Viinamarjaaedu – 127 000 ha

Maailmas 8. veinitootja ja 13. veinitarbija.

Marjasordid: heledaid sorte kasvatatakse rohkem, umbes 55% kasvupinnast ja enimkasvatatud sort on Chenin Blanc (18% kogu veiniaedadest). Päris kohalik tume sort on Pinotage, mille ristas Dr. Abraham Izak Perold 1925. aastal Stellenboschi Ülikoolis. Marjasordi vanemad on Pinot Noir x Cinsaut ning Pinotage’i kasvatatakse tänapäeval maailmas sisuliselt ainult Lõuna-Aafrika Vabariigis (98%). Ülejäänud levinud sordid on:

Heledad – Sauvignon Blanc, Chardonnay, Muscat Blanc a Pétit Grains (Hanepoot), Riesling, Sémillon (Groendruif), Viogner, Ugni Blanc, Colombard, Grenache Blanc, Marsanne, Roussanne, Clairette Blanche, Bukettraube ja Chenel (Chenin Blanc x Ugni Blanc).

Tumedad –  Syrah, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir, Merlot, Petit Syrah, Mourvèdre, Carignan, Cinsaut, Sangiovese, Tinta Barocca, Tempranillo ja Bastardo.

Piirkonnad: Lõuna-Aafrika Vabariik on jagatud geograafiliseks regioonideks – Western Cape (kuhu kuuluvad Coastal Region ja Cape South Coast), Klein Karoo, Olifants River, Breede River Valley ja North Cape Region.

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkondade jaotuses on veel piirkondlikud jaotused District ja Ward, esimesi on 28 ja teisi 69. Samas on veinipiirkondade geograafiline jaotus siiski ka piisavalt segane, sest on Warde, mis ei kuulu ühegi Districti alla ning on Districte, millel pole Warde ja mis ei kuulu ühtegi regiooni.

Tähtsaim viinamarjade kasvuala on suur rannikuäärne piirkond Western Cape ehk  Lääne-Kapimaa, kus tehakse enamik LAVi kvaliteetveinidest. See jaguneb omakorda kaheks: Coastal Region ja Cape South Coast. Neis paiknevate väiksemate sisekasvualade pinnas on kilt- ja lubjakivisem ning kliima vahemereliselt mõõdukam kui põhjapoolsetes sisemaal asuvates regioonides.

Lõuna-Aafrika Vabariigis on jätkuvalt veini valmistatud juba ligi 350 aastat. Hollandi Ida-India Kompaniil oli vaja täiendada kaubalaevade toiduvarusid seoses kaubareisidega India ookeani piirkonda. Kapimaa kuberner Jan van Riebeeck lasi istutada esimesed viinapuud 1655. aastal Kaplinna ümbruses asuvasse kolooniasse ning 1659. aastal valmistati esimest korda seal kasvanud viinamarjadest veini. Viinapuud pärinesid Prantsusmaalt ja arvatavasti oli tegu Muscat de Frontignan marjasordiga. See viis suuremate veiniaedade rajamiseni tänapäeval Kaplinna osaks saanud Bishopscourti küla ümbruses, kuigi kohalikud maaomanikud ja farmerid seda eriti ei pooldanud. Tänu sellele oli viinamarjade kasvatamisel mitmeid tagasilööke, kuid siiski enamjaolt eelnevate kogemuste puudumisest. Viinamarju kasutati peamiselt kangendatud veinide valmistamiseks ja destilleerimiseks.

1659. aastal loodud vein sillutas teed esimese veinikoja rajamisele. Kaplinna järgmine kuberner Simon van der Stel rajas 1685. aastal Kaplinna lähedale suure maavaldusega mõisa, mille nimetas Constantiaks ning hakkas seal viinamarju kasvatama ja veini tegema. Kuna Hollandis ei ole veinitraditsioone, siis andsid viinamarjade kasvatamisele ja veini valmistamisele hoo sisse 17. sajandi lõpus Prantsusmaalt LAVi emigreerunud hugenotid, kes hakkasid kasvatama Prantsusmaalt pärinevaid marjasorte Franschhoecki piirkonnas.

19. sajandil laastas LAVi viinapuutäi. 1918. aastal rajati LAVi valitsuse toel hiiglaslik veinikooperatiiv KWV (Koöperatieve Wijnbouwers Vereniging van Zuid-Africa) andis veinitööstusele arengule tugeva tõuke ning juba 1940ndatel kontrollis KWV lõviosa kogu riigi veinitööstusest. 1980ndatel valitseva konservatiivse rassieristuspoliitika tõttu kehtestati LAVis  toodetud kaubale – kaasaarvatud veinidele – maailmas laiaulatuslik kaubandusembargo. Veinisõbrad peaksid tegema sügava kummarduse Nelson Mandela ees, kes muutis riigi välissuhted demokraatlikuks, lammutas valitseva apartheidi ning 1994. aastal leidsid LAVi veinid uuesti oma koha veinipoodide riiulitel laias maailmas.  Paraku oli 15 aasta pikkune „kotis olek“  veinitootmist mõjutanud, sest siinne veinistiil oli pigem magus-poolmagus, samal ajal kui mujal maailmas oli veini tarbimise trend liikunud otsustavalt kuivade veinide suunas. Tänapäevaks on LAV õnneks oma veinistiililt ülejäänud maailmale järgi jõudnud. 3300 veinitootjaga on LAV tootmismahult 8. kohal maailmas, tootes ligi miljard liitrit veini aastas. Suurtootjatel on siin veini valmistamisel üsna suur roll ja seetõttu tehakse enamjaolt tarbijasõbraliku hinnaga igapäevast sordiveini. Kui see asjaolu kõrvale jätta, leidub LAVist väga häid traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveine, erksaid mineraalseid valgeid veine ning Bordeaux’ stiilis punaveine. Lõuna-Aafrika veinid teeb isikupäraseks ka asjaolu, et veinimeistrid lähenevad veini valmistamisele väga loominguliselt. Seetõttu on mitmed valged ja punased tippveinid kokku segatud teinekord isegi rohkem kui kolmest erinevast marjasordist ning tihti kasutatakse veinivalmistamisel ebatraditsioonilisi meetodeid.

Lõuna-Aafrika Vabariigi veinimõisted

Region – maakond, kõige laiem geograafiline mõiste. Näiteks Coastal Region, Klein Karoo Region jne.

District – alampiirkond,  regiooni sisekasvuala või mikroklimaatiline viinamarjakasvatuse piirkond, mis samas ei pruugi alati kuuluda regiooni – näiteks Paarl, Darling, Stellenbosch, Cederberg ja Ceres. Ceres ja Cedermerg ei kuulu ühtegi suuremasse regiooni, vaid on iseseisvad mikroklimaatilised piirkonnad väljaspool Western Cape’i.

Ward – vald, väikseim sisekasvuala veinipiirkonnas (Districtis või siis ka Regionis).

Näiteks Hemel-en-Aarde Valley on Ward Walker Bay Districtis, mis kuulub Cape South Coast Regioni alla.

Estate – iseseisev veinimõis, marjad pärinevad 100% etiketil märgitud veinivaldusest.

Western Cape – üldmõiste ja peamine piirkond, kuhu kuuluvad peaaegu kõik regioonid, alapiirkonnad ja nende sisekasvualad. Lubab valmistada sordiveine marjadest, mis on kasvatatud erinevates läänepoolsetes regioonides, teoreetiliselt LAVi maakonnavein.

Cap Classique – vahuvein, mille valmistamisel kasutatakse traditsioonilist šampanjameetodit (Méthode cap classique, MCC), mida tegi esimesena 1971. aastal Simonsig Estate. Cap Classique vahuveini valmistamisel peab olema kasutatud traditsioonilist meetodit. 1992. aastal loodi Cap Classique Producers Association (CCPA) organisatsioon, veinitootjate ühendus, kes propageerivad vahuveini valmistamist LAVis just traditsioonilisel meetodil.

Cape Blend – punavein, mis peab sisaldama 30-70% ulatuse Pinotage marjasorti, tavaliselt jääb Pinotage’i osakaal 50% piiridesse.

Cape Port – on portveini stiilis kangendatud veinid. Portveiniks ametlikult nimetada ei tohi, sest väljend Port on kaitstud EU seadusandlusega, aga kohalikud kasutavad seda mõistet laialdaselt. Kasutatakse palju Shiraz ja Pinotage marjasorte, aga ka Portugali päritolu marju – Tinta Barroca ja Touriga Nacional. Veinide alkoholisisaldus jääb 16,5% -22% vahele.

Wine of Origine Certification Seal – 1973. aastal loodi Wine of Origin ehk kaitstud päritoluga veinide programm, mis jaotas LAVi erinevateks viinamarjakasvatuse piirkondadeks ning kõikidele LAVi veinietikettidele lisati  sertifitseerimise pitsat (WO Sertification Seal).  

Wine of Origine Certification Seal  – Kleebiti igale LAVi veinipudelile pärast seda, kui riiklik Wine and Spirit Board (WSB) oli organoleptiliselt testinud. Marjad peavad olema kasvanud 100% etiketil märgitud piirkonnas, vein peab nõuetekohaselt sisaldama 85% etiketil märgitud viinamarjasorti ja 85% saagist peab pärinema etiketil olevas aastakäigust. Irrigatsioon ehk kastmine on lubatud kõigis viinamarjakasvatuse piirkondades.

IPW (Integrated Production of Wine) – 1998. aastal lisandus LAVi veinidele vabatahtlik keskkonnasäästliku veini tootmise pitsat, mille täitmise nõudeid kontrollib samuti WSB. Alates 2000. aastast hakati veinietikettidel kasutama WO pitsatit paralleelselt IPW pitsatiga ning 2010. aastakäigust jäi alles ainult IPW kleebis, sest WSB on kehtestanud senisest karmimad kvaliteedinõuded veinile, muuhulgas ka keskkonnasäästlikus plaanis.

Kliima

 Lõuna-Aafrika Vabariigi kliima on vahemereline. Western Cape’i (Lääne-Kapimaa) piirkond on jahedam, kui tema geograafiline paiknemine võib eeldada, sest kliima suurimaks mõjutajaks on külm Benguela hoovus Atlandi ookeani poolsel rannikul. Sisemaa poole liikudes leiab veiniaedadest aina enam tumedaid marjasorte, aga veiniaiad ulatuvad harva rannikust kaugemal kui 50 km, sest ilma reguleerivate jahedate ookeanituulte mõju kaugemale ei ulatu. Vihma sajab enamasti maist augustini, mida põhjustab samuti külm Benguela hoovus. Külm kagutuul hüüdnimega Cape Doctor puhub Western Cape’i suunas kagust, see pärsib oluliselt viinapuuhaiguste arengut veiniaedades ja langetab piirkonna keskmist temperatuuri lausa 2-3 ^oC võrra.

Pinnas on mitmekesine, rannikul esineb palju punast rauarikast liivakivi ja settelist kerget kruusa, mäejalamitel on pinnas pigem liivakivine ja esineb graniiti, põlev-ja kiltkivi.

Veinipiirkonnad

Coastal Region

Atlandi ookeani poolsel rannikul, Kaplinnast põhja pool asuv kõige suurem ja olulisem veiniala, mille kliimat mõjutavad külm Benguela hoovus ning Aafrika lõunatipust mööduv soe Aguhlase hoovus. Rannikuäärsed sisekasvualad on veidi jahedamad ja niiskemad kui sisemaa poole jäävad mägisemad piirkonnad. Pinnas on piirkonniti varieeruv ja ägedaid mikroklimaatilisi piirkondi jagub kuhjaga. Toome siin välja olulisemad.

Cape Point District

Kaplinna servas kõrguvast majesteetlikust Table Mountaini mäest lõunas Cape´i poolsaarel asuv jahe piirkond, mille pinnases rohkelt graniit-liivakivi ja rauarikast settelist liiva-kruusa. Sademeid teistest piirkondadest enam ning veiniaiad asuvad 100 – 300 meetri kõrgusel merepinnast lõunapoolsete vaatega mäenõlvadel. Sortidest on kõrgelt hinnatud heledad marjad – Sauvignon Blanc, Chenin Blanc ja Chardonnay. Irrigatsiooni kasutatakse harva.

Ward – Constantia – vanim ja kõrgelt hinnatud veiniala. Seal asuvad ka kaks kuulsaimat Lõuna-Aafrika veiniistandust: Groot Constantia ja Klein Constantia.

Darling District

Atlandi ookeanist kõigest 10 km kaugusel asuv väike piirkond on sisuliselt Swartlandi sisekasvuala ja jahedama kliimaga kui veidi ida poole jääv Malmesbury. Pinnases domineerib liivakivi ja kiltkivi koos eelajalooliste setetega, veiniaiad kõrguvad 200-300 meetrit merepinnast. Jahedatele ookeanituultele avatud piirkond ja seetõttu keskendutakse heledate marjasortide kasvatamisele – Sauvignon Blanc on populaarseim ning Chenin Blanc ja Chardonnay järgnevad tihedalt, aga aina enam istutatakse tumedat Pinot Noir marja, millele ennustatakse suurt tulevikku.

Ward – Groenekloof

Tygerberg District

            Väike ja jahe piirkond jääb Kaplinna ning Darlingu vahele. Aluspinnases kilt- ja liivakivi ning pealpool niiskust hoidev saviliiv, mis alandab veidi ööpäeva keskmist temperatuuri. 150 – 350 meetri kõrgusel merepinnast asuvates veiniaedades kasvatatakse palju sarnaselt Darlingule Sauvignon Blanc ja Chardonnay marjasorte, tumedatest on peamised Merlot ja Cabernet Sauvignon.

Ward – Durbanville, Philadelphia

Paarl District

Lubjakiviselt kruusase-graniidise pinnasega, piirkonna nimetus tuleneb vihmamärgadest läikivatest kividest (tõlkes: pärl) ja ala jääb Stellenboschi linnast põhja poole Bergi jõe orgu. Hinnatuimad veiniaiad asuvad Simonsbergi idapoolse vaatega mäenõlvadel, sest need on jahedatele ookeanituultele avatud ning sademeid on rohkem. Kliima on siin isegi jahedam kui 80 km kaugusel rannikul. Parima potentsiaaliga marjadeks peetakse heledatest Chenin Blanci ja Sauvignon Blanci, tumedatest marjadest Pinotage, Cabernet Sauvignon ja Syrah.

Wardid – Simonsberg-Paarl, Voor Paardeberg

Wellington District

Hinnatud jaheda kliimaga Wellington on lubjase ja kiltkivise pinnasega. Wellington on LAVi viinapuude ,,lasteaed“, sest 85% LAVis kasvatatavatest viinapuuistikutest kultiveeritakse siin. Valmistatakse palju värskeid mahlaka stiiliga valgeid veine ja vahuveine ning marjase karakteriga punaveine. Piirkond on Lõuna-Aafrikas tuntud oma pisikeste butiik-veinimajade poolest.

Wardid – eraldi alasid ei ole

Franschhoek District

Prantsuse ideoloogiat ja traditsioone edasikandev väike piirkond LAVis. Esimesed viinapuud on toodud Prantsusmaal kaasa koos hugenottidest väljarändajatega ning siiani asuvad seal prantslastele kuuluvad veinivaldused. Franschhoek asub Paarlist edelas ja on kaitstud kolmest  küljest Groot Drankesteini, Simonbergi ja Franschhoeki mägedega. Pinnas on üsna varieeruv, jõeoru settelisest kuni kiltkivi-liivakivi seguni mäejalamitel, parimad veiniaiad paiknevad mäejalamitel 150-350 meetrit merepinnast ja Bergi jõe kiltkivistel kaldaterassidel, mis annab alale lisaniiskust. Marjasortidest kasvatatakse sarnaselt naabruses asuva Paarliga Chenin Blanci, Sauvignon Blanci, Pinotage´i, Cabernet Sauvignoni ja Shiraz´d.

Wardid – eraldi alasid ei ole

Swartland District

Atlandi ookeani äärses piirkonnas on pinnases rohkelt tumedat kiltkivi ja graniiti (sealt ka pärineb piirkonna nimi, tõlkes: must maa) ning veiniaiad kõrguvad mäenõlvadel 100-300 meetrit merepinnast.  Algselt kasvatati veenappuse ja päikeselise ilma tõttu viinapuid põõsastena (bush vines). Hinnatud tumedate sortide poolest – Syrah,  Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinotage, valgetest peamiselt Chardonnay ja Chenin Blanc. Sobivaim Ward on Malmesbury, sest sealses pinnases on palju rauarikast settelist liiv-savisegu koos liivakiviga, mis tähendab paremat drenaaži ja on seetõttu viinapuude istutamiseks sobivaim. Swartlandi peetakse perspektiivikaks ja tuleviku vaatavaks piirkonnaks. Hiljuti rajasid 26 avatuma ja loomingulise mõtlemisega veinivalmistajat  piirkonnas ühenduse Swartland Independant Producers (SIP) (https://www.swartlandindependent.co.za ). Liikumise peamiseks eesmärgiks on terroir-põhine ja out-of-box lähenemisega veinivalmistamine ning paralleele saab tõmmata tänapäeval poppide väikeste käsitööõlle pruulikodadega. Eesmärk on veini valmistada võimalikult looduslikel meetoditel, kasutamata tänapäeva moodsa veinitööstuse modernseid võtteid. Kääritamisel kasutatakse metsikut pärmi ja viinhappega veinide happesust tõsta ei tohi, keemilisi selitusaineid ei kasutata ning veinide valmistatakse ainult järgnevatest marjasortidest: tumedatest Syrah, Mourvèdre, Grenache Noir, Carignan, Cinsaut, Tinta Barocca ja Pinotage ning heledatest Chenin Blanc, Grenache Blanc, Marsanne, Roussanne, Viognier, Clairette Blanche, Palomino (Fransdruif/Vaalblaar) ja Sémillon (Groendruif).  Veinid villitakse Burgundia tüüpi pudelitesse ning tammevaadilaagerdust võib veinivalmistamisel kasutada vaid 25% ulatuses, sest liikumise üks väide on see, et tammevaadilaagerdusega peidetakse veini valmistamisel tehtud vigu. Igatahes on selline veinivalmistamise ideoloogia löönud suured mõrad konservatiivsete suurtootjate poleeritud fassaadi ja toonud palju uut ja värsket hingamist LAVi veinimaailma.

Wardid – Malmesbury, Riebeekberg, St. Helena Bay

Stellenbosch District

Kaplinnast idas asuv ajalooline linn, LAVi teise kuberneri, Simon Van der Steli  poolt asutatud Stellenbosch (tõlkes: Steeli mets). Linna nimetatakse ka Tammelinnaks, sest lisaks paeluvale koloniaalarhitektuurile on majesteetlikel tammepuudel linnapildis oluline roll. Linna järgi on nime saanud seda ümbritsev veinipiirkond. Vanasti tavatseti öelda, et Stellenboschis saab teha head veini vaid neis veiniaedades, kuhu paistab kätte Table Mountain. Stellenbosch on LAVi üks parimaid veinipiirkondi ja paralleele võib tõmmata Bordeaux’ regiooniga Prantsusmaal. Selles piirkonnas on väga palju väikeseid iseseisvaid veiniistandusi, pinnases leidub kiltkivi, liivakivi, rauarikast liiv-savi, veiniaiad kõrguvad 200-400 meetrit merepinnast ning seal valmivad kõrgelt hinnatud tipp-punaveinid Cabernet Sauvignon, Pinotage, Merlot ja Shiraz marjasortidest. Hinnatud on lisaks siinsetele Bordeaux’ tüüpi punastele seguveinidele ka struktuursed valged veinid ja kvaliteetsed vahuveinid.      

Wardid – Banghoek, Bottelary, Devon Valley, Jonkershoek Valley, Papegaaiberg, Polkadraai Hills, Simonsberg-Stellenbosch

Simonsberg-Stellenbosch Ward on neist kõige hinnatuim ala. Seal asuvad lõunapoolse vaatega veiniaiad, milles tehakse Bordeaux’ stiilis täidlaseid ja jõuliseid punaveine.

Tulbagh District on kontinentaalse kliimaga, kolmest küljest mägedega piiratud ala. Justkui kausis asuva eelajaloolise järvepõhja pinnas on väga varieeruv, kõrgemates veiniaedades kiltkivi, liivakivi, graniit, madalamates aedades setteline savi-liiva segune. Päevaste ja öiste temperatuuride vahe on suur ja kasvatatakse palju erinevaid marjasorte lihtsa igapäeva veini valmistamiseks. Uusi veiniaedu rajavad tänapäeval mitmed innovaatilised väiketootjad.

Wardid – eraldi alasid ei ole

Cape South Coast

Aafrika lõunatipp, mis on jahedate ookeanituulte mõjualas. Kaplinnast edelasse jäävad veiniaiad ulatuvad kuni Cape Agulhaseni ehk Nõelaneemeni, mis on ühtlasi ka Aafrika mandri kõige lõunapoolsem punkt. Viinamarjaaiad on rajatud alles viimastel aastakümnetel, enne seda oli piirkond keskendunud erinevate puuviljade kasvatamisele. Mikroklimaatilisi piirkondi on mitmeid, kus väikesed Estate-veinimajad kvaliteetveinide tootmisel tõelist revolutsiooni teevad. Cape Coastist mõnevõrra jahedam, vahemereline kliima tagab viinamarjadele pikema küpsemisperioodi ning kui Kaplinnast põhja pool alustatakse marjakorjega juba veebruari lõpus, siis Cape South Coastil korjatakse marjad märtsis ja isegi aprillis.

Walker Bay District

Hermanuse linna ümbruses asuva piirkonna jahedat kliimat lihvivad kolme jõe ja ookeani ühismõjud, pinnas koosneb peamiselt liiva- ja põlevkivist. Viimasel kümnendil on Walker Bay valged veinid võitnud mitmeid väärikaid auhindu ja kasvatatavatest marjasortidest domineerivad heledad – Sauvignon Blanc, Chenin Blanc ja Chardonnay, tumedatest on auväärsel kohal Pinotage. Aina rohkem istutatakse Pinot Noir´d, mida peetakse seal suure potentsiaaliga marjasordiks.

Wardid – Bot River, Sunday’s Glen, Hemel-en-Aarde Ridge, Hemel-en-Aarde Valley,  Upper Hemel-en-Aarde Valley

Overberg District

Kaplinnast lõunas asuv piirkond on kõigest 10 km kaugusel rannikust. Liiva- ja kiltkivistel mäenõlvadel, kuni 300 meetri kõrgusel merepinnast paiknevad lõunapoolse vaatega veiniaiad on noored ja Elgin oli tuntud olnud pigem lille- ja puuviljaaedade poolest. Viimasel kümnendil on paljud marjakasvatajad avastanud koha klimaatilised võlud heledate viinamarjade kasvatamiseks ja nii on enamik veiniaedu nooremad kui 10 aastat. Marjasortidest ülekaalus heledad ja LAVis levinud Sauvignon Blanc, Chenin Blanc ja Chardonnay, nende kõrval leidub Lõuna-Aafrikas harvem esinevaid sorte – Riesling, Gewürztraminer, Viogner ja Sémillon. Riesling ja Gewürztraminer on mõnelgi pool Rheinhesseni ja Rheingau trocken-stiili väärikad esindajad.

Wardid – Elgin, Greyton, Klein River, Theewater

Cape Agulhas District

Kõige lõunapoolsem LAVi viinamarjakasvatuspiirkond, mis on 1824. aastal asutatud Elim linna ümbruses Atlandi ja India ookeani ühinemise kohas Nõelaneemel. Tuntakse ka Cape of Storms nime all. Päikeseline ala, mis on tugevate jahedate ookeanituulte embuses. Uus ja hiljuti avastatud piirkond, kus katsetatakse enamjaolt heledate marjasortidega – Sauvignon Blanc, Chenin Blanc ja Sémillon, tumedatest Pinot Noir, Carignan, Cinsault ja Pinotage. Elim Ward on üks hiljutisemaid sisekasvupiirkondi, mille potentsiaali on hakatud hindama selle lubja- ja kiltkivise pinnase ning viinamarjadele pikemat väljaküpsemise perioodi soosiva jaheda kliima poolest.      

Ward –  Elim

Plettenberg Bay District

Idapoolseim Western Cape’i kasvuala, veiniaiad noored, vaid pisut enam kui 10 aasta vanused. Veinipiirkond on saanud oma staatuse alles 2005. aastal. Marjasortidest soosib jahe ookeaniäärne kliima heledaid marju – Sauvignon Blanc, Chenin Blanc, Sémillon ja Riesling, tumedatest istutatakse enam Pinot Noir´d, millest valmistatakse päris paljulubavaid vahuveine ja mahlakaid puuviljaseid kvaliteetveine.

Wardid – eraldi alasid ei eristata

Klein Karoo Region

Kuiv piirkond läänepoolses LAVi osas, tuntud eelkõige oma kangendatud veinide poolest, mida nimetatakse kohapeal Cape Port. Põhjaosas asuvad Swartbergi mäed, mis eraldavad piirkonna kõrbelisest Great Karoo alast ja lõunast piirab Langebergi mägi piirkonda ookeani jahedamate tuule ja niiskuse eest, seetõttu on piirkond kuiv ja kuum. Viinamarju kasvatatakse jõgede ja mägede vahel paiknevates orgudes.

Calitzdorp District ja Langeberg-Garcia District

Sisemaal asuvad kuumad piirkonnad, sademeid kõigest 200-300 mm aastas ja viinamarjakasvatusega tegeletakse peamiselt mäeahelike vahel paiknevates nõgudes ja jõgede orgudes. Pinnas orgudes setteline savi-liivane, jahedamatel-kõrgematel mäenõlvadel liivakivine, graniidine ja põlevkivine. Marjasortidest Sauvignon Blanc ja Pinot Noir kõrgematel päikeselistel mäenõlvadel, allpool orus Muscat. Tuntud on Karoo pigem oma magusate veinide poolest. Calitzdorpis valmistatakse palju Cape Porti Tinta Barocca, Touriga Nacional ja veidi Souzao marjadest, väikest huvi on tekitanud ka nendest marjasortidest kuiva punaveini valmistamine. Districtidel oma sisealasid pole, Wardid kuuluvad Klein Karoo piirkonna alla.

Wardid – Montagu Outeniqua, Tradouw, Tradouw Highlands, Upper Langkloof

Olifants River Region

Viinamarjad on istutatud Olifantsi jõe orgu juba 18. sajandil, aga ala on üsna kuum ja seetõttu on peamiselt toodetud lihtsaid mahuveine ja kasvatatud marju enamjaolt destilleerimiseks. Piirkond on mitmete väiksemate mikroklimaatiliste sisealadega, põhjapool on maa lauskjam ja keskosas ning lõunas mägisem. Marjasortidest kasvatatakse enim marjasorte Chenin Blanc, Pinotage ja Syrah.

Lutzville District, Citrusdal Valley District, Citrusdal Mountain District

Olifantsi jõe org, pinnas enamjaolt setteline mõningase liiva-ja lubjakivi sisaldusega, kuum ja päikeseline piirkond Atlandi ookeani poolses LAVi põhjaosas. Sademeid keskmiselt 220 mm aastas, aga tihti isegi alla 200 mm. Veiniaiad 20-100 meetrit merepinnast. Oluline on viinapuude võrakujundus, et lehed kaitseksid marju päikesepõletuse eest. Uus veinivalmistamise tehnoloogia on muutnud kunagist peamiselt brändi jaoks marju kasvatanud piirkonna mõtteviisi ja tänapäeval tehakse keskmise kvaliteediga veine. Siiski on üks suuremaid tootjaid mahuviinamarjade kasvataja. Bamboes Bay ja Koekenaap Ward on piirkonna jahedaimad kasvualad, mis ookeanile kõige lähemal ja annavad nii kvaliteetveinide valmistamiseks vajalikke marju. Regiooni kõige kõrgemad veiniaiad asuvad Piekenierskloof Wardis. Irrigatsioon on piirkonnas möödapääsmatu. Cederberg Ward on kõrgemal mägedes asuv eraldiseisev ala, mis kasvatab kõrge kvaliteediga marju. Sortidest leiavad enim kasutust Chenin Blanc, Chardonnay, Pinotage, Syrah, Merlot, Cabernet Sauvignon ja Muscat.

Wardid –  Bamboes Bay, Koekenaap, Piekenierskloof, Spruitdrift, Vredendal, Cederberg, Ceres, Lamberts Bay, Prince Albert Valley, Swartberg

Breede River Valley Region

Swellendam District

Üsna suur mahumarjade kasvatamise piirkond ning oluline brändi ja kangendatud veinide valmistamisel, seetõttu on peamisteks marjasortideks Muscat ja Colombard, lisaks Chardonnay, Pinotage, Merlot ning Cabernet Sauvignon. Cape Porti jaoks kasvatatakse Portugali päritolu Tinta Barocca ja Touriga Nacional marju. Paremad veiniaiad asuvad ookeani ääres jahedama kliimaga alal, kus kasvatatakse aina enam Chenin Blanc ja Sauvignon Blanc marjasorte ning viimasel ajal on marjakasvatajad hakanud seal isiklikke veinimaju rajama ning kvaliteetveine tegema.

Wardid – Buffelsjags, Stormsvlei

Breedekloof District

Breede jõe ülemjooks, pinnas ja kliima varieeruvad, piirkonnas palju mikrokliimalisi terroir´sid erinevates väikestes jõeorgudes. Goudini ja Slanghoek Wardid jäävad mägedest laskuvate pilvevööndite esmasele teekonnale ning tihti ei ole vaja seal veiniaedu kasta. Pinnas on setteline, savi-liivane, jõekallastel viljakas. Breedekloofi linnakese ümbruses asub 27 veinikoda, kus kasvatatakse marjasorte Muscat, Colombard, Steen, Chardonnay, Pinotage, Shiraz ja Cabernet Sauvignon.

Wards – Goudini, Slanghoek

Robertson District

Kuigi Robertsoni piirkond on enim tuntud oma võistlushobuste aretamise ja roosikasvatuse poolest, on lubjakivirikas pinnas soodne viinamarjade kasvatamisele. Sademeid umbes 400 mm aastas, jahedat ookeaniõhku juhivad piirkonda jõeorud. Pinnas kolme tüüpi: all jõeorgudes tume ja setteliselt liivane huumuserikkam, kõrgematel terassidel rauarikas kivine-liivane mõningase lubjakivisisaldusega ja vanimatel kõrgeimatel terassidel mineraaliderikas lubjakivine graniidine pinnas. Hinnatud piirkond Chardonnay ja Shiraz sortidest veinide poolest, valmistatakse lisaks palju magusaid veine Muscat ja Chenin Blanc marjadest sõltuvalt viinapuude kasvukohast.

Wards – Agterkliphoogte, Bonnievale, Boesmansrivier, Eilandia, Hoopsrivier, Klaasvoogds, Le Chasseur, Mc Gregor, Vinkrivier

Worcester District

Piirkonnas 11 suurt veinikoda, nö mahupiirkond, kus kasvab 20% LAVi viinapuudest ja valmistatakse 25% kogu LAVi veinist ja destillaadist, see on oluline ala brändi valmistamisel. Viimasel ajal on mõned veinivalmistajad hakanud ka oma veinikeldri nime all kvaliteetveine pudeldama. Sademeid vähe, ca 280 mm aastas, pinnas setteline, liiv-savine, leidub veidi graniiti ja liivakivi. Veiniaiad jäävad 150-250 meetri kõrgusele merepinnast, marjasortideks Muscat, Colombard, Steen, Chardonnay, Pinotage, Merlot ja Cabernet Sauvignon.

Wards – Aan-de-Doorns, Hex River Valley, Nuy, Scherpenheuvel

North Cape Region

Sisemaal mikroklimaatilistes orusoppides asuvad veiniaiad. Kuiv ja kuum ala, veiniaedu kastetakse, sest sademeid on alla 200 mm aastas. Marju kasvatatakse enamasti mahuveini ja brändi valmistamiseks.

Douglas District

Sisemaal asuv kõige põhjapoolsem piirkond, viinamarjaaedu 17 000 ha Orange’i (Gariep) jõe orus, kuum ja kuiv piirkond, sademeid kõigest 120-160 mm aastas ja kevad-suvel ei saja üldse. Viinapuid kasvatatakse kõrgetel mäenõlvadel, 800-1000 meetri kõrgusel merepinnast kivisematel platoodel. Allpool jõeorus pinnas setteliselt liivane. Marjasortidest – Chardonnay, Chenin Blanc, Colombard, Cabernet Sauvignon, Merlot, valge ja punane Moscatel, Muscat d’Alexandrie, Pinotage, Ruby Cabernet ja Shiraz. Madalamatelt nõlvadelt tuleb mahuvein, kangendatud vein ja brändi. Kõrgemal asuvatest veiniaedadest saab marju ka keskmise kvaliteediga veini valmistamiseks.

Wardid – Hartswater, Lower Orange, Rietrivier (Free State)