Uus-Meremaa 

Viinamarjaaedu – ca 42 000 ha

Maailmas 16. veinitootja ja rahvusvaheliste veinikompaniide käes 85% veinitoomisest.

10. riik veiniekspordis, aga 30 suurima tarbija nimistusse ei mahu.

Marjasordid: peamine marjasort on Sauvignon Blanc, mis kasvab ca 70% Uus-Meremaa veiniaedadest. Olulisim tume sort on Pinot Noir, lisaks kasvatatakse veel heledatest sorte Chardonnay, Pinot Gris, Riesling, Grüner Veltliner, Viogner, Albariño ja Müller-Thurgau ja tumedatest on esindatud Merlot, Syrah, Cabernet Sauvignon ja Cabernet Franc.

Piirkonnad: Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas ja laiub 1600 km pikkusena 36.-46. lõunalaiuskraadi vahel. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri ja koosneb kahest saarest – Põhjasaarest (Te Ika a Maui) ja Lõunasaarest (Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas vaid 20 km laiune. Kokku on saartel 15 suuremat ja väiksemat geograafilist viinamarjakasvatuse piirkonda (GI – Geographical Indication), mis ei asetse rannikust kaugemal kui 120 km ning millele mõjub pehme mereline kliima koos pikkade valgete päevadega, sest Uus-Meremaal on maailma kõige lõunapoolsemad veiniaiad.

Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale alles 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Maoorid on Uus Meremaa põlisrahvus ja Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse kui ,,pika valge pilve maa”. Erinevalt oma naabrist Austraaliast, pole Uus-Meremaal kiskjaid ja mitte ühtki mürgist ämblikku ega roomajat.

Esimesed eurooplased tulid Uus-Meremaale koos Abel Tasmaniga, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna- ja Põhjasaarel 1642. aastal. Tasman nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes, et see on üks osa maismaast. Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna Zeeland järgi Nova Zeelandiaks. Lõpliku nime andis saartele kapten James Cook, kes nimetas  saarestiku New Zealandiks ehk Uus-Meremaaks. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, muutes selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsioonide sihtkohaks ja andis tõuke Uus-Meremaa koloniseerimiseks.

Esimene veiniaed rajati 1833. aastal Northlandis ja esimene saak korjati aastal 1839. Prantsuse misjonärid laiendasid veiniaedade ala ja parandasid veinivalmistuse tehnoloogiat. 1860-70ndatel aastatel oli ilmastik jahe ja loobuti viinamarjade kasvatamisest.

1895. aastal jõudis Phylloxera Uus-Meremaale ja samal ajal käivitasid vabakogudused kuiva seaduse aktsiooni. Selle tulemusena vähenes veinikasvatus pea olematuks. 20. sajandi esimesel poolel valmistati vähesel määral kangendatud veini. 20. sajandi teisel poolel hakati kasvatama Saksa päritolu marjasorte, enim varavalmivat ja kliima suhtes vähenõudlikku Müller-Thurgaud. Tuntuim hübriid, mida sel ajal kasvatati, oli Albany Surprise ehk Isabella.

Alles peale 1970. aastat hakati kasvatama Prantsuse marjasorte, millest populaarseimad olid Chardonnay ja Cabernet Sauvignon. 1973. aastal istutati viinapuud  Marlborough piirkonda Lõunasaarel, mis on tänapäeval Uus-Meremaa suurim ja tähtsaim veinipiirkond. Uus-Meremaa veinide tuntus maailmas saabus 1980ndatel aastatel, kui uuendati viinapuuaedu ja veinikriitikud maailmas hakkasid kiitma Marlborough Sauvignon Blanci puuviljast ja sirgjoonelist, just sellele marjasordile omast isikupära. 1990. aastal kirjutas Briti juhtivaid veiniajakirjanikke Oz Clark, et Uus Meremaa Sauvignon Blanc on “arguably the best in the world“. Seda arvesse võttes on Uus-Meremaa veinitööstus noorim, aga kõige kiiremini arenenud veinitööstus maailmas. 1990ndatel kasvas veinikeldrite arv ja viinapuuaedade pindala neljakordseks.

Uus Meremaa veinipiirkonnad

Põhjasaar

Põhjasaar on vanim Uus-Meremaa viinamarjade kasvatamise ala. 1819. aastal istutas   pastor Samuel Marsden esimese viinapuu Bay of Islands piirkonda. 19. sajandi lõpus saabusid Aucklandi ümbrusesse Horvaatia väljarändajad, kes hakkasid viinamarjade kasvatamisega tõsisemalt tegelema.

Northland/Matakana/Kumeu/Auckland/Waiheke saar

(kokku ca  500 ha veiniaedu)

Saare põhja- ja lääneosa parimad veinipiirkonnad Northland, Matakana, Kumeu ja Waiheke saar jäävad Aucklandi linnast põhja poole. Northland on kõige väiksema marjade kasvualaga siseala (ca 65 ha). Auckland on Uus-Meremaa suurim linn ja veiniaiad jäävad linna ümbrusesse. Siiani asuvad linnas Horvaatidest sisserändajate poolt rajatud vanimad veinikojad – Nobilo, Brajkovich, Corbans ja Babich, mis kasvatavad tänapäeval viinamarju ka teistes Uus-Meremaa veinipiirkondades. Üldiselt on kliima on subtroopiline, kuum ja niiske ning parimaks kasvualaks võib pidada jahedatele meretuulte võimuses olevat Waiheke saart.

Marjasordid: Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Gris on enim kasvatatud sordid. Algselt valmistati Northlandis ainuIt punaveine, nüüd on ka valged veinid populaarsust võitmas. Waiheke saarel valmistatakse Bordeaux’ stiilis punaveine ja Aucklandis on populaarne Chardonnay.

Waikato ja Bay of Plenty (ca  80 ha veiniaedu)

Väike veinipiirkond jääb Aucklandi linnast veidi lõuna poole. Piirkonnas teeb veini kõigest 13 veinitootjat. Veinid on siin lihtsad, pigem on tegemist mahuveinidega. Piirkonnad – Bay of Plenty, Hamilton ehk Waikato, Te Kauwhata, Mangatawhiri Valley ja Waihou. Veini tegemiseks ostetakse marju juurde Gisborne’i ja Hawkes Bay farmerite käest. Kliima on soe merelise mõjuga.

Marjasordid: peamiselt kasvatatakse sorte Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Sauvignon Blanc, veidi ka Pinot Noir´i ja Chenin Blanci.

Gisborne (1180 ha veiniaedu)

Asetseb Powerty Bay ääres Põhjasaare idarannikul. Moodustab 16% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Tehakse peamiselt valget veini. Väiksemad sisealad on Gisborne, Poverty Bay, East Cape, Tolaga Bay ja Tikitiki. Marjaks peamiselt Chardonnay. Sellest marjast valmistatakse eksootilist, puuviljast, täidlast ja vürtsikat veini. Käesoleval ajal on seal kõige enam biodünaamilise ja naturaalse veini tootjaid. Kliima on mereline.

Marjasordid: Gisbourne piirkonda peetakse Chardonnay (48%) pealinnaks, samuti kasvatatakse lisaks veel marjasorte Müller-Thurgau, Muscat, Gewürztraminer, Sémillon Blanc, Sauvignon Blanc ja Chenin Blanc, tumedatest sortidest on levinud Pinot Noir ja Merlot.

Hawkes Bay (4678 ha veiniaedu)

Suuruselt teine marjade kasvuala peale Marlborough piirkonda ja Põhjasaare kõige olulisem veinipiirkond, ühtlasi ka üks vanimatest kasvualadest Uus-Meremaal. Veini tehakse 10% kogu riigi veinimahust. Populaarne punaveiniala, kuigi veiniaedades on kasvupinnalt kõige rohkem Chardonnay’d. Eristatakse Bridge Pa Triangle (2100 ha) ja Gimblett Gravels (ca 800 ha) kasvualasid. Gimblett Gravels on hinnatuim tumedate viinamarjade sisekasvuala Uus-Meremaal. Kruusasel, kivisel pinnasel kasvatatakse tumedaid sorte ja valmistatakse täidlaseid punaveