Ameerika Ühendriigid

 

Viinamarjaaedu – ca 441 000 ha (NB! Ainult Vitis vinifera, maailmas 6. kohal).
Maailmas 3. veinitootja ja 1. veinitarbija

Marjasordid: viljeletakse kõiki veinistiile ja kasvatatakse enam kui 350 erinevat marjasorti, mis on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa päritolu. Päris oma marjaks peetakse tumedat Zinfandel sorti, mis DNA uuringute järgi pärineb Horvaatiast (Crljenak Kaštelanski) ning mida teatakse Itaalias Primitivo nimega.
Levinuimad heledad sordid – Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Riesling, Roussanne, Pinot Gris, Chenin Blanc, Pinot Blanc, Gewürztraminer, Friulano, Viognier ja Muscat.
Levinuimad tumedad sordid – Cabernet Sauvignon, Zinfandel, Syrah, Grenache, Malbec, Merlot, Barbera, Cabernet Franc, Carignan, Petit Verdot, Pinot Noir, Sangiovese.
Levinuimad hübriidsordid – Vidal Blanc (hele), Chambourcin (tume), Baco Noir (tume) ja Marquette (tume).


PIIRKONNAD

Ameerika Ühendriikides on 50 osariiki ja veini tehakse kõigis, aga Vitis vinifera marju kasvatavad peamiselt neli – California, Washington State, Oregon ja New York State.
Ameerikas on 244 AVA (American Viticulture Area) piirkonda. 1978. aastal loodi ja piiritleti viinamarja kasvatuse piirkonnad – AVAd, mis rajati vaadeldes piirkonna geograafilist paiknemist ja klimaatilisi tingimusi. Davise Instituudi poolt 1944. aastal välja töötatud Amerine-Winkleri süsteem jagas AVAd päikesetundide arvu järgi viinapuu kasvuaastas viide tsooni: 1. tsoon kõige jahedam ja 5. tsoon kõige kuumem. Parimad kvaliteetveinid pärinevad 1. ja 2. tsoonist (North Coast Californias, Oregon, Washington State), 3. regioon sobib hästi tumedatele sortidele, mis eelistavad kuumemat kliimat (Central Coast Californias), 4. ja 5. tsoon on kuumad ja troopilisema kliimaga piirkonnad (San Joaquim, San Diego ümbrus ja Central Valley Californias), mis sobivad mahuveinide valmistamiseks ja brändi tegemiseks
Suurim AVA on Upper Mississipi Valley AVA (ca 77 000 km2 = 7,7 miljonit ha) ja väikseim Cole Ranch AVA (0,25 km2 = 25 ha).

Ameerika Ühendriikides on veini tehtud juba üle 300 aasta. Ameerika Ühendriigid on ka suurim riik maailmas, kes kasvatab ja teeb veini hübriidviinapuuliikidest ning teistest viinapuuliikidest. California osariik toodab 90% Ameerika Ühendriikide veinist, mis teeb Californiast suurima veini tootva piirkonna maailmas.
Esimesed marjaaiad rajasid Floridas, Jacksonvilles aastatel 1562-1564 Prantsusmaalt emigreerunud hugenottid. Marjasordiks oli Scuppernong (Vitis rotundifolia, Muscadine) Ameerika kolonisaatorid hakkasid veiniaedu rajama Virginiasse ja Carolinasse, istutades sinna kohalikke viinapuid (Vitis labrusca, Vitis riparia, Vitis rotundifolia). 1619. aastal istutati Virginiasse esimesed Vitis vinifera viinapuud, mis paraku viinapuuhaiguste tõttu hävisid. 1683. aastal istutas aednik William Penn Philadelphia lähistele esimese hübriidi Alexander (Vitis labrusca x Vitis vinifera). 1799. aastal rajati esimene veinikoda Kentucky osariigis, mille vein saadeti president Thomas Jeffersonile. Californias rajas esimesed veiniaiad frantsiskaani misjonär Junipero Serra 1769. aastal San Diego lähistele. Marjasordiks oli viljakas ja madalakvaliteedilist veini andev Vitis Vinifera sort Mission (Argentinas Cirolla), mis oli sel ajal levinuim Vitis Vinifera sort läänerannikul. Marjasordi nimetus tulenes Prantsuse misjonäridest. 1824. aastal istutati viinapuud põhjapoolsesse Sonoma piirkonda ja mõned aastad hiljem Los Angelese linna ümbrusesse. 19. sajandil Kullapalaviku ajal rajati viinamarjaistandused Sierra Foothillsi. 1856. aastal rajas ungarlasest seikleja, krahv Agoston Haraszthy Californias 300 erineva istikuga puukooli ja istanduse, Buena Vista Winery Sonoma piirkonda, mida peetakse ka moodsama veiniviljelemise alguseks Californias ja kogu Ameerika Ühendriikides.
19. sajandi lõpus laastasid Ameerika veiniaedu erinevad viinapuude haigused (Phylloxera ja Pierce’i tõbi). Veiniteadust hakkas arendama 1905. aastal rajatud California Ülikooli Davise Instituut, aga veiniäri pärssis 20. sajandi alguses inimlik faktor – 1920. aastal jõustunud alkoholi keeluseadus, mis lõppes 1933. aastal. Keeluseaduse lõppedes oli Ameerika veinitööstus põhimõtteliselt surmaeelses seisundis – viinamarjaaedades olid veinivalmistamiseks mõeldud sordid asendatud toiduviinamarjadega, tarbijaskond nõudis odavaid mahuveine ja magusaid kangendatud veine. 300 Sonoma veinikojast olid alles vaid 50, kellel oli lubatud teha armulauaveini kohalike koguduste tarbeks.

Ameerika tänapäevase veinitööstuse isaks võib pidada vene juurtega André Tchelistcheffi (Андрей Викторович Челищев), kes õppis 1930ndatel Burgundias veinitegemist. 1938. aastal asus ta tööle Napa Valley Beaulieu Vineyard veinimajja, kus töötas kuni pensionile minekuni 1973. aastal. Ta juurutas ja rakendas Ameerika veinitööstuses moodsaid veinivalmistamise tehnoloogiaid – veinikeldri hügieen, veinimikrobioloogia, kontrollitud temperatuuriga kääritus roostevabast terasest vaadis, tammevaadilaagerdus ja erinevate võtted külmakahjustuste vältimiseks veiniaedades. Hiljem nõustas mitmeid tänapäeval väga tuntuid Ameerika veinitootjaid – Joseph Heitz, Field Stone Winery, Mike Grgich, Joel Aiken, Jordan, Neibaum/Coppola Winery, Buena Vista Winery, George & Peter Rubissow, Erath Winery, Sequoia Grove, Chateau Ste. Michelle ja Columbia Crest Winery.

Teine suurem inimfaktori poolt põhjustatud kriis saabus California veinitööstusesse siis, kui Davise Instituut soovitas marjakasvatajatele moekat ja viinapuutäile resistentset pookeistikut, mis hiljem osutus siiski kahjurile vastuvõtlikuks. Kolmveerand Sonoma ja Napa veiniaedu sai kahjustada ja pidi uuesti noorte viinapuuistikutega aiad rajama.
Tänapäeval on Ameerika Ühendriigid tootmismahult maailmas 3. kohal Prantsusmaa ja Itaalia järel, ning 1. kohal Uue Maailma veinitootjate hulgas. Veini tehakse kõigis 50 osariigis, aga ligi 90% veinist toodetakse Californias, järgnevad Washington State, Oregon ja New York. Ameerika Ühendriikides on umbes 3000 veinikoda, kes viinamarju kasvatavad (kõik mitte Vitis viniferat – väga palju on hübriidsorte ja teisi viinapuu liike). Erinevaid apellatsioone (AVA) on tänapäeval üle 200. Esimene uue apellatsioonisüsteemi järgi kinnitatud AVA oli 1980. aastal Augusta AVA Missouri osariigis.

Ameerika veinipiirkonnad

Ameerika Ühendriigid jagunevad geograafiliselt mitmeteks alapiirkondadeks. Euroopa viinapuu ehk Vitis vinifera kasvatamiseks sobivaim kliima on läänerannikul, mis teeb ka 99% Ameerika Ühendriikide veinist.
Läänerannik (West Coast Area) – California, Washington State ja Oregon
Rocky Mountain Area – Idaho, Utah ja Colorado
Edela-Ameerika (South-West Area) – Texas ja New Mexico
Kesklääs (Middle West Area) – Missouri, Illinois ja Minnesota
Suur Järvistu (Great Lake Area) – New York State, Ohio ja Michigan
Idarannik (East Coast Area) – New York State, New Jersey, Virginia, Pennsylvania, Florida, North Carolina ja South Carolina

California (242 235 ha Vitis vinifera veiniaedu)
California on USA peamine veiniala, võttes enda alla üle poole läänerannikust.
Jaguneb North Coast, Central Valley, Central Coast ja South Coast sisealadeks, mis sisaldavad omakorda 124 AVAt, ehk sisuliselt pool kõigist AVAdest.
Piirkonnas on veini tehtud enam kui 200 aastat, aga kuulsaks sai piirkond 1976. aastal, kui Steven Spurrier organiseeris pimedegustatsiooni (Degustatsioon, mis muutis maailma) Ameerikast ja Prantsusmaalt pärit Chardonnay ja Cabernet Sauvignon (Bordeaux segu) veinide vahel. Auväärses žüriis oli 11 veinikriitikut ja veinimõisa esindajat, kelle hulgas vaid üks ameeriklane ja üks inglane, ülejäänud olid erinevate Prantsusmaa tippveinimõisate esindajad. Võrreldi erinevate California piirkondade ja Bordeaux’ ning Burgundia mõisate veine (aastakäigud 1969-1973).
Parimaks punaveiniks valis žürii Stag’s Leap Wine Cellars Cask 23 ja parimaks valgeks veiniks valiti Chateau Montelena Chardonnay, mõlemad veinid California Napa Valley piirkonnast. Šokeeriv oli Ameerika Ühendriikide punaveini paremus veel seetõttu, et Stags Leap Wine Cellars tegi alles teist aastakäiku veini, kui Prantsusmaa punastel veinidel oli aukartust äratav 200-aastane ajalugu ja veinitegemise kogemus.

1976. aastal märgiti, et California veinid on marjasemad ja ümaramad ning ei oma nii pikka arengupotentsiaali kui Prantsusmaa veinid.
Seepärast organiseeris Steven Spurrier (Decanter Wine Magazine) 2006. aastal kurikuulsa degustatsiooni 30. aastapäeva puhul täpselt samade punaveinide (ehk samad aastakäigud) pimemaitsmise. Žürii koosnes käesoleva sajandi tuntuimatest veinikriitikutest: Dan Berger, Anthony Dias Blue, Stephen Brook, Wilfred Jaeger, Peter Marks MW, Paul Roberts MS, Andrea Immer Robinson MS, Jean-Michel Valette MW , Christian Vanneque (osales ka 1976. aasta degustatsioonil), Michel Bettane, Michael Broadbent MW, Michel Dovaz, Hugh Johnson, Matthew Jukes, Jane MacQuitty, Jasper Morris MW, Jancis Robinson OBE MW ja Brian St. Pierre.
2006. degustatsiooni tulemused olid jahmatavad, sest esiviisikus olid ainult California veinid. See tõestab California, eelkõige just California North Coast piirkonna veinide kuulumist maailma paremate sekka.

North Coast(ca 54 000 ha veiniaedu)
Seal asub neli väiksemat sisekasvuala ehk Countyt koos 48 AVAga, mis jäävad San Francisco linnast põhjapoole Vaikse ookeani rannikule. Ca 800 väiksemat ja suuremat veinitootjat. Kuulsaimad alad on:

Lake County – 3560 ha veiniaedu Clare järve ümbruses, mis oli enne keeluseadust suurim marjakasvataja Californias, tuntuimad AVAd: Benmore Valley AVA, Clear Lake AVA, Guenoc Valley AVA, High Valley AVA, Red Hills Lake County AVA.
Peamised marjasordid Cabernet Sauvignon ja Merlot. Lisaks veel Zinfandel, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Mendocino County – 6750 ha veiniaedu, 56 veinikoda ja 250 viinamarjakasvatajat. Nimetus tuleb Hispaania päritolu maadeavastaja Lorenzo Suárez de Mendoza järgi. Esimesed viinapuud istutati kullapalaviku ajal. Maakonna idapiiril asuv Mayacama mäestik eraldab seda Lake Countyst. Tänapäeval suurim California orgaanilise veini tootja, ligi veerand kogu veinitoodangust. Ookeaniäärne piirkond loob jahedama ja niiskema kliimaga AVAd: Mendocino Ridge AVA, Anderson Valley AVA ja Yorkville Highlands AVA. Marjadest kasvab peamiselt Pinot Noir, Riesling, Chardonnay ja Gewürztraminer. Idapoolsematel aladel veidi soojema kliimaga AVAd: Redwood Valley AVA, Potter Valley AVA, Cole Ranch AVA (väikseim AVA), McDowell Valley AVA, Covelo AVA, Dos Rios AVA. Marjadest peamised Cabernet Sauvignon, Merlot ja Petite Syrah.

Napa County – 18 300 ha viinamarjaaedu, klassifitseeritud ala 1981. aastast, kõrgelthinnatud piirkond klassikaliste Cabernet Sauvignon ja Chardonnay marjasortidest veinide poolest, kokku on siin ligi 400 veinikoda. Napa Valley asub orus Mayacama ning Vaca mäestike vahel. Domineerib vulkaaniline ja setteline pinnas. Kliima mõõdukas, soojad päikeselised päevad ja jahedad ööd, mis tagavad marjadele pika küpsemise perioodi. Napa Valley on üks Ameerika Ühendriikide parimaid veinipiirkondi.
AVAd: Atlas Peak AVA, Calistoga AVA, Chiles Valley AVA, Coombsville AVA, Diamond Mountain District AVA, Howell Mountain AVA, Los Carneros AVA (osa piirkonnast Sonoma Countys), Mount Veeder AVA, Napa Valley AVA, Oakville AVA, Rutherford AVA, Oak Knoll AVA , Spring Mountain District AVA, St. Helena AVA, Stag’s Leap District AVA, Wild Horse Valley AVA ja Yountville AVA.
Marjadest on enim kasvatatud Cabernet Sauvignon ja Chardonnay, lisaks Merlot, Cabernet Franc, Pinot Noir, Zinfandel ja Sauvignon Blanc.

Sonoma County – kuulsaim North Coasti siseala, kus on 24 300 ha veiniaedu ja ca 260 veinikoda, kellest pooled on nooremad kui 20 aastat. Lisaks umbes 1100 viinamarjakasvatajat. Kogu California veinitoodangust ligi 8%, enimkasvatatud marjasort on Chardonnay, millele järgneb Cabernet Sauvignon. Lisaks veel Barbera, Cabernet Franc, Chenin Blanc, Cinsault, Gamay Noir, Gewürztraminer, Grenache, Malbec, Merlot, Mourvèdre, Pinot Blanc, Pinot Gris, Pinot Meunier, Pinot Noir, Riesling, Roussanne, Sangiovese, Sauvignon Blanc, Sémillon, Viognier ja Zinfandel. Sonoma County piirneb idast Napa Countyga (Mayacama mäestik), läänest ookeaniga. Pinnas vulkaanilise tekkega, siit leiab basalti, vulkaanilist tuhka ja kruusa-liivaseid setteid. Kliima mõõdukas, rannikul mereliselt jahe ja niiske, sisemaa mäenõlvadel kuivem ja soojem. AVAd: Alexander Valley AVA, Bennett Valley AVA, Chalk Hill AVA, Dry Creek Valley AVA, Knights Valley AVA, Los Carneros AVA (osa alast Napa Countys), Rockpile AVA, Russian River Valley AVA, Sonoma Mountain AVA, Sonoma Valley AVA, Sonoma Coast AVA, Northern Sonoma AVA , Sonoma Coast AVA (suurim) ja Green Valley of Russian River Valley AVA.

Central valley (103 000 ha veiniaedu)
Madal orupõhi Californias, pinnas setteliselt viljakas, esimesed viinapuud istutati kullapalaviku ajal. Peamiselt California mahuveini tootev piirkond. Kliima kontinentaalselt palav ja enamik kasvatatavaid marju on suurte Ameerika veinitöösturite baasmaterjaliks mahuveinide tootmisel.

Sierra Foothills AVA – 2305 ha viinamarjaaedu, mis jäävad Sierra Nevada mäestiku jalamile. Kõige idapoolsem California AVA, mida võib pidada iseseisvaks piirkonnaks, aga mõnikord liigitatakse Central Valley alla, veiniaiad jäävad kaheksa erineva County piiridesse (Amador, Calaveras, El Dorado, Mariposa, Nevada, Placer, Tuolumne ja Yuba County). Umbes 100 veinimaja. Pinnas vulkaaniliselt kivine, veiniaiad 500-1000 meetrit merepinnast, kliima kuiv ja kontinentaalne, suur päevaste ja öiste temperatuuride vahe. Sierra Foothillsi alla jäävad veel järgmised piirkonnad: California Shenandoah Valley AVA, El Dorado AVA, Fair Play AVA, Fiddletown AVA ja North Yuba AVA.

Marjasortidest domineerivad tumedad marjad: Zinfandel (ca 50% veiniaedade pindalast), järgnevad Cabernet Sauvignon, Syrah, Barberat ja Merlot. Heledatest kasvatatakse enamjaolt Chardonnay marjasorti.

San Joaquin County – sinna kuulub üks olulisemaid Zinfandeli kasvualasid Lodi AVA , millel on omakorda väiksemaid AVAdest sisealasid. Paikneb Sacramento jõe ja San Joaquini jõe deltas San Pablo lahe ääres. Pindalalt on San Joaquin County suur, 36 400 ha veiniaedu, asub San Francisco lahe ääres San Joaquin Valley deltas. Pinnas setteline, kliima mõõdukalt soe ja vahemereline, palju väikeseid mikroklimaatilisi sisepiirkondi: Alta Mesa AVA, Borden Ranch AVA, Clements Hills AVA, Cosumnes River AVA, Jahant AVA, Mokelumne River AVA ja Sloughhouse AVA. Marjasortidest oluline koht Zinfandelil – Old Vine Zinfandel veinid koguvad aina enam kuulsust, sest osad veiniaiad Zinfandeli istikutega pärinevad veel keeluaja eelsest perioodist. Kasvatatakse palju veel Merlot, Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Sauvignon Blanc marjasorte. Huvitavamatest marjadest siinses kontekstis väärivad märkimist Albariño, Viogner, Lemberger (Blaufränkisch), Souzao, Rousseanne ja Riesling. Teine suur viinamarjakasvatuse ala on San Joaquin Valley AVA mis on tegelikult suur viljakas põllumajandusmaa, kus kasvatatakse lisaks viinamarjadele ka puuvilju. Viinamarjaaedasid on kokku 60 600 ha ja sellest 20% ulatuses kasvatatakse lihtsat ja viljakat Colombard marjasorti mahuveini tootmiseks. Lisaks veel Chardonnay ja Zinfandel. San Joaquin Valley kasvatab ca 45% kogu Central Valley marjasaagist, millest tehakse igapäevaseid mahuveine.

Sacramento County – suurim siseala on Sacramento Valley AVA, kus on 2952 ha veiniaedu, mis jäävad Sacramento linna põhjapiirile. Piirneb rannikumäestikuga läänest ja Sierra Nevada mäestikuga idast. Kuiv ja kuum piirkond. Tumedatest kasvatatakse enim Zinfandeli ja heledatest Chardonnay marjasorti, tehakse peamiselt lihtsat igapäevast mahuveini.

Central coast (ca 41 000 veiniaedu)
California rannikuäärne piirkond jääb San Fransisco ja Santa Barbara linnade ning Vaikse ookeani ja rannikumäestiku vahele Central Valley naabrusesse. Chardonnay on siin enim kasvatatud marjasort (üle poole veiniaedadest), kliima tunduvalt jahedam kui Central Valleys, niiskust ja jahedamat õhku tuleb tänu ookeani lähedusele. Pinnas varieeruv,
vulkaanilisest settelise savi-liiva pinnaseni, lisaks liivakivi, lössi ja kiltkivi.
Jaguneb mitmeks väiksemaks Countyks:

Contra Costa County – San Pablo lahe ääres asuv ala, üsna viljaka pinnasega. Ei sobi hästi kvaliteetsete veiniviinamarjade kasvatamiseks. Kokku 1710 ha veiniaedu. AVAd: San Francisco Bay Area AVA, mis oli esimene piirkond ja hõlmas ookeaniäärse piirkonna San Francisco ja San Jose linnade ümbruses.
Lamorinda AVA (51 ha), mis on üks noorimaid veinipiirkondi ja jääb San Francisco Bay Ava alale. Veini teeb ca 40 väiksemat veinimaja. Peamised marjasordid on tumedad – Cabernet Sauvignon, Merlot ja Zinfandel. Heledatest kasvatatakse enim Chardonnay ja Sauvignon Blanc marjasorte. Hinnatuim on Livermore Valley AVA, mis asub Livermore’i linna ümbruses, linna ja AVA nimetus tuleb Robert Livermore järgi, kes oli sealne suur maaomanik. Kõige põhjapoolsem AVA San Francisco lahe ääres. 1960ndatel aastatel valmistati palju veini Napa Valley märgistusega. Mõõdukalt soe kliima, öösel jahe, pinnas setteline-liivane, vulkaanilisel aluskivimil. Marjadest hinnatuim tume mari Petite Syrah, lisaks Pinot Noir ja Barbera. Valgetest Sauvignon Blanc, Sémillon, Chenin Blanc, Chardonnay, Riesling. Veinaedu mõjutavad jaheda San Fransisco lahe udud. Hea Botrytis-veinide piirkond.

Santa Cruz County – suhteliselt väike piirkond (ca 600 ha veiniaedu) jääb San Francisco linnast lõunasse San Jose linna ja Vaikse ookeani vahele San Francisco Bay äärde. Sinna kuulub sisuliselt ainult üks AVA – Santa Cruz Mountains AVA, mis jääb Santa Cruzi mägede nõlvadele ja defineeris end kui üks esimesi mägised California veinipiirkondi. Viinamarju kasvatavad ja veini teevad väiksed veinitootjaid ning seal asuvad ka Ridge Vineyards ja David Bruce Winery, mis olid ainsad veinimajad väljaspool Napat, kelle veinid osalesid kuulsal 1976. Pariisi pimedegustatsioonil (kus Ridge Wineyards Monte Bello sai 5. koha). Peamised marjasordid on Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Merlot ja Zinfandel.

Monterey County – Vaikse ookeani äärne maakond mis ulatub Monterey linnast kuni Paso Roblese linnani, ca 27 500 ha veiniaedu. Kliima jahe ookeani mõjudega ja enamik veiniaedu jääb suurima Monterey AVA piirkonda.
AVAd: Monterey AVA (suurim, siin asub 16 400 ha veiniaedu), Santa Lucia Highlands AVA, Arroyo Seco AVA, San Lucas AVA, Hames Valley AVA, Chalone AVA, Carmel Valley AVA, San Antonio Valley AVA ja San Bernabe AVA.

San Luis Obispo County – California üks pikima ajalooga viinamarjakasvatuse piirkond, kus hakkasid misjonärid viinamarju kasvatama juba enam kui 200 aastat tagasi. Tänaseks ca 12 500 ha veiniaedu. Tänu ookeani lähedusele on marjade väljaküpsemise aeg seal California veinipiirkondadest kõige pikem (Edna Valley AVA). Eristatakse nelja suuremat kasvuala: Arroyo Grande AVA, Edna Valley AVA, Paso Robles AVA ja York Mountain AVA. Edna Valley AVA ja Arroyo Grande AVA on väikesed piirkonnad San Luis Obispo linnakese ümbruses ookeani rannikul. Org on kaitstud vulkaanilise pinnasega mäestikega, oru pinnas setteliselt savine. AVAd on hinnatud oma Chardonnay ja Pinot Noir marjasortidest veinide poolest, tuleviklootuseks peetakse Syrah’d ja uued projektid on veel Albariño, Teroldego, Viogner ning erinevad Rhône’i oru sordid. Olulisism on Paso Robles AVA mis on suurim ja ka kõige soojem kasvuala, 10 500 ha veiniaedu jäävad Diablo ja Santa Lucia mägede vahele. Pinnas setteliselt savi-liivane vulkaanilisel-basaldisel aluspinnasel. Kliima keskmisest kuumem, sest Santa Lucia mäestik kaitseb jahedate ookeanituulte ja udu eest. Kasvatatakse enam kui 40 erinevat marjasorti. Oluliseim mari on Zinfandel, veinitootjad korraldavad selle puhul iseseisvat veinifestivali Paso Dobles Zinfandel Festival. Klimaatiliselt ja geoloogiliselt on piirkond sarnane Prantsusmaa Rhône’i alaga ja see motiveeris gruppi kohalikke veinitootjaid moodustama 1990ndal aastal ühingu Rhône Rangers, kes hakkasid reklaamima Rhône’i marjasortide kasvatamist piirkonnas. Paso Robles oli esimene piirkond Californias, kus istutati Syrah ja Viogner sordid. Kasvatatakse veel lisaks tumedaid Carignan, Cinsault, Counoise, Grenache, Mourvèdre, Muscardin, Syrah, Piquepoul Noir, Terret Noir ja Vaccarèse sorte ning heledaid Bourboulenc, Clairette Blanc, Grenache Blanc, Marsanne, Muscat Blanc à Petits Grains, Picardin, Picpoul Blanc, Roussanne, Ugni Blanc ja Viognier sorte ning tehakse nii sordiveine kui ka seguveine, mida nimetatakse Crazy Blends.

Santa Barbara County – Santa Barbara linnast põhja poole jääv rannikuäärne piirkond, kus eristatakse väiksemaid viinamarjakasvatuse piirkondi, kokku ca 6500 ha veiniaedu. Enamik veiniaedu jäävad rannikumäestike vahele. Piirkond sai tuntuks peale filmi „Sideways“, sest kasvatatakse seal peamiselt Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte. Lisaks veel klassikalised Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon ning erinevad heledad ja tumedad Rhône’i oru päritolu marjasordid. Peamised sisekasvualad on: Santa Maria Valley AVA, Santa Ynez Valley AVA, Santa Rita Hills AVA, Ballard Canyon AVA, Happy Canyon AVA ja Los Alamos Valley AVA.

South Coast(ca 1200 ha veiniaedu)
Lõunapoolseim California veinipiirkond katab rannikuäärsed piirkonnad Los Angeles linnast kuni Mehhiko piirini. Viinamarjakasvatust kuumas kliimas soosib ookeani lähedus, aga kliima sarnaneb pigem Aafrika põhjarannikule kui Euroopale. Enamik kasvualasid kuuluvad 4-5 kliimatsooni, mis on üldjoontes Vitis vinifera marjade jaoks liiga palav.
Jaguneb mikroklimaatiliselt väiksemateks AVAdeks: Cucamonga Valley AVA, Malibu-Newton Canyon AVA, Ramona Valley AVA, Saddle Rock-Malibu AVA, San Pasqual Valley AVA ja Temecula Valley AVA. Oluliseim ja suurim Cucamonga Valley AVA, kus on veiniaedu 400 ha, pinnas setteliselt liivane ja kasvatatakse palju kuuma kliima marju: Aleatico, Alicante Bouschet, Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Chasselas, Grenache, Merlot, Mission, Mourvèdre, Palomino, Pedro Ximenes, Petite Sirah, Syrah ja Zinfandel.

Washington State – lääneranniku põhjapoolseim osariik ja veinivalmistamise piirkond. Valmistatakse vahuveine, valgeid kuivi veine ja punaveine. California järel Ameerika Ühendriikides veinitootmiselt 2. kohal. Washington State paikneb Ameerika Ühendriikide loodenurgas, läänest piirab ala Vaikne ookean, põhjast Kanada, lõunast Oregoni ja idast Idaho osariik. Suurimaks linnaks on Seattle. Esimesed viinapuud istutati Fort Vancouveri ümbrusesse 1825. aastal Prantsuse, Saksa ja Itaalia väljarändajate poolt. Tõsisem viinamarjade kultiveerimine algas alles 1960ndatel aastatel ja nii oli 1981. aastal piirkonnas vaid 19 veinikoda. Enamik piirkonna AVAsid on rajatud alles käesoleval sajandil, mis teeb Washington State´ist ühe kiiremini kasvava veinitööstusega piirkonna maailmas. Aastal 1997 oli osariigis ca 100 veinikoda ja viinamarju kasvatati 6500 hektaril. Aastal 2000 toimetas osariigis juba 163 viinamarjakasvatajat, 2005. aastal umbes 350 ja tänapäeval kasvatab üle 20 000 hektaril viinamarju juba rohkem kui 700 veinikoda.
Pinnas setteliselt liivane ja savi-liivane vulkaanilisel ning basaldisel aluspinnasel. Kliima mõõdukalt jahe. Rannikul vihmane ja niiske, Cascade mäeaheliku taga aga päikeseline ja kontinentaalne: soojad päevad, jahedad ööd ja niiskust hoovab piirkonda juurde Columbia jõe orgu mööda. Valgust ja päikesepaistet palju (üle 300 päikeselise päeva aastas) ja seda on 2-3 tundi enam kui Californias. Heledaid ja tumedaid marju kasvatatakse pooleks. Heledatest marjasortidest domineerivad Riesling ja Chardonnay. Sealne kliima sobib hästi Riesling sordile, sest on kuiv ja jahe ning kasvuajal on ligi 17 tundi päevavalgust. Tumedatest on peamised Cabernet Sauvignon, Merlot, Syrah, Cabernet Franc ja Pinot Noir. Huvitav on fakt, et 97% Columbia Valley viinapuudest on pookevabad ja puud kasvavad nö originaaljuurel – viinapuutäid esineb piirkonnas vähe, kahjur elab väikeste kolooniatena ja selle levikut pärsib liiva-setteline pinnas ja külmad talved.

Kasvualad on: Columbia Valley AVA – mis on kõige suurem ja enamik väiksemaid piirkondi jäävad sinna sisse: Yakima Valley AVA (vanim ala), Walla Walla Valley AVA, Puget Sound AVA, Red Mountain AVA, Columbia Gorge AVA, Horse Heaven Hills AVA, Wahluke Slope AVA, Rattlesnake Hills AVA, Snipes Mountain AVA, Lake Chelan AVA, Naches Heitgts AVA, Lewie-Clark Valley AVA ja Ancient Lakes of Columbia Valley AVA. Lewis-Clark Valley AVA jääb osaliselt Idaho osariiki ning Columbia Valley AVA, The Rocks District of Milton-Freewater AVA, Columbia George AVA ja Walla Walla Valley AVA jäävad osaliselt Oregoni osariiki Columbia jõe orgu. Red Mountain AVA on keskendunud peamiselt tumedate marjade kasvatamisele ja kaasajal katsetatakse mitmete erinevate Rhône’i heledate ja tumedate marjasortidega.
AVA saamise taotlus on esitatud veel viiele alale Tri-Cities ja Yakima linnade piirkonnas, mis tõenäoliselt järmiste aastate jooksul lisatakse Washingtoni AVA-de nimekirjale: Candy Mountain AVA, Goose Gap AVA, Royal Slope AVA, The Burn of the Columbia AVA ja White Bluffs AVA.

Oregon (ca 8500 ha veiniaedu)
Oregoni viinamarjaaiad paiknevad läänerannikul California ja Washington State osariikide vahel ja enamik neist jäävad Cascade mäestiku ning rannikuaheliku vahele. Kliima jahe, pinnas piirkonnas varieeruv – setteliselt kivine, liiv-savine ja vulkaaniline. Kasvatatakse peamiselt Pinot’ perekonna marju. Oregon on kasvanud kiiresti üheks hinnatuimaks Pinot Noir marjasordist valmistatud veinide piirkonnaks. Veinid on elegantsemad, madalama alkoholisisaldusega ja happelisemad-marjasemad ning animaalsemad, kui California Pinot’ veinid, samas on neil vähem mineraalsust kui Burgundia punaveinides. Enimkasvatatud marjasort on Pinot Noir (ca 3500 ha), millele järgnevad Pinot Gris, Chardonnay, Merlot ja Riesling.
Noorim viinamarju kasvatav osariik Ameerika Ühendriikides, aktiivsem viinamarjakasvatus sai alguse 1960ndatel aastatel. 1961. aastal istutas Oregoni „veinipioneer“ Richard Sommers Umpqua Valley piirkonda Hill Crest veiniaeda erinevaid sorte: Riesling, Gewürztraminer, Chardonnay, Sémillon, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Zinfandel. 1965. aastal saabuvad värskelt Davise Instituudi önoloogia alal lõpetanud ja aasta Alsace’is veetnud perekond Coury, kes ostavad vana, keeluseaduse ajal pankrotistunud farmi (David Hill Vineyard) Willamette Valleys ja istutavad sordid Riesling ning Pinot Noir. 1970. aastal on piirkonnas kõigest 14 hektarit veiniaedu. 1979. aastal võidab Oregoni Pinot Noir South Block Reserve (Eyre Vineyards) Pariisi näitusel Pinot Noir marjasordist valmistatud veinide pimedegustatsiooni ja 1985. aastal New York Wine Centeris toimunud pimedegustatsioonil ei suuda veinikriitikud ja önoloogid eristada Burgundia ja Oregoni Pinot Noir sordist tehtud veine. 2004. aastal linastunud Hollywoodi film „Sideways“ põhjustab Ameerikas Pinot Noir buumi ja 2007. aastal disainib Riedel spetsiaalse Oregon Pinot Noir klaasi.

Kasvualad – Oregon jaguneb neljaks suuremaks kasvualaks, mis omakorda sisaldavad erinevaid AVAsid. Eristatakse 18 väiksemat AVA piirkonda:
Willamette Valley AVA on suurim ja vanim kasvuala, kuhu kuuluvad mitmed väiksemad AVAd: Dundee Hilss AVA, Chehalem Mountains AVA, Eola-Amity Hills AVA, McMinnville AVA, Yamhill-Carlton District AVA ja Ribbon Ridge AVA.
Southern Oregon on osariigi lõunaosa, mis piirneb Californiaga, sisealad: Applegate Valley AVA, Elkton Oregon AVA, Red Hill Douglas County, Oregon AVA, Rogue Valley AVA, Southern Oregon AVA ja Umpqua Valley AVA.
Northern Oregon on põhjapoolsest Washingtoni osariigist Oregoni ulatuvad alad: Walla Walla Valley AVA, Columbia Valley AVA, The Rocks District of Milton-Freewater AVA ja Columbia George AVA.
Snake River Valley AVA on idapoolseim Oregoni osa Snake’i jõe orus.

New York State (ca 14 500 ha veiniaedu)
Esimesed viinapuud istutasid Hollandi hugenottid juba 17. sajandil Hudson Riveri piirkonda, aga tõsisemalt hakati piirkonnas veini valmistamiseks viinapuid kasvatama alles 19. sajandil. Ametlikult on Brotherhood Winery (asutatud 1839. aastal) Ameerika Ühendriikide vanim veinimaja, kes on järjepidevalt viinamarju kasvatanud ja veini teinud. 1976aastal oli piirkonnas, peamiselt Long Islandil ja Finger Lakes aladel, kõigest 19 veinitootjat. Kaasajal kasvatab piirkonnas marju ja teeb veini üle 400 väiksema veinitootja. Peamiselt kasvatatakse hübriidsorte, millest tehakse lisaks veinile ka kõiki teisi tooteid – mahla, moosi, marjaseemne õli jne.
Piirkond jääb idarannikule Atlandi ookeani, Ontario järve ja Kanada vahele. Kliima on niiske, kohati subtroopiline ja seda mõjutab soe Golfi hoovus, mistõttu Vitis vinifera marjad ei tule erinevate seenhaigustega hästi toime. Veiniaiad paiknevad väikestes mikroklimaatilistes orusoppides. Kasvatatakse palju erinevaid marju, aga kõigest 10% on neist Vitis vinifera viinapuu sordid. Riesling, Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte peetakse kõige püsivamateks ja nendest tehakse ka kõige kvaliteetsemat veini. Hinnatuimad sisealad on Finger Lakes AVA (mis on ka kõige olulisem ala), Lake Erie AVA ja Long Island AVA, kus on veidi soojem kliima ja kasvatatakse isegi Cabernet Sauvignon ja Merlot sorte. New York State kasvatab väga palju hübriidmarjasorte, levinuimad on Catawba, Delaware, Chambourcin, Niagara, Elvira, Ives, Isabella, Aurore, Baco Noir, De Chaunac, Seyval Blanc, Cayuga, Vidal ja Vignoles.
Kasvualad – Cayuga Lake AVA, Finger Lakes AVA, Hudson River Region AVA, Lake Erie AVA, Long Island AVA, Niagara Escarpment AVA, North Fork of Long Island AVA, Seneca Lake AVA, The Hamptons ja Long Island AVA.