Viinamarjaaedu – 218 815 ha

Maailmas 6. veinitootja ja 9. veinitarbija (Buenos Aires on maailmas 2. veinitarbiv linn inimese kohta peale Pariisi)

Marjasordid: 57% on tumedad marjasordid ja 19% ulatuses kasvatatakse heledaid marjasorte. 24% on nn Criolla marjad, mis on Argentinas esimeste viinapuude loodusliku valiku ja tolmlemise tõttu tekkinud heledad, roosad ja tumedad marjad enamjaolt mahuveini tootmiseks.

Tumedad sordid – Malbec, mida peetakse ka Argentina oma marjasordiks on enimkasvatatud (38%), järgnevad Bonarda (16%) ja Cabernet Sauvignon (13%). Lisaks veel Syrah, Tempranillo, Merlot, Pinot Noir, Cabernet Franc, Tannat ja Petit Verdot.

Heledad sordid – Torrontés , täpsemalt Torrontés Riojano (21%) on Argentina autentne hele marjasort. Lisaks sellele kasvatatakse veel kahte Torrontési versiooni: Torrontés Sanjuanino (5%) ja Torrontés Mendocino (2%). Enamjaolt küll räägitakse ainult Torrontésist, mille all mõeldakse tavaliselt Torrontés Riojanot. Teised kultiveeritavad sordid on Chardonnay (16%), Sauvingon Blanc (6%) ja Chenin Blanc (5%). Lisaks veel Viognier, Sémillon ja Riesling.

Criolla marjad – Pais marjasorti peetakse küll esimeseks viinapuuks Argentinas, aga tegelikult tekkisid esimesed taimed rosinatega saabunud seemnetest. Listán Negro, Muscat d’Alexandrie ja Pedro Ximénez marjade seemnetest alguse saanud taimed tekitasid omavahelisel ja koos Pais marjassordiga tolmlemisel uue Argentina Criolla generatsiooni viinapuud. Kokku eristatakse tänapäeval 18 Criolla perekonna marjasorti. Tuntuimad neist on Torrontés Riojano, Torrontés Sanjuanino, Torrontés Mendocino, Criolla Chica (USAs Mission), Cereza ja Criolla Grande. Kaasaegne Argentina veinitööstus on hakanud neile sortidele enam tähelepanu pöörama ning väärtustama neid kui Argentina unikaalseid marjasorte.

PIIRKONNAD

Argentina on merepinnast kõige kõrgemal asetsevate Vitis vinifera veiniaedadega riik maailmas (Salta 3111 m). Tehakse kõiki veine (60% punavein),veinipiirkonnad jäävad enamasti Andide nõlvadele, suurim on Mendoza, mis teeb 75% Argentina veinist, järgnevad San Juan (16%), La Rioja (4%) ja Salta (2%). Ülejäänud piirkonnad  – Río Negro, Catamarca, Neuquén, La Pampa, Chubut, Buenos Aires, Tucumán ja Jujuy – annavad kokku kõigest 3% Argentina veinitootmisesse. Viinamarju ilma kastmiseta kasvatata on sisuliselt võimatu ja kõik veiniaiad Argentinas on kunstlikult niisutatud.
Argentiina on Lõuna-Ameerika suurim veinitootja ja eelkõige just igapäevase lihtsa mahuveini osas. 60% veinist tarbitakse ära koduturul ja kuigi veinide eksport on tänapäeval oluliselt paranenud, oli veel 25 aastat tagasi kasutusel fraas: „Kvaliteetse Argentina veini tunned ära sellest, et see on pudelis“, sest enamik veinist müüdi mahuveinina 10-liitristes kanistrites. Veiniajalugu Argentinas on sama vana kui naaberriigis Tšiilis ja esimesed viinapuud istutasid 16. sajandil Hispaania vallutajad Santiago del Estero linnakese ümbruses. Linna asutas 1553. aastal konkistadoor Francisco de Aguirre ja see on vanim Argentina linn, mida kutsutakse ka Madre de Ciudades (tõlkes: linnade emaks). Marjaks olid Paisi istikud, mis toodi Tšiilist.
1816. aastal eraldus Argentina Hispaaniast ja iseseisvus. Koos uute tuultega saabus järgmine sisserändajate laine Itaaliast ja Hispaaniast, kes tõid kaasa Euroopa marjasordid – Cabernet Sauvignon, Malbec, Bonarda, Tempranillo, Chardonnay ja Sauvignon Blanc – ning suure tõuke veinitootmiseks andis Buenos Airese ja Mendoza vahelise raudtee rajamine. Veini tehti peamiselt siseturu tarbeks. Ainsaks erandiks oli Salta piirkond, mis eksportis oma veini Peruusse.
Kui 1873. aastaks oli Argentinas üle 2000 hektari veiniaedu, siis juba 1893. aastaks 10 000 hektarit ning 20. sajandi alguseks oli pindala kasvanud juba 200 000 hektarini ja loodi ka riiklik veinitööstuse komisjon, mis pidi veinivaldkonda arendama. Paraku tekkis suur veini ületootmine ning veini kvaliteet oli madal. Veini tootmise kulud liitri kohta olid suuremad, kui müügist saadav tulu ja seetõttu otsustasid mitmed tootjad üldse veini tegemisest loobuda. Lisaks hakkasid odavat ja kehva veini turult välja tõrjuma õlu ja muud karastusjoogid ja seepärast võeti 20. sajandi lõpupoole veinitootmises ja marjakasvatuses kasutusele rangemad meetmed – piirati saagikust, uuendati tehnoloogiat ja viinamarju hakati kasvatama kõrgematel mäenõlvadel, mis lubas teha märksa kvaliteetsemat veini. Tekkis uus marjade kasvatamise kunst – marjakasvatus kõrgmäestikes. Suur öiste ja päevaste temperatuuride vahe ning kõrge UV-indeks lubavad kasvatada keskmisest kõrgema happe- ja suhkrusisaldusega marju, millest valmistatakse intensiivseid ja maitseküllaseid veine. Tänu sellisele kannapöördele on Argentiina vein tänapäeval kvaliteetne ja võitnud oma positsiooni maailma veiniturul tagasi.

