Rumeenia

Viinamarjaaedu – ca 191 000 ha.

Kvaliteetveinide kategoorias umbes 28 000 ha ja maakonnaveinide kategoorias ca 16 000 ha. Ülejäänud veiniaiad on täpsemalt määratlemata.

Maailmas 13. veinitootja, 430 miljonit liitrit veini aastas.

14. veinitarbija maailmas.

Rumeenia paikneb samadel laiuskraadidel nagu Prantsusmaa: põhjapoolsed piirkonnad jäävad Alsace’i ja Burgundia laiuskraadidele, Dealu Mare ühe hinnatuima piirkonnana asub 45. laiuskraadil nagu Bordeaux. Lõunapoolsed alad jäävad 43. – 44. laiuskraadile nagu Põhja-Itaalia ja Prantsusmaa lõunarannik.

Pinnas on Rumeenias suuremas osas setteline, paremad lubja- ja kiltkivi pinnasel kasvualad jäävad Transilvaaniasse ning Karpaatide nõlvadele. Kliima on karmim ja kontinentaalsem kui Vahemere ja Atlandi ookeani poolt mõjutatud Euroopa kliima: suved on siin kuumad ning talved külmad ja lumised. Olteenia (Doonau lisajõe Olti org) ja Munteenia piirkonnas tehakse kuivi valgeid, roosasid ja punaseid veine. Vahuveini valmistatakse vähe, selleks on olemas hea potentsiaal, aga pole traditsioone nii valmistamise kui tarbimise vallas. Musta mere ääres pehmema kliimaga piirkondades tehakse hiliskorje marjadest magusaid veine.

Marjasordid: Rumeenias kasvatatakse lisaks Vitis vinifera marjasortidele ka teisi viinapuu liike (Vitis rupestris, Vitis labrusca) ja hübriidsorte.

Sarnaselt teiste Balkani riikidega kasvatatakse omanäolisi pärismaiseid marjasorte üsna palju ja levinuimad on heleda kestaga sordid: Fetească Albă (tõlkes: valge neitsi), Crâmpoșie, Fetească Regală (tõlkes: aadlineitsi), Zghihară de Huși Tămâioasă Românească (Rumeenia Muskaat), Grasă de Cotnari, Galbenă de Odobești, Plăvaie, Şarbă ja Frâncusa. Rahvusvahelistest sortidest on levinud Sauvignon Blanc, Chardonnay, Welschriesling (Riesling Italico), Aligote, Muscat ja Pinot Gris.

Olulised ja levinuimad pärismaised tumedad marjasordid on Fetească Neagră (tõlkes: must neitsi), Băbească Neagră, Negru de Drăgășani, Cadarcă (Kadarka), Novac ja Busuioacă de Bohotin ning levinuimad rahvusvahelised sordid on Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Burgund Mare (Blaufränkisch).

Seadusandlus

Kokku on Rumeenias kaheksa suuremat regiooni ja 42 veinipiirkonda. Käesoleva sajandi alguses Euroopa Liiduga liitumise ajel võttis Rumeenia vastu veinide kvaliteedinõuded, mis liigitavad veinid kolme kvaliteediklassi:

Vin de Masa – igapäevane lihtne lauavein

Vin cu Indicatie Geografica (VIG) – geograafilise pärituluga vein ehk maakonnavein.

Denumire de Origine Controlata (DOC)  – kindla päritoluga kontrollitud kvaliteetvein, mis on Prantsumaa AOP, Hispaania DO ja Itaalia DOC veinide vaste. DOC veinide valmistamiseks peab marjamahl, mida ei tohi magustada, sisaldama suhkrut vähemalt 180 g/l kohta. Lisaks kuuluvad DOC veinide kategooriasse küpsetest hiliskorje marjadest valmistatud magusad dessertveinid.

Cules târziu – hiliskorje veinid, nõutav suhkrusisaldus marjamahlas vähemalt 220 g/l.

Cules la înnobilare – väärishallitusega nakatatud marjadest tehtud magusad veinid, nõutav suhkrusisaldus marjamahlas vähemalt 240 g/l.

Tsiteerides austerlasest investorit Walter Friedlit, kes on Lacerta veinimaja omanik ja Austria Business Club juhatuse liige Rumeenias: „Rumeenia ja Bulgaaria on nagu Euroopa Austraalia ja Tšiili“. Prantsuse veinikonsultant Michel Rolland ja teised veinieksperdid ennustavad, et lähitulevikus pakuvad Musta mere ümbrusest – Rumeeniast, Bulgaariast ja Moldovast – pärinevad veinid väga positiivseid üllatusi.

Rumeenia on Euroopa Liidus mahult kuues veinitootja ja maailmas 13. kohal. Rumeeniat võib pidada üheks vanimaks – ning teisalt ka noorimaks veiniriigiks Euroopas. Viinamarju on kasvatatud juba antiikajast saadik, aga kõigest 40 aastat väldanud kommunistlik riigikord hävitas sisuliselt kogu Rumeenia traditsioonilise veinipärandi, sest veiniaiad riigistati ja keskenduti mahuveinide ning muude viinamarjatoodete valmistamisele ning suurimaks turuks oli Nõukogude Liit. Riik tegi veinivalmistamises sisuliselt restardi 1990ndatel aastatel peale kommunistliku diktatuuri langemist ja tänapäeval on Rumeenia vanimad veinitootjad kõigest 25-30 aastat tegutsenud.

Rumeenia on koos lõunanaabri Bulgaariaga üks vanimaid veiniriike maailmas, kus on juba 6000 aastat veiniajalugu, arheoloogilised tõendid veini valmistamisest pärinevad ca 4000. aastast eKr. 1. sajandil eKr ühendas kuningas Burebista mitmed alad ja hõimud üheks suureks Daakia riigiks, mis roomlaste poolt vallutati ja aastatuhande vahetusele läks Rumeenia vastu Rooma impeeriumi koosseisusus – Dacia provintsi veini imporditi ja joodi kogu Rooma impeeriumi aladel, sest pinnas ja ilm marjakasvatuseks oli soodne. Dacia provintsiks peeti Karpaatide mäestiku ja Doonau jõe vahele jäävat ala. Peale Rooma impeeriumi langust kuulus Rumeenia Bütsantsi (Ida-Rooma riigi) koosseisu kuni 14. sajandini, mil Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad ühendati Valahhia vürstiriigiks. Valahhia vürst – Vlad Dracula (Teibasseajaja) sõdis 15. sajandil Osmanite riigi vastu ja ta on Bram Stokeri teose “Dracula” samanimelise peategelase prototüüp. Siiski oli ta sunnitud tunnistama türklaste ülemvõimu ja Valahhia koos Moldova ja ülejäänud Rumeeniaga liideti Ottomani impeeriumiga ning Osmanite riik valitses alasid 300 järgmist aastat. Viimane sündmus pärssis tugevalt ka veinitootmist, seda küll ära ei keelatud, aga veinile kehtestati kõrged riigimaksud. 19. sajandi lõpus Rumeenia iseseisvus, 1881. aastal tekkis Rumeenia keisririik ja koos prantslastega, kes tutvustasid siin selliseid marjasorte nagu Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay ja Sauvignon Blanc, saabus Rumeeniasse ka viinapuutäi (avastati esmakordselt 1872. aastal Dealu Mare piirkonnas).

I maailmasõja lõppedes ühendati Rumeenia kuningriigiga Transilvaania, Ida-Moldova (Bessaraabia) ja Bukoviina ning tekkis „Suur Rumeenia“, mis päädis 1940. aastal osade alade – Transilvaania Ungarile, Bessaraabia ja Bukoviina  Nõukogude Liidule ja Lõuna-Dobrudža Bulgaariale loovutamisega. Rumeenia iseseisvus lõppes kuningas Mihai I troonist loobumisega 30. detsembril 1947. aastal. Monarhia asendati kommunistliku diktatuurse valitsusega. Peale II maailmasõda saadi Transilvaania Ungarilt siiski tagasi, aga kommunistlik diktatuur Rumeenias käskis toota plaanimajanduslikus võtmes palju madala kvaliteediga mahuveini, mis müüdi peaasjalikult vennalikku Nõukogude Liitu. Võrdluseks: aastal 2011. oli Rumeenia veinieksport kõigest 3% kogu toodetavast veinist …

Pärast kommunistliku režiimi ja Nõukogude Liidu (veinituru) kokkuvarisemist said paljud endised riiklikud veinitehased endale uued omanikud kohalike erastajatest põllumeeste, aga ka Euroopa veinitootjate näol, kes moderniseerisid veinitootmist investeerides kaasaegsesse tehnoloogiasse. Sellega seoses loodab Rumeenia tänapäeval taastada oma vanad traditsioonid ja teha kvaliteetseid veine, mida kiitis juba antiikajal luuletaja Ovidius.

Marjasordid

Kohalikud heledad marjad

Crâmpoșie ja Crâmpoşie Selecționată. Crâmpoșie on vana ja iidne hele pärismaine marjasort, mida kasvatati Dacias juba enne Rooma impeeriumi aegasid. Päritolu ja nimetus on ebaselged. Algne marjasort oli kahekojaline taim, mistõttu vajab tolmlemiseks teist marjasorti kõrvale, seepärast kasvatati vanasti seda koos Gordan lauaviinamarjaga, mis oli hea tolmeldaja. 1972. aastal aretasid kohalikud teadlased nende kahe sordi baasil välja hermafrodiitse ehk ühekojalise sordi, mis sai nimeks Crâmpoşie Selecționată. Viljaka sordi oluliseks kasvualaks on peamiselt Drăgășani piirkond Olteenias, kus ka aastaid tagasi toimus sordiaretus. Hea kasvupotentsiaaliga marjasort on üsna multifunktsionaalne: vastupidav erinevatele seenhaigustele ja tänu paksemale kestale talub hästi niiskust ning ka kuumemat päikest. Marjad küpsevad välja septembris ja sordist tehakse erksa tsitruselise happesusega ja kerge mineraalse alatooniga puuviljaseid veine. Tänapäeval kasvatatakse veel lisaks ka Musta mere rannikuäärsetes piirkondades ja seda peetakse Rumeenia kohalikuks tulevikusordiks.

Fetească Albă (tõlkes: valge neitsi) puhul pole geeniuuringutega leitud sugulust ühegi rahvusvahelise sordiga ja seda sorti peetakse Fetească Neagră heledaks mutatsiooniks. Sama marjasort kannab Ungaris nime Leányka. Õhukese kestaga varaküpsev ja saagikas sort pärineb Moldovast. Veinid on üsna puuviljased, aga tihti veidi happevaesed ja seetõttu igavad, aga veini maitse ja karakter sõltub tihti palju valmistuse viisist ja seetõttu tulevad oluliselt ägedamad eksemplarid veinimeistril välja siis, kui veini arendatakse veidi aega pärmisettel. Fetească Albăst veinil on tsitruseline ja heledate küpsete luuviljade iseloom, kus lisaks veidi valgeid lilli. Veini tasub juua pigem nooremapoolselt, sest säilitamist keskpärase happesuse tõttu ei kannata. Tehakse nii sordiveine kui ka segatakse teiste heledate sortidega, eelkõige Welschrieslingiga (Riesling Italico, Olaszrizling, Graševina). 

Fetească Regală (tõlkes: aadlineitsi) sorti hinnatakse oma esivanemast Fetească Albăst kõrgema happesuse poolest veidi enam. Ungaris kannab nime Királyleányka. DNA uuringute põhjal on Fetească Regală ristand Fetească Albă  ja Grasă de Cotnari vahel. Oma värskema tsitruselise karakteri poolest on ta tänapäeval levinud Transilvaanias ja Munteenia esinduspiirkonnas Dealu Mares. „Aadlipreilist“ tehakse nii kuiva, poolkuiva kui ka magusat valget veini, sest tänu Grasă de Cotnari geenidele nakkub sort hästi väärishallitusega. Veinil on küpsete õunte maitse, mida täiendab veidi eksootiliste troopiliste puuviljade noot ning üsna arvestatav tsitruseline värskus. Tehakse nii sordiveine kui ka segatakse teiste heledate sortidega. Tänu veidi kompleksemale karakterile arendavad osad tootjad veini pärmisettel tammevaadis ja dessertveinide puhul segatakse tavaliselt Muscat’ sordiga.

Frâncusa on vana Rumeenia hele pärismaine sort, mida on kasvatatud juba enam kui 500 aastat, peamiselt Ida-Rumeenias Moldova piirkonnas Cotnari kasvualal. Täpne päritolu on teadmata. Külmatundlik marjasort on vastuvõtlik seenhaigustele, aga vastupidav kuumale ilmale ja säilitab hea tsitruselise karakteri vaatamata pikemale põuaperioodile. Tehakse enamasti sordipõhiseid kuivi elegantseid ning värskeid puuviljaseid veine.

Galbenă de Odobești (tõlkes: kollane Odobestist) on Moldova piirkonna Odobesti kasvuala sort, millest tehakse kerget, madala alkoholisisaldusega värsket valget veini, mida juuakse noorelt. Oli kunagi enim kasvatatud hele sort Rumeenias ja säilitas märkimisväärsed kasvualad ka peale viinapuutäi epideemiat 19. sajandi lõpus, mistõttu on selle sordi puhul siiani kasutusel palju erinevaid sünonüüme. Kasvatatakse tänapäevalgi laialdaselt, sest on saagikas ja jõulise kasvuga keskvalmiv sort, millel on üsna suured kobarad. Suhkrusisaldus pole väga kõrge, aga marjadel on keskmisest kõrgem happesus, mistõttu tehakse sellest värskeid tsitruselisi kuivi valgeid veine.

Grasă de Cotnari (tõlkes: Cotnari rasvane mari) on Moldova piirkonnast, Cotnari veiniaedadest pärinev sort, mida on kasvatatud seal juba Moldova vürsti Stefan Suure (Ștefan cel Mare) aegadest 15. sajandil. Ungaris kasvatatakse sama marja Kövérszőlő nime all Tokaj piirkonnas ja on üks kuuest sealsest väärismarjast. Sellest sordist tehakse tavaliselt magusaid dessertveine, sest nakatub hästi väärishallitusega ja küpsetel marjadel on kõrge suhkrusisaldus (1958. aastal mõõdeti lausa 580 g/l). Algselt arvati, et see marjasort on Furmintiga suguluses, aga geeniuuringud seda ei tõestanud. Peale II maailmasõda tehti sellest odavaid magusaid veine, mida müüdi peamiselt Nõukogude Liitu ja rahvusvahelisel veiniturul vajus sort tasapisi unustuse hõlma. Käesoleval sajandil on kvaliteetsete Cotnari veinide kuulsus vaikselt taastumas ja Rumeenia Moldova piirkonna Cotnari kasvualast kujuneb tulevikus tõenäoliselt välja ekvivalent Ungari Tokaj piirkonnale. Grasă de Cotnarist valmistatud veinidel on hea arengupotentsiaal, veinid on kuldse värviga, mesised, neid iseloomustab üleküpsenud heledate luuviljade karakter koos erksa tsitruselise happega, kuhu aastate möödudes lisandub pähkleid ja kuivatatud tsitrusekoort.

Plăvaie – seda pärismaist Rumeenia marjasorti on kasvatatud lauaviinamarjana ja koduveini valmistamiseks paljudel Karpaatide mäestiku ja Doonau jõe vahele jäävatel veinipõldudel. Arvatakse, et see sort pärineb Ida-Rumeeniast Moldova piirkonnast. Plăvaiet kasvatatakse veel Ukrainas, Slovakkias, Montenegros, Bulgaarias ja isegi Austrias ning Ungaris. Sort on väga viljakas võrreldes teiste pärismaiste sortidega, haiguskindel, pole kapriisne, kannatab hästi talviseid madalaid temperatuure ning küpseb välja septembris – ideaalne materjal tavaliste ja lihtsate igapäevaveinide valmistamiseks. Veinid on kuivad, roheliste õunte ning värskete tsitrusviljade iseloomuga ja olemuselt lihtsad ning seetõttu tuleks ära juua võimalikult noorelt.

Şarbă on 1972. aastal Moldova piirkonnas Odobestis Tămâioasă Românească ja Welschrieslingi baasil aretatud marjasort, mida kasvatataksegi tänapäeval enamjaolt samas piirkonnas. Keskmisest veidi hiljem valmiv suhkrurikas ja aromaatne marjasort, millest tehakse floraalseid ning aromaatsete ürtide nootidega kuivi ja poolkuivi veine, mida tasub juua alati värskelt.

Zghihară de Huși pärineb Ida-Rumeeniast, Moldova piirkonnast Husi kasvualalt. Viljakas, varaõitsev ja keskmisest hiljem valmiv sort on õhukese kestaga ja vastuvõtlik osadele seenhaigustele, sealhulgas ka väärishallitusele. Samas kannatab hästi põuast ilma ning madalamaid temperatuure.

Zghihară de Huși sordist tehtud veinid on värsked, puuviljaselt suhteliselt neutraalsed, kergete õuna või pirni nootidega ja aroomis leidub vihjeid valgetele lilledele, mõeldud taas pigem noorelt joomiseks. Ametlikult kasvatatakse Moldova piirkonnas Husi kasvualal, aga sort on levinud paljudes majapidamistes koduveini valmistamiseks ja ka brändi tegemiseks.

Tămâioasă Românească  ehk Rumeenia Muskaat, millest tehakse aromaatseid kuivi, poolkuivi või magusaid valgeid veine. Muscati marjaperekonda kuuluv sort, mida on kasvatatud Rumeenia aladel juba iidsetest aegadest. Veinid on lillelised, mesise alatooniga, lisaks küpsete troopiliste puuviljade karakterile on siin röstitud kohviubade ja mandli aroome. Veinikriitik MW Jancis Robinson kirjeldab veini nii: ,,Üks vähestest säilinud Rumeenia iidsetest marjasortidest, mis on erakordse aroomiga’’. Veinid on keskmise täidlusega, mesise ja tsitruselise iseloomuga. Tootjad kasutavad sordi puhul ka marjakestadel matsereerimist enne käärimist, samuti arendavad veini mõni aeg veel pärmisademel enne villimist, mis annab veinile kreemisust ja komplekssust.

Kohalikud tumedad marjad

Băbească Neagră (tõlkes: vanaema must) on kasvualalt peale Fetească Neagrăt teisel kohal olev marjasort. Moldova Vabariigis on marjasordi nimetuseks Rara Neagră. Ampelograafid usuvad, et sort on vana Balkani päritolu ja tuleb idapoolsest Rumeenia osast Nicorești kasvualalt Moldova piirkonnast. Marjast on tekkinud aja jooksul (sarnaselt Pinot Noir ja Grenache Noir marjadele) erinevad heleda kestaga mutatsioonid Băbească Albă, mis on sordi albiino-versioon ja roosa kestaga Băbească Gri. Băbească Neagră  on saagikas, hiljem õitsev ja tänu sellele ka keskmisest hilisema küpsemisega, mis teeb temast põllumehele meelepärase marja, sest kevadised külmad ei mõjuta õitsemist ja saagikus on tänu sellele aastast-aastasse ühtlane. Vajab „rohelist korjet“, sest muidu võib olla saagikus ülemäära suur, eriti nooremate viinapuude puhul. Băbească Neagrăst sordiveinid on keskmisest kergema kehandiga ja marjaselt elava kirsise karakteriga. Sordiveinide valmistamisel kasutatakse eelkõige vanematelt viinapuudelt korjatuna ja on samuti on see mari populaarne erinevates segudes. Neist kuulsaim pärineb Moldova Vabariigist, see on Purcari veinimõisas tehtav Negru de Purcari (ühtlasi Moldova Vabariigi nö esindusvein), kus Băbească Neagră on segatud Cabernet Sauvignoniga.

Busuioacă de Bohotin (Tămâioasă Violeta või ka Tămâioasă Bohotin) on õhukese kestaga sort, mida kasvatatakse Ida-Rumeenias, Moldova piirkonnas, Moldova Vabariigi piiri ääres asuva Bohotini küla ümbruses ja tehakse sellest aromaatset roosat poolmagusat ja magusat veini. Tegu on Muscat’ perekonda kuuluva sordiga ja algselt arvati see olevat Muscat Rouge à Petits Grains või siis selle kohalik versioon Muscat Rouge de Madere. Geeniuuringud aga päris täpselt ei klappinud ja seda peetakse tänapäeval Muscat Blanc à Petits Grains ehk Muscat Alexandria geneetiliseks hilisküpsevaks tumedama kestaga mutatsiooniks. Nimi anti marjale 1920ndatel aastatel Moldova piirkonnas, kus seda siis ja ka tänapäeval kõige enam kasvatatakse. Muskaadi aroomiga poolmagusatel ja magusatel roosadel veinidel on üllatavalt ergas ja värske tsitruseline hape, aroomis värsket basiilikut (sealt ka nime teine pool – busuioc tähendab rumeenia keeles basiilikut) koos roosiõitega, kärjemett, lisaks vaarikaid ja metsmaasikaid ning omapärase mõrkja mandlinoodi lisavad veinile marjade pressimisel kestast lisanduvad mõrkjad tanniinid. Seda omanäolist sorti kasutatakse ka vahuveinide valmistamisel.

Cadarcă on suurte marjakobaratega hilisküpsev vana Balkani piirkonna sort (Bulgaarias Gamza, Rumeenias Cadarcă, Ungaris Kadarka), mille täpne päritolu on ebaselge. Tõenäoliselt jõudis see Balkani piirkonda türklaste vallutuste käigus (marjasordi sünonüümiks on Ungaris Törökszőlő ehk tõlkes: Türgi mari). DNA-uuringud kinnitavad, et Kadarka üks esiisa on Türgi tuntud tume marjasort Papazkarazi (tõlkes: preestri punane). Õhukese kestaga sort on vastuvõtlik seenhaigustele, eelistab veidi jahedamat-tuulist ilma ning seetõttu on laialt levinud Doonau tasandikul ja läänepoolses Rumeenia osas, eelkõige Transilvaanias. Üldjoontes on tegu lihtsa ja kergesti joodava rahvaveiniga, mis kergelt jahutatuna serveerides on ergas ja värskendav suvine punavein ja mida võib võrrelda Beaujolais veiniga Prantsusmaalt. Tihti on veinidel kahvatupunane värvus ja küpsete vaarikate ja kergete punaste marjade karakter. Lisaks kasutatakse Cadarcăt veel erinevates seguveinides ja leidub ka roosat värvi versiooni.

Fetească Neagră (tõlkes: must neitsi) on paksu kestaga ilmastikukindel saagikas marjasort, mis küpseb välja keskmisest hiljem. Arvatakse olevat Moldova päritolu ja DNA-uuringute tulemusel pole leitud sugulust teiste tumedate sortidega, aga avastati neli erinevat mutatsiooni, mis viitavad Balkani päritolule. 98% kogu maailma Fetească Neagrăst kasvab Rumeenias, teine oluline riik on Moldova Vabariik. Veinid kontsentreeritud värviga, suitsuse-piprase iseloomuga ja struktuursete tanniinidega. Hea arengupotentsiaaliga mari on ka suhkrurikas, 230 – 250 g/l. Fetească Neagrăst veinid on keskmisest täidlasemad, intensiivse, veidi vürtsise iseloomuga, leidub vihjeid küpsetele tumedatele luuviljadele. Noorelt on tanniinid veidi äkilised, aga küpsedes muutuvad veinid siidisemaks. Sarnane veidi Ungaris tehtavale Blaufränkischile, aga on tundlik tammevaadis arendamisele ja tihti võivad veinid olla nii liiga „ülelaagerdatud“ puiduse maitsega.

Negru de Drăgășani – 1993. aastal Drăgășani uurimisinstituudis kohalike sortide Negru Vârtos ja Băbească Neagră ristamise teel aretatud marjasort, Novaci „poolvend“. Viljakal paksu kestaga keskvalmival sordil on rohkem potentsiaali kui Novacil, sest on üsna resistentne erinevatele seenhaigustele ja seetõttu lihtsam kasvatada. Negru de Drăgășanist tehtud veinid on keskmisest täidlasemad, siidiste-pehmete tanniinidega, magusate mustade marjade nootidega ja vürtsikalt piprase iseloomuga. Sellest marjasordist tehakse nii sordiveine kui ka seguveine. Kasvupind on küll hetkel Olteenias alla 20 ha, aga arvestades selle marja potentsiaali, leidub tulevikus seda Rumeenia veiniaedades kindlasti rohkem.

Novac on viljakas punane noor marjasort, mis on 1987. aastal aretatud Drăgășani uurimisinstituudis Negru Vârtos ja Saperavi (Gruusia peamine tume marjasort) ristamise teel. Negru Vârtos (tõlkes: viljakas punane) on vana Lõuna-Rumeenia sort, mida enam ei kasvatata, küll aga kasutatakse sordiaretusel. Novacit kasutatakse sordiveini valmistamisel vähe, sest ta on õhukese kestaga, küpseb keskmisest hiljem välja, korjeaeg on lühike ja ta on väga vastuvõtlik niiskusest tekkivatele seenhaigustele. Samas on sort hea erksa happe, vürtsikate punaste marjade iseloomu ja pehmete tanniinidega ning seetõttu leiab ta rakendust peamiselt seguveinide valmistamisel. Kasvatatakse enamjaolt Moldova ja Olteenia piirkondades.

Piirkonnad

Rumeenias on kaheksa suuremat veiniregiooni:

– Lääne-Rumeenias Karpaatide mäestiku ja Ungari ning Serbia piiri ääres väiksemad Maramureş, Crisan ja Banat.

– Mägine ja kontinentaalse kliimaga Transilvaania, mida sisuliselt ümbritsevad Karpaadid.

– Karpaatide ja Doonau vahele jäävad kõige olulisemadpiirkonnad Olteenia ja Muteenia.

– Karpaatide ja Moldova Vabariigi vahel on Moldova piirkond.

– Doonau jõe ja Musta mere vahele jääb soojem ja niiskem Dobrogea.

Nendesse piirkondadesse kuulub kokku 42 väiksemat kasvuala.

Maramureş

Loode-Rumeenias Ungari ja Ukrainaga piirnev väike ala, kus on kaks väiksemat sisekasvuala, mis jäävad rohkem Ungari piiri äärde. Viinamarju on siin kasvatatud juba Rooma impeeriumi aegadest saati ja kasvuala veini joodi palju Austria-Ungari impeeriumi aegadel Viinis. Jaheda kliimaga piirkond jääb Satmarului mäestiku nõlvadele ning tehakse valget ja punast kuiva ning poolkuiva veini. Marjasortidest kasvatatakse heledatest kohalikke Fetească Albăt, Fetească Regalăt, Tămâioasă Româneascăt ning rahvusvahelistest marjadest on siin levinud Chardonnay, Pinot Gris, Traminer, Welschriesling ja Sauvignon Blanc. Tumedatest sortidest leiab siit kohaliku Fetească Neagră ja rahvusvahelistest  sortidest on levinuimad Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot ja isegi Syrah.

DOC kaitstud päritolunimetusega kasvualad on Valea lui Mihai ja Silvaniei, mis jäävad Ungari-Rumeenia piiri äärde.

Crişana

Ungari piiri äärde jääv kasvuala, mille veinid on suhteliselt sarnased Maramureşi piirkonna veinidega. Kliima on siin mõnevõrra soojem, aasta keskmine temperatuur umbes 1oC kõrgem, kui Maramureşi piirkonnas ja veiniaiad jäävad Mureşi jõe äärsetele nõlvadele. Kasvatatavad marjasordid on samad, mis põhjapoolses Maramureşis.

DOC kaitstud päritolunimetusega kasvualad on Diosig ja Miniş Maderat.

Banat

Veinipiirkond jääb Serbia piiri äärde ja on üsna kontinentaalse kliimaga jahe ala, viinamarju kasvatatakse Doonau ja Mureşi jõe kaldaterrassidel asuvates veiniaedades. Veiniaedu kokku ca 3000 ha. Marjasortidest on levinuimad kohalikud Fetească Regală, Fetească Neagra ja Cadarcă ning levinuimad rahvusvahelised sordid on heledatest Chardonnay, Sauvignon Blanc, tumedatest Pinot Noir, Merlot ja Syrah.

DOC kaitstud päritolunimetusega kasvualad on Teremia ja Recaş, mis jäävad Banati põhjapoolseks piiriks oleva Mureşi jõe äärde ja lõunas asub Moldova Nouă, mis jääb Doonau jõe äärde. Tutuim neist kahest on lubjakivisema pinnase ja jaheda, ent päikeselise ilmaga Recaş, kus arvatakse olevat sündinud ka Vana-Rooma veinijumal Bacchus. Recaş on üks vähestest Rumeenia DOC piirkondadest, kus tehakse üsna arvestatavas koguses kvaliteetset vahuveini.

Transilvaania

Tõenäoliselt enamikel seostub Transilvaaniga kohe Bram Stokeri raamatu tegelane krahv Dracula. Ajalooliselt pole krahvi-tiitel küll päris õige, sest kuigi Vlad Dracula oli sündinud Transilvaanias ajal, kui piirkond kuulus Ungari Vürstiriigi koosseisu, oli ta hoopis Valahhia, Rumeenia lõunapoolse ala ehk Doonau jõe ja Karpaatide vahele jääva piirkonna vürst, mitte Transilvaania krahv.

Karpaatidest ümbritsetud platoo paistab silma oma kontinentaalse kliima poolest ja sobib hästi heledate viinamarjade kasvatamiseks. Kunagise Ungarile kuulunud ala elanikkond on ajalooliselt koosnenud peamiselt ungarlastest ja sakslastest, mistõttu on veinitoomisel väga tugev Austria-Ungari ning Saksamaa mõju. Veiniaiad jäävad kuni 600 meetri kõrgusele merepinnast, savi, lubja-ja liivakivise pinnasega lõunasse avatud mäenõlvadele.  Suved on soojad, sügis on pehme ja pikk, aga talved on üsna karmid ja kevad hiiliv. Karpaadid pakuvad jahedate kirde- ja idatuulte eest varju. Pärismaiste heledate Fetească Albă ja Fetească Regală sortide kõrval kasvatatakse Furminti ja Rieslingit ning laialt on levinud rahvusvahelised Sauvignon Blanc, Pinot Gris ja Chardonnay. Tumeda kestaga sortidest on populaarseimad Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Merlot, isegi Zweigelt ja kohalik Fetească Neagră.

DOC kaitstud päritolunimetusega kasvualad on Lechinţa, Aiud, Târnave, Alba ja Sebeş-Apold.  Kuulsaim neist on Târnave, mille veine on mainitud Saksa kroonikates juba 12. sajandil ning mida peetakse kahe Rumeenia hinnatuima heleda marjasordi Fetească Albă ja Fetească Regală sünnikohaks.

Olteenia

ehk Väike-Valahhia on piirkond Rumeenia lõunaosas. Olteenia moodustab läänepoolse osa Valahhiast. Piirkond on nime saanud Doonau suurima lisajõe Olti järgi. Lõunas ja läänes on Olteenia piiriks Doonau koos Serbia ja Bulgaariaga ning idas piirneb ala Olti jõe ja põhjas Karpaatide mäestikuga. Kliima on piirkonnas hea, soojad suved ja sügised tagavad marjadele pika küpsemisperioodi. Veiniaiad jäävad laugematele lõunavaatelistele künkanõlvadele. Erinevalt Transilvaaniast on Olteenia pinnas üsna viljakas, mis tihti väljendub üsna suures saagikuses ja lihtsas igapäevases veinis. Kasvatatakse palju erinevaid kohalikke ning rahvusvahelisi tuntuid marjasorte. Esindatud kõik Fetească versioonid ja lisaks Chardonnay, Sauvignon Blanc, Muscat, Welschriesling, tumedatest sortides leidub Tămâioasă Româneascăt ning Fetescă Neagrăt ja esindatud on ka rahvusvahelised Merlot, Shiraz, Cabernet Sauvignon. Viimasest tehakse lisaks punaveinile ka ergast ja marjast kuiva roosat veini.

Geograafilise päritoluga ehk maakonna IG vein kannab nimetust Dealurile Oltenei (Olteenia mäed), kuhu klassifitseerivad ca 30% Olteenia veiniaedadest, 35-40% sellest on punane vein.

DOC kaitstud päritolu nimetusega piirkondi on palju: Podgoria Dacilor, Plaiurile Drincei, Corcova, Târgu-Jiu, Cruşeţu, Şegarcea, Severinului, Sadova-Corabia, Dealurile Craiovei ja Drăgăşani. Tuntuim ja kuulsaim piirkond on Drăgăşani, kus on viinamarju kasvatatud juba enam kui 3000 aastat ning keskajal kuulusid enamik veiniaedu Valahhia vürstidele. Sealt pärineb ka Olteenia päris „oma“ mari – eelmise sajandi lõpus aretatud Negru de Drăgășani, mida peetakse kõrge potentsiaaliga Rumeenia tulevikusordiks.

Munteenia

ehk Suur-Valahhia on ajalooline piirkond, mis jääb Olteeniast ida poole Rumeenia lõunaossa. Munteenia hõlmab Valahhia kesk- ja idaosa. Läänes on Munteenia piiriks Olti jõgi, põhjas Karpaadid ja lõunas ning idas Doonau jõgi. Pinnas on rauarikkas ja savine. Parimad veiniaiad jäävad Karpaatide lõunanõlvadele. Lõunapoolsemates, Doonaule lähemal asuvates piirkondades on pinnas üsna viljakas, mis tekitab põllumeestes kiusatuse veini liigtootmiseks ja seetõttu ka tehakse seal palju veini, mille kvaliteediklass on kindlaks määramata. Marjasortidest kasvavad siin kohalik Fetească Albă, Crâmpoșie ja Fetească Regală, lisaks Tămâioasă Românească ja Welschriesling. 

Chardonnay, Pinot Gris ja Sauvignon Blanc on tuntuimad rahvusvahelised heledad sordid. Tumedatest kasvatatakse rohkem aga maailmas levinuimad sorte – näiteks Cabernet Sauvignon ja Merlot, millest tehakse palju nii sordiveine kui ka sarnaselt Bordeaux´le seguveine, kuhu lisatakse juurde kohalikku Fetească Neagrăt. Lisaks on levinud veel Pinot Noir ja Austria päritolu Zweigelt ning Blaufränkisch. Oluliseimad kohalikud tumedad sordid on Fetească Neagră  ja Băbească Neagră ning roosa kestaga Busuioacă de Bohotin.

Geograafilise päritoluga ehk maakonna IG vein kannab nimetust Dealurile Muntenei (Munteenia künkad) ja Dealurile Sătmarului (Sătmarului künkad) seal on potentsiaalseimateks sortideks Muscat Ottonel ja Tămâioasă Românească, loomulikult kasvatatakse lisaks neile ka kõiki teisi kohalikke ja rahvusvahelisi sorte. Tihti on veinid üsna aromaatsed ning puuviljaselt lopsakad.

DOC kaitstud päritolunimetusega piirkonnad on Sîmbureşti, Stefâneşti-Arges, Dealu Mare, Dealurile Buzăului ja Greaca. Kahtlemata on kuulsaim kasvuala Dealu Mare, mis jääb sarnaselt Bordeaux’ piirkonnaga 45. laiuskraadile Karpaatide mäestiku lõunavaatega nõlvadele ja on ilmselt tähtsaim marjakasvatuse ala kogu Rumeenias. Hinnatud on piirkond eelkõige oma täidlaste punaste veinide poolest, sest punakaspruun rauarikas pinnas ning soe ja pikk sügis tagavad tumedatele marjadele korralikult välja küpsemiseks head tingimused.

Dobrogea

on Doonau delta ja Bulgaaria piiri vahel Musta mere rannikul asuv piirkond, mille kuulsaimaks kuurortlinnaks on Constanța. Pinnas on üsna viljakas, savi-setteline ja marju kasvatatakse peamiselt Doonau jõekalda terrassidel. Kliima valdavalt päikeseline ja tänu jõe ning ranniku lähedusele üsna niiske, mistõttu tehakse üsna palju hiliskorje või ka väärishallitusega nakatunud marjadest magusaid igat värvi veine – nii pärismaistest kui ka tuntud rahvusvahelistest marjasortidest.

DOC kaitstud päritolu nimetusega piirkonnad on Oltina, mis koondas kunagised väiksemad Ostrovi, Băneasa, Oltina ja Alimani kasvualad, lisaks kuulus Murfatlar, Istria-Babadag, Valea Nucarilor ja Sarica-Niculitel. Kuulsaimad on neist Oltina ja Murfatlar (türgi keeles: murfat – helde mees) linnade ümbruses asuvad alad.

Moldova

on Rumeenia viinamarjakasvatuse piirkond kunagise samanimelise Nõukogude liiduvabariigi, tänapäevase Moldova Vabariigi piiri ääres. Moldova Vabariik tekkis peale Nõukogude Liidu lagunemist ja kunagi kuulusid need alad Rumeeniale, aga loovutati 1940. aastal Nõukogude Liidule. Seega on Rumeenia Moldova esialgne nimetus varasem, kui hilisem Moldaavia NSV või tänapäevane Moldova Vabariik. Moldova on üks Euroopa põhjapoolsemaid Vinifera marjade kasvupiirkondi, paiknedes Ukraina ja Moldova piiri ääres. Veiniaiad jäävad lubja- ja liivakivise pinnasega lõunavaatelistele terrassidele ja mäenõlvadele, kliima on päikeseline ning kontinentaalne ja sobib hästi heledate marjasortide kasvatamiseks.

Pärismaised marjad on hinnas ja kasvatatakse sisuliselt kõiki heledaid marju, olulisimateks peetakse Frâncuşăt ja Grasă de Cotnari, mida teistes Rumeenia piirkondades leidub vähe ning neist valmistatakse kuiva, poolkuiva ja magusat sordi- ning seguveini. Tumedatest sortidest on peamine Fetească Neagră, millest tehakse kuiva ja poolkuiva roosat ning punast veini.

DOC kaitstud päritolu nimetusega piirkonnad on Coteşti, Odobeşti, Panciu, Răcăciuni, Covurlui, Iveşti, Nicoreşti, Dealu Bujorului, Zeletin, Huşi, Colinele Tutovei, Iaşi ja Cotnari. Viimane neist on üks kuulsamaid veinipiirkondi Rumeenias. Cotnari külas tehtavat magusat veini kirjeldavad juba Rumeenia vürstiriigi keskaegsed kroonikad ja seda veini nimetati valitsejate veiniks: „vin voievodal’’ ehk vojevoodide vein. Kindlaks oli määratud ka veini marjasortide retseptuur: kasutada võis vaid kohalikke pärismaiseid sorte – Frâncuşă, Fetească Albă, Grasă de Cotnari ja Busuioacă of Moldova (Tămâioasă Românească). Veneetsiast leitud 15. sajandist pärinevast ürikus nimetatakse Grasă de Cotnari marjasordist tehtud veini kõige kallimaks veiniks. Cotnari veini hindasid kõrgelt Euroopa aadlikud, eesotsas Peeter Suurega ja 1875. aasta Pariisi veininäitusel hinnati Cotnari veinid samaväärseks kuulsa Tokaj veinidega. Kommunistliku režiimi periood devalveeris seda piirkonda veinimaailmas ja sel ajal oli Cotnari lihtne poolmagus vein, mida müüdi paljudes tolleaegsetes liiduvabariikides, aga isegi siis peeti seda ikkagi nö „pidupäeva“ veiniks. Cotnari oli üks esimesi DOC piirkondi diktatuuri järgses Rumeenias, mis kinnitati uuesti 1990. aastal ja selle piirkonna veinide maine on järjekindlalt paranemas kaasaegsete veinikriitikute hulgas.