14. Piirkonna nimi peab olema välja toodud veinipudeli etiketil ja suhkrut peab olema marjamahlas niipalju (51-72 Oechle kraadi), et veini alkoholisisaldus ilma mahla magustamata oleks vähemalt 7%. Kehval aastal valmistatavast Saksa veinist võib olla lausa 70% QbA vein, heal aastal aga vaid 30%.
Prädikatswein (QmP, Qualitätswein mit Prädikat) – kvaliteetvein, mille marjad peavad pärinema ühest 13 kvaliteetveinipiirkonnast, viinamarjamahla ei tohi magustada ja minimaalne alkoholisisaldus peab olema kuivade veinide puhul vähemalt 7% ja dessertveinide puhul 5,5%. Marjade küpsuse aste märgitakse etiketile:
Kabinett – valmistatud täielikult küpsetest viinamarjadest. Vähemalt 73 Oechsle kraadi.
Spätlese – (hiliskorje marjad) valmistatud kergelt üle küpsenud viinamarjadest. Minimaalselt 85 Oechsle kraadi.
Auslese – valmistatud valitud ja eriti küpsetest marjadest. Alates 95 Oechsle kraadist
Beerenauslese (BA) – magus vein, mis valmistatud valitud osaliselt väärishallitusega (Botrytis cinerea) nakatunud üleküpsenud viinamarjadest, alates 125 Oechsle kraadist.
Trockenbeerenauslese (TBA) – valmistatud marjakaupa korjatud ja valitud üleküpsenud viinamarjadest, mis nakatunud väärishallitusega. Vähemalt 150 Oechsle kraadi.
Eiswein – valmistatud Beerenauslese klassi viinamarjadest, mis on looduslikult külmunud vähemalt -7°C juures. Minimaalselt 125 Oechsle kraadi.
20. sajandi lõpus võeti kasutusele parima veiniaia mõiste – Grosse Gewächs ehk Erste Gewächs. Erste Gewächs mõistet kasutas ainult Rheingau piirkond, aga aastast 2012 kasutab ka Rheingau Grosse Gewächse nime. Grosse Gewächse (GG) veinid on alati kuivad (trocken).
Erste Lage – parim veiniaed Moseli piirkonnas, sest Moseil veinid on tihti kõrgema jääksuhkru sisaldusega ja seetõttu ei saa GG märgistust seal kasutada.
VDP klassifikatsioon
VDP (Verband Deutscher Prädikatsweingüter) on vanim veinitootjate ühendus maailmas (rajatud 1910. aastal) ja sinna kuulub tänapäeval ligi 200 Saksa veinitootjat erinevatest piirkondadest.
2012. aastal lisas VDP oma liikmetele veinide klassifikatsiooni, mis meenutab oma ülesehituselt veidi Prantsusmaa Burgundia veinide kvaliteediklasse:
VDP Grosse Lage ehk Grand Cru – ainult kuiv vein tootja parimast veiniaiast ja piirkonna traditsioonilisest marjasordist.
VDP Erste Lage ehk 1er Cru – vein tootja hinnatud veiniaedadest ja piirkonna traditsioonilisest marjasordist. Kuivad veinid. Poolmagusad ja magusad veinid kannavad Prädikatsweini märgistusi (Spätlese, Auslese jne), saagikus 60 hl/ha.
VDP Ortswein ehk külavein, marjad erinevatest aedadest vastava küla ümbrusest, klassikaline marjasort, kuivad veinid. Poolmagusad ja magusad veinid kannavad Prädikatsweini märgistusi (Spätlese, Auslese jne), saagikus 75 hl/ha.
VDP Gutswein ehk CDP liikme piirkonna vein, traditsioonilisest marjasordist ja võib olla nii Qualitatsweini kui Prädikatsweini kategoorias.
Mõisteid
Weingut – veinikoda, veinimaja.
Weinkellerei – veinivalmistaja, keldermeister.
Winzergenossenschaft– veinivalmistajate, viinamarjakasvatajate kooperatiiv või ühendus. Abfüller – pudeldaja.
Erzeugerabfüllung – veinivalmistaja poolt villitud, kuid osa marju võib veinivalmistaja juurde osta.
Gutsabfüllung – veinikojas villitud ehk siis vaid veinitootjale kuuluvatest aedadest korjatud marjadest valmistatud vein (Bordeaux vaste: Mis en Bouteille au Château).
Viinamarjad
Saksamaa on Euroopa üks põhjapoolsemaid viinapuude kasvatuspiirkondi ja enamik kasvualasid jäävad jõgede ümbrusesse. Tehakse vahuveini (sekt), kuiva ja magusat valget veini, kuiva ning poolkuiva roosat veini, kuiva ja magusat punast veini.
Tänu jahedale kliimale domineerivad heledad marjasordid ja erinevad ristandid. Enim kasvatatud sort on Riesling, mis katab 20% Saksamaa veiniaedadest. Järgnevad Müller-Thurgau (Riesling x Chasselas. Ristas 1882. aastal Šveitsis Thurgau linnas dr. Herman Müller, nimetatakse ka Rivaneriks.), Silvaner, Kerner (Riesling x Trollinger), Grauburgunder (Prantsusmaal Pinot Gris) ja Weissburgunder (Prantsusmaal Pinot Blanc).
Tumedatest marjadest kasvatatakse enim Spätburgunderit (Prantsusmaal Pinot Noir). Sellele järgnevad Dornfelder – Saksamaa viinamarjasortide ristamise parim näide aastast 1955 Württenbergist – Helfensteiner (Frühburgunder x Trollinger) x Heroldrebe (Blauer Portugieser x Lemberger), Blauer Portugieser (Ungaris Kekoporto), Trollinger (Põhja-Itaalias Vernatsch, Schiava), Schwarzriesling (Müllerrebe Saksamaal Württembergis, Pinot Meuniere Prantsusmaal) ja Lemberger (Blaufränkisch Austrias ja Kekfrankos Ungaris).
Viinamarjakasvatuse piirkonnad
Rheinhessen
Veiniaedu – 26 444 ha
Marjad: Müller-Thurgau ja Riesling on enim kasvatatud heledad marjad ja Dornfelder enim kasvatatud tume sort.
Saksamaa suurim ja samas üks ajalooliselt vanimaid veinipiirkondi koos Wormsi linnaga, mis oli kunagi Rooma impeeriumi idapoolseim garnison. Tuntud enamasti oma lihtsamate igapäevaveinide ja Liebfraumilchi sünnikohana (kunagine Wormsi kloostri veiniaed, mis kuulub täna eraomandusse ja kannab nime Weingut Liebfrauenstift). Liebfraumilch peab sisaldama 70% ulatuses Saksamaa enim kasvatatud heledaid marjasorte – Riesling, Müller-Thurgau, Silvaner ja Kerner.
Pfalz
Veiniaedu – 23 461 ha
Marjad: Pinot perekonna marjad on populaarsed, enamlevinud heledad sordid on Riesling, Pinot Blanc ja Pinot Gris ning tumedatest Spätburgunder.
Pfalz on piirkond, kus kasvatatakse kõige rohkem erinevaid marjasorte, umbes 60 erinevat. Kuni 1993. aastani nimetati Rheinpfalziks. Viinamarjadele soodsa kliimaga ala jääb Vosgee mägede põhjapoolse pikenduse, Haardti mäe ja Reini jõe vahele ja tänu sellele on ilm päikeseline ning vihma vähem kui Rheinhessenis. Riesling on pigem tugevama ja täidlasema struktuuriga ja Spätburgunderist (Pinot Noir) on saanud tänapäeval piirkonna populaarsemaid tumedaid marjasorte, millest tehakse Burgundia stiilis elegantseid punaveine.
Baden
Veiniaedu – 15 906 ha
Marjad: Pinot perekonna marjad on peamised: Spätburgunder (Pinot Noir), Grauburgunder (Pinot Gris) ja Weissburgunder (Pinot Blanc), lisaks veel ka Müller-Thurgau, Riesling ja Chardonnay.
Üks olulisemaid punaveinipiirkondi Saksamaal tänu geograafilisele paiknemisele ja veidi soojemale kliimale. Saksamaa kõige lõunapoolseima piirkonna domineeriv marjasort on Spätburgunder (Pinot Noir), millest tehtud veinid on üsnagi tugevakoelised ja struktuurselt marjased. Riesling, mis on muidu teistes Saksamaa piirkondades peamine marjasort, jääb siin Spätburgunderile lausa viiekordselt alla. Hinnatuimad veinid pärainevad Bodensee järve kaldal asuvatest Kaiserstuhli, Ortenau ja Kraichgau sisekasvualadelt.
Württenberg
Veiniaedu – 11 511 ha
Marjad: peamised on tumedad sordid: Trollinger, Schwarzriesling ja Lemberger, heledatest Riesling.
Württenberg on peamine punaveinipiirkond Saksamaal – kolmveerand kogu piirkonna veinist on punane.
Veiniaiad asuvad enamjaolt Neckari jõe orus savipinnasel ja enim kavatatud mari on Põhja-Itaalia päritolu Trollinger (Vernatsch või ka Schiava Põhja-Itaalias Tirolis), mida segatakse tihti veini valmistamisel kokku teise piirkonna tumeda sordi Lembergeriga (Blaufränkish Ungaris). Kohalik turg on nendele veinidele peamine ja ühtlasi on Württenberg ka kõige rohkem veini tarbiv piirkond Saksamaal.
Mosel (kuni 2007. aastani piirkonna kolme jõe järgi Mosel-Saar-Ruwer)
Veiniaedu – 9034 ha
Marjad: Riesling on piirkonna peamine hele marjasort ja Spätburgunder olulisim tume sort, lisaks veel ka Elbling ja Müller-Thurgau (peamiselt vahuveini ehk sekti valmistamiseks).
See läänepoolseim Saksamaa veinipiirkond on üks kuulsamaid alasid Saksamaal, ajalooliselt koos Rheinhesseniga vanim ja veini tootmise mahult kolmas ala. Veinipiirkond koondub kolme jõe – Moseli, Saari ja Ruweri – kallastele. Saar ja Ruwer on Moseli ülemjooksul sinna suubuvad lisajõed. Mosel suubub Mittelrheini piirkonnas Reini jõkke. Enamik veiniaedadest on heledate marjasortide all ja madalamal orupõhjas tehakse lihtsat poolkuiva mahuveini, aga parimad aiad kõrguvad järskudel, lõunapoolse vaatega jõekallastel. Mosel on Saksamaa kõhedust tekitavaim, samas kütkestavaim ja romantilisim veinipiirkond. Jõeäärsed veiniaiad kõrguvad kiltkivistel kvartsirikastel järskudel terrassidel peaaegu püstloodis. Calmonti veiniaeda peetakse maailma kõige järsumal nõlval asuvaks veiniaiaks. See kulgeb terrassidel 76o kraadisel kaldanõlval, mis on ühendatud järskude kivitreppidega. Viinamarjakorjamine nõuab külma närvi ja akrobaadi osavust. Moseli veinid on enamasti erksalt puuviljased, kõrge happesusega, madala alkoholisisaldusega ja tänu vulkaanilisele pinnasele elavalt mineraalsed. Hinnatuimad tootjad on VDP ühendusse (veinipudelilt otsi Saksa kulli marjakobaraga) kuulvad
veinimajad, kes kasvatavad viinamarju piirkonna paremate külade põldudel, mis leiavad märkimist ka veinipudeli etikettidel. Mõned kuulsaimad ja tuntuimad jõe ääres asuvad veinikülad on Ürzig, Wehlen, Bernkastel, Brauneberg, Piesport, Erden ja Graach ning tihti kajastatakse lisaks külanimele ka parima Erste Lage veiniaia nimed, mis on üsna vaimukad ja meeldejäävad: Ürziger Würzgarten (Ürzigeri vürtsiaed), Graacher Himmelreich (Graacheri taevariik), Wehlener Sonnenuhr (Wehleneri päikesekell), Bernkasteler Badstube (Berknkasteleri vannituba), Piesporter Goldtröpfchen (Piesporteri kuldtilgad), Trittenheimer Apotheke (Trittenheimeri apteek) jne. Kahtlemata pärinevad sellest Saksamaa veinipiirkonnast ühed hinnatuimad ja pikema arengupotentsiaaliga Rieslingist tehtud valged veinid.
Franken (Frangimaa ehk Franconia)
Veiniaedu – 6063 ha
Marjad: 90% heledad marjad, hinnatum sort Silvaner, lisaks Riesling ja Müller-Thurgau. Tumedatest peamine Spätburgunder.
Saksamaa keskosas Maini jõe ääres asuv lubjakivise pinnasega veiniala, kus tehakse kõige kuivemaid Saksa valgeid veine. Kui muidu peetakse Rieslingit Saksamaa kroonijuveeliks, siis Frankenis jätab muidu keskpärane Silvaner Rieslingi varju. Silvanerist tehtud Frankeni veine võrreldakse tihti maailmakuulsa Chablis’ veiniga, sest kontinentaalsem kliima koos lubjakivise pinnasega annab seal sellest marjasordist tehtud veinile kriidise komplekssuse. Veinid villitakse tihti piirkonna traditsioonilisse lapikusse pudelisse Bocksbeutelisse.
Bocksbeutel on selles piirkonnas traditsiooniline ja ametlikult kinnitatud pudelitüüp ning tuginedes Euroopa Liidu kaitstud päritolu seadustele, võib kasutada seda lapikut, ellipsi kujulist pudelit veel vaid üksikutel juhtudel: Portugalis rosé jaoks, Põhja-Itaalias Trentiono ja Alto Adige DOP ja DOCG valgete veinide puhul (Saksa sordid Riesling, Müller-Thurgau, Pinot Blanc ja Silvaner) ja Kreekas Peloponneseosel ja Paros ning Kefalonia saartel. Saksamaal on lubatud kasutada ainult Frankeni ja Badeni piirkondades.
Nahe
Veiniaedu – 4155 ha
Marjad: Riesling on peamine sort (ligi 80%), lisaks Müller-Thurgau, Grauburgunder ja Weissburgunder. Tumedatest kasvatatakse enamjaolt Dornfelderit ja Spätburgunderit.
Iseseisva veinipiirkonna staatuse sai Nahe jõe kallastele jääv ala alles 1971. aastal, enne seda müüdi lihtsalt kui ,,Reini veini”. Pinnas on varieeruv ja seetõttu saab Nahe jagada kolmeks alaks: Ülem-Nahes on pinnas kvartsine-lubjakivine, keskosas Bad Kreuznachi linna ümbruses savine-kruusane ja Alam-Nahes kvartsine ning liivakivine. Nahe jõel on mitmeid väikseid lisajõgesid, mis loovad väikseid mikroklimaatilisi piirkondi ja seetõttu peetakse seda ala üsna heade väljavaadetega tuleviku veinipiirkonnaks.
Rheingau
Veiniaedu – 3125 ha
Marjad: Riesling on peamine sort (85%) ja tumedatest olulisim on Spätburgunder (12%).
Koos Moseliga üks olulisematest kvaliteetveini piirkondadest Saksamaal. Samuti võib Rheingaud pidada uuendusmeelseks alaks, sest just siin valmistati esimesed Kabinett (Kloster Eberbach) ja Spätlese (Schloss Johannisberg) veinid, mis andsid tõuke tänapäevase Saksamaa kvaliteetveinide süsteemi loomiseks. Kui enamik Moseli veine on poolkuivad ja puuviljased, siis Rheingau on tavaliselt kuiv (trocken), kliima jahe ja parimad veiniaiad jäävad Reini jõe põhjapoolsele kaldale lõunavaatega mäekülgedele. Parimad külad Flörsheim, Hochheim ja Kostheim on Reini lisajõe Maini ääres, Walluf, Eltville, Kiedrich, Winkel, Geisenheim, Lorch ja Rüdesheim (koos Hochheimi ja Kiedrichi külaga hinnatuimad)jäävad Reini jõe äärde. Sarnaselt Moseliga kantakse etiketile külanimi koos Grosse Lage/Grosse Gewächs (Grand Cru) veiniaia nimega – Hocheimer Hölle, Rüdesheim Berg Rottland, Kiedricher Sandgrube jne, ainult aedade nimed on konservatiivsemad ja pole nii poeetilised kui Moselis.
Charta Riesling – seoses lihtsa ja magusa mahuveini domineerimisega otsustas väike grupp Rheingau veinitootjaid 1982. aastal seadustada kuiva kvaliteetveini stiili, mis nõudlikumale veinijoojale rahuldust pakuks ja selleks loodi Charta class. Ainult Prädikatsweini Kabinett kategooria. Esimene aastakäik oli 1984. ja selle liikumisega ühines umbes 20-25 paremat Rheingau tootjat. Charta vein on alati 100% Riesling sordist, võib olla segu erinevatest GG aedadest, alati kuiv (jääksuhkur alla 9 g/l kohta ja alkoholi minimaalselt 11,5%) ning viinamarjad peavad olema kõrgema Prädikatsweini tasemega ehk kui veinietiketil on kirjas Kabinett, siis marjade kvaliteet peab võimaldama teha Spätlese klassi veini. Vein villitakse alati tumedasse pruuni, sihvakasse flute-tüüpi pudelisse ja tootja peab olema VDP ühingu liige. Väärikad, kallid ja nooblid veinid, mis vajavad hea tasakaalu saavutamiseks 10-aastast pudelis arenemist veinikeldris. Sildil alati ka Charta logo: topelt Vana-Rooma kaar.
Märget etiketil ei tohi kasutada enne, kui tootja veinid on vastanud nõutavale kvaliteedile kolm aastat ja hindajateks VDP Charta veini tootjate liikmed. Charta veine peetakse Grosse Lage veinikategooria teerajajaks.
Saale-Unstrut
Veiniaedu – 685 ha
Marjad: Enamjaolt heledad marjad, esindatud Müller-Thurgau (20%), Bacchus, Silvaner ja Weissburgunder. Tumedatest Blauer Portugeiser ja Dornfelder.
Koos Sachseniga endise Ida-Saksamaa aladele jääv veinipiirkond. Nimetus tuleneb jõgede Saale ja Unstrut nimedest, mille kallastele veiniala jääb. Asub 51. põhjalaiuskraadil ja on üks põhjapoolsemaid veinipiirkondi Euroopas. Kliima jahe ja parimad veiniaiad jäävad kahe küla Freyburg ja Karsdorf lubjakivise pinnasega ümbrusesse. Mõlemas on ka üks Grosse Lage veiniaed: Freyburgis Edelacker ja Karsdorfis Hohe Gräte. Piirkonnas tehakse lisaks kuivale ja mineraalse iseloomuga veinile ka palju vahuveini ehk sekti. Tuntuim nendest on Freyburgi ümbruses tehtav Rotkäppchen Sekt.
Ahr
Veiniaedu – 545 ha
Marjad: Peamiselt tumedad Spätburgunder ja Blauer Portugieser, heledatest Riesling.
Väike veiniala Moselist põhjas Ahri jõe orus, mis kasvatab tänu soodsale mikroklimaatilisele kliimale tumedaid marjasorte. Tootjaid on vähe ja enamik veinist ei jõua isegi laiemale Saksamaa veiniturule vaid juuakse ära kohapeal. Samas on hinnatud veinikülasid koos VDP Grosse Lage veiniaedadega mitmeid – Heimersheimi külas Landskrone ja Burggarteni aiad, Neuenahris Kirchtürmcheni, Sonnenbergi ja Schieferlay aiad, Ahrweileris Rosenthali ja Silberbergi aiad, Walporzheimis Kräuterbergi ja Gärkammeri aiad, Dernaus Pfarrwingerti ja Hardtbergi aiad, Rechis Herrenberg, Mayschos Mönchberg ja Altenahris Ecki aed. Veinid võrreldes Moseli valgetega tsitruselisemad ja kuivemad. Spätburgunderil on aga potentsiaali palju ja veine võrreldakse tihti Ameerika Ühendriikide Oregoni Pinot Noir´ga sarnase aromaatsuse poolest.
Sachen (Saksimaa ehk Saxony)
Veiniaedu – 462 ha
Marjad: heledad Müller-Thurgau, Riesling ja Weissburgunder on domineerivad sordid.
Väike veiniala endisel Ida-Saksamaal, Kasvatatakse peamiselt heledaid sorte Elbe jõe kallasetel asuvates veiniaedades. Jaheda kontinentaalse kliimaga ala. Siin päris oma marjasort Goldriesling (ka Goldmuskat, Alsace´is 1893. aastal ristatud mari: Riesling x Muscat Précoce de Saumur, Muscat’ perekonda kuuluv marjasort). Vein on kuiv ja sellel on üllatavalt hea happesus koos veidi lillelise aroomiga. Zadeli külal on ka VDP Erste Lage veiniaed Zadel Schloss Proschwitz.
Mittelrhein
Veiniaedu – 461 ha
Marjad: Domineerib Riesling (70%), lisaks Müller-Thurgau, tumedatest Spätburgunder (8%).
Saksamaa üks väiksemaid veinipiirkondi, mille veinid tarvitatakse ära enamasti kohapeal ja palju kasutatakse marju sekti valmistamiseks. Parimad veiniaiad jäävad Reini suubuvate Nahe ja Moseli jõgede vahele. Moseli suudmest edasi jätkub piirkond Bonni linnani. Peamine marjasort on Riesling, mis pakub puuviljaseid ja meeldiva kerge happega veine. Müller-Thurgaust tehakse lihtsat ja taskukohast hästijoodavat valget veini peamiselt enda tarbeks ja jõel paadiga sõitvatele turistidele joomiseks. Maalilised Reini jõe nõlvad kanti koos Mittelrheini veiniaedadega ka 2002. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Hessische-Bergstrasse (tõlkes: Hessia mäetee)
Veiniaedu – 439 ha
Marjad: Riesling (35%), Weissburgunder (14%) ja Grauburgunder (14%). Peamine tume mari on Spätburgunder (8%).
Saksamaa üks väiksemaid veinipiirkondi, mis jääb Moseli ja Rheingau piirkondade vahele ja kus kasvatatakse peamiselt heledaid viinamarjasorte. Peamine marjasort, mis kiviste mäenõlvade terrassidel kasvab, on Riesling. Vein on sarnaselt Rheingau piirkonnale mineraalse iseloomuga ja värske, aga mitte nii mineraalne. Suurim tootja on kooperatiiv Bergstrasser Winzer, kuhu kuuluvad piirkonna ca 800 viinamarjakasvatajast 620. Mõnel aastal võib tekkida võimalus saada isegi head icewine’i. Selle piirkonna veine suurel veiniturul eriti ei leidu, väikese tootmise tõttu kulub vein enamasti oma tarbeks ära.
Sylt
Veiniaedu – 4 ha
Marjad: Heledad marjad, domineerib Solaris (hübriid) ja lisaks Rivaner.
Väikseim ja noorim Saksamaa veinipiirkond. Sylt on Saksamaale kuuluv saar Põhjameres, 55. põhjalaiuskraadil, üks Põhja-Friisi saartest. Saare pindala on kõigest 99 km2 ja saar on ametlikult kõige põhjapoolsem Saksamaa viinamarjakasvatuse piirkond, aga päikesetunde on aastas enam kui Rheingaus. Esimesed viinapuud (hübriidsordid Solaris ja Rivaner) istutati saarele 2009. aastal ja esimene saagikoristus toimus alles 2012. aastal. Tumedaid viinamarju saarel teadaoleval ei kasvatata.