Piirkonnad

Veinialad saab jagada geograafiliselt nelja suuremasse piirkonda:

Looderegioon –  Salta, Catamarca, Tucumán ja Jujuy

Cuyo regioon –  San Juan, La Rioja ja Mendoza

Patagoonia – Rio Negro, Neuquén, La Pampa ja Chubut

Atlandi regioon – Buenos Aires

Kõik alampiirkonnad sisaldavad veel omakorda väiksemaid mikroklimaatilisi sisealasid.

Looderegioon

on Argentiina põhjaosas Andide rüpes asuv piirkond, kus eristatakse nelja väiksemat kasvuala, mis jäävad Rio Grande ja Calchaquí jõe orgu.

Salta (3365 ha veiniaedu) – Salta veiniaiad asuvad 1500 – 3100 m merepinnast, peamiselt Cafayete linnakese ümbruses ja Calchaquí jõe orus. Kasvatatakse Torrontés Riojano, Malbec, Cabernet, Sauvignon ja Tannat marjasorte. Öiste ja päevaste temperatuuride vahe on suur ja seetõttu on nii valged kui ka punased veinid aromaatsed ja maitseküllased.

Tucumán (113 ha veiniaedu) – üks väiksema kasvupinnaga ala looderegioonis, veiniaiad jäävad 1600 – 2300 meetri kõrgusele merepinnast Amaicha del Valle ja Colalao del Valle sisealadele Calchaquí jõe kallastele, kus kasvatatakse rohkem tumedaid marjasorte. Malbec ja Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud sordid, heledatest kasvatatakse peamiselt Torrontés Riojanot ja Sauvignon Blanci.

Jujuy (25 ha veiniaedu) – kõige väiksem ja kõrgeim marjade kasvuala Argentinas, veiniaiad ulatuvad 1700 – 3300 meetri kõrgusele Rio Grande jõe mäenõlvadele, kust saab jõgi ka alguse. Uquía veiniaed on ametlikult kõige kõrgem veiniaed maailmas – 3329 m merepinnast kõrgemal. Tumedaid marjasorte on 90% ja sellest üle poole on Malbec. Sauvignon Blanc on sisuliselt ainus hele marjasort piirkonnas.

Catamarca (2479 ha veiniaedu) – Catamarca tähendab kohaliku indiaani hõimu keeles „kindlus mäe peal“. Lõunapoolseim veinipiirkond looderegioonis, enamik veiniaedadest jäävad Tinogasta, Fiambalá ja Santa María linnakeste ümbrusesse Calchaquí jõe orgu 750 – 2300 meetrit merepinnast. Kliima on kontinentaalselt kuiv ja pinnas liivane. Torrontés Riojano ja Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud marjasordid, lisaks veel Malbec, Syrah ja Bonarda.

Cuyo regioon

Cuyo on Argentina viinamarjakasvatuse peamine piirkond, mis jääb 28. – 34. lõunalaiuskraadi vahele ja seal asuvad kolm suuremat provintsi: La Rioja, San Juan ja Mendoza.
Cuyo tähendab kohalike indiaanlaste keeles „kõrbemaa“ ning see ongi väga väheste sademetega piirkond. Veiniaedu on kokku üle 190 000 ha ja need jäävad Andide mäestiku madalamatele liivase-lubjase pinnasega nõlvadele vahemikus 400 – 2300 meetrit merepinnast. Cuyos tehakse 95% Argentina veinist. Tumedaid marju kasvatavad 55% veiniaedadest ja peamised sordid on Malbec (38%), Bonarda, Cabernet Sauvignon ja Syrah. Criolla sortidest kasvatatakse Torrontés Riojano (19%) ja Torrontés Sanjuanino (5%) marju ning heledatest Chardonnay (17%), Chenin Blanc ja Sauvignon Blanc marjasorte.            

La Rioja (6685 ha veiniaedu) on põhjapoolseim Cuyo osa, mida peetakse Argentina vanimaks veinipiirkonnaks. Veiniaiad on 770 – 1850 meetri kõrgusel Famantina mäe ja oru nõlvadel. Liivasetteline pinnas on hea drenaažiga ning kliima päikeseline, suurte päevaste ja öiste temperatuuri erinevustega, mis annab võimaluse teha erksaid ja kargeid valgeid veine. Heledaid ja tumedaid viinamarju kasvatatakse peaaegu võrdselt ja Torrontés Riojano (80%) on heledatest kohalikest sortidest enimkasvatatud mari. Lisaks veidi Chardonnay ja Viogner sorte. Tumedatest kasvatatakse pea võrdses koguses Malbec, Cabernet Sauvignon, Bonarda ja Syrah marjasorte.

San Juan  (33 262 ha veiniaedu) – suuruselt teine veini tootev Argentina piirkond. Kliima sademetevaene, kuiv ja soe (Winkleri skaala 3. – 4. tase). San Juan on olnud peamiselt lihtsamate igapäevaste lauaveinide valmistamise piirkond. Veiniaiad jäävad 500 – 2200 meetri kõrgusele merepinnast Calingasta oru ja Tulumi, Iglesia, Ullum-Zonda ja Pedernali sisealadele. Tumedaid sorte kasvatatakse veidi enam ja Malbec (22%) ning Syrah (21%) on kaks peamist, lisaks veel Bonarda ja Cabernet Sauvignon. Heledatest sortidest on peamised kohalikud erinevad Torrontési versioonid: Torrontés Sanjuanino (17%), Torrontés Riojano (10%) ja Torrontés Mendocino (4%) ning rahvusvahelistest sortidest kasvatatakse enim Chardonnayd.

Mendoza  (150 763 ha veiniaedu) – suurim Argentina veinipiirkond jääb Andide mäestikujalamile ja seal asub 75% Argentina veiniaedadest. Lõuna-Ameerika kõrgeim mäetipp Aconcagua asub samuti seal ja veiniaiad jäävad 400 – 1600 meetrit merepinnast kõrgemale. Mendoza jagatakse veel viieks sisealaks, mis annavad seal loodavatele veinidele oma iseloomu.

Põhja-Mendoza – Lavalle ja Las Heras väiksemad sisealad.
Primera Zona ehk Kesk-Mendoza – hinnatuim ja traditsiooniline Mendoza ala. Parimad veiniaiad asuvad Luján de Cuyo ja Maipú kasvualadel. Luján de Cuyo on ka esimene ja ainus Argentina ametlik DO piirkond.
Uco Valley – veiniaiad jäävad kõrgematele mäenõlvadele 900 – 1600 meetrit merepinnast.
Ida-Mendoza – veiniaiad laugematel nõlvadel La Pazi linna ümbruses.
Lõuna-Mendoza – veiniaiad samuti veid laugematel tasandikel San Rafaeli linna ümbruses.
Parimad veinid pärinevad Primera Zona ja Uco Valley aladelt, Põhja,- Ida,- ja Lõuna-Mendoza aladel tehakse pigem igapäevast lauaveini.
Suurem rõhk on Mendozas tumedatel marjasortidel ja Malbec on piirkonna peamine sort, mida kasvatatakse 40% ulatuses. 20% Argentiina Malbecist kasvab Mendozas. Järgnevad Bonarda, Cabernet Sauvignon, Syrah ja Tempranillo. Heledatest on levinuim Chardonnay (21%) ja lisaks Torrontés Riojano, Chenin Blanc, Sauvignon Blanc ja Sémillon.

Patagoonia

Tulevikupiirkonnad, mida peetakse Argentina uueks potentsiaaliks veinimaailmas. Viinapuid kasvatatakse väiksemates mikroklimaatilises orgudes ja laugematel jõetasandikel. Veiniaiad moodustavad kitsad ribad Andide mäestiku jalamil, mis ulatub põhjast lõunasse, laiuskraadidel 23-45. Viimastel aastatel on tootjad nihutanud piire läände, kõrgemale Andide nõlvadele, lõunasse ja idasse, otsides lõunapoolsete laiuskraadide ja merelise kliima mõju marjade kasvatamisel.

La Pampa (274 ha veiniaedu) – väike idapoolne Patagoonia piirkond, mis piirneb Buenos Airese alaga. Veiniaiad jääva Colorado jõe kõrgematele nõlvadele 300 – 400 meetrit merepinnast Veinticinco de Mayo linnakese ümbrusesse. Umbes 60% veiniaedades ehk umbes 130 hektaril kasvatatakse Malbeci, millele järgnevad Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc. Heledatest sortidest on peamine Chardonnay koos Sauvignon Blanci ja Sémilloniga.

Rio Negro  (1515 ha veiniaedu) – idapoolne Patagoonia osa, viinapuuaiad jäävad Rio Negro ja Colorado jõe mikroklimaatilistesse orusoppidesse, 10 – 400 meetri kõrgusele merepinnast laugetele künkanõlvadele. Kliima jahedam, sest seda mõjutab idaosas osaliselt juba Atlandi ookean. Eristatakse veel geograafiliselt Rio Negro ülem-, kesk- ja alamjooksu piirkondadeks. Tumedate marjasortide nimistusse on ilmunud Pinot Noir, mida põhjapoolsemates piirkondades ei kasvatata ja Rio Negros tehakse ka oluliselt rohkem vahuveini kui mujal. Tumedaid sorte kasvatatakse ca 65% veiniaedade pindalast ja Malbec (36%), Merlot (25%) ja Pinot Noir (15%) on peamised. Heledatest domineerivad Torrontési erinevad versioonid – Torrontés Riojano, Torrontés Mendocino, Torrontés Sanjuanino – kokku enam kui pool heledatest sortidest ja Sauvignon Blanc ning Sémillon rahvusvahelistest marjadest.           

Neuquén (1761 ha veiniaedu) – Neuquénis on viinamarjakasvatus koondunud piirkonna kaguossa, Limay ja Neuquéni jõgede orgudesse. 1990ndate aastate lõpus tekkis viinamarjakasvatuskeskus San Patricio del Chañar ja selle väljakujunemine andis hoogu piirkonna veinide mitmekesisusele. Kliima on suhteliselt kuiv ja keskmiselt jahe, päeval küll kuum, aga öösel külm ja jahete tuultega. Veiniaiad asuvad 200 – 500 meetrit merepinnast kõrgemal jõekallastel ja viinapuud on tänu jahedatele tuultele terved, sest need hoiavad aedadest eemale erinevad seenhaigused ja parasiidid. Tumedate marjade all on 85% veiniaedade pindalast ja Malbec on peamine sort (44%), järgnevad, Cabernet Sauvignon (18%), Merlot (16%) ja Pinot Noir (16%). Heledatest domineerivad Chardonnay (53%) ja Sauvignon Blanc (32%).

Chubut (72 ha veiniaedu) – lõunapoolseim Patagoonia osa. Veiniaiad asuvad 45. lõunalaiuskraadil Chubuti jõe orus ja jagatakse Kesk-Patagooniaks (pampad) ja Andide nõlval asuvaks Lääne-Chubutiks, kus asuvad ka parimad veiniaiad. Piirkond on üks lõunapoolsemaid marjakasvatuse alasid maailmas ja veini teeb praegu vaid 17 tootjat. Viinamarju kasvatatakse väikestes mikroklimaatilistes veiniaedades, mis asuvad 10 – 650 meetrit merepinnast, jõgede ja järvede piirkondades. Kliima on jahe ja külm, tugevad tuuled annavad võimaluse teha kargeid värskeid veine. Pinot Noir, Merlot ja Chardonnay on enimkasvatatud marjasordid, lisaks veel ka Riesling, Sauvignon Blanc ja viimasel ajal proovitakse kasvatada aina enam Gerwürztraminerit.

Atlandi regioon

Uued kaasaegsed veinipiirkonnad, kuhu tootjad on istutanud veiniaiad alles aastatel 2007 – 2012.

Buenos Aires  (144 ha veiniaedu) – piirkond koosneb mägede laugematest nõlvadest, kus veiniaiad on ca 500 meetrit merepinnast ja madalatest tasandikest. Tänu Atlandi ookeani lähedusele on kliima niiske ja temperatuur ühtlane, mis võimaldab teha puuviljase iseloomuga aromaatseid vahuveine ja valgeid veine eelkõige heledatest marjasortidest. Tumedaid sorte on küll veiniaedades pindalalt rohkem, aga Sauvignon Blanc (22% veiniaedadest) ja Chardonnay (20%) on enimkasvatatavad sordid ning tumedatest järgnevad Malbec, Merlot, Cabernet Sauvignon ja Pinot Noir. Kohalikku spetsialiteeti Torrontés Riojanot kasvatatakse vähe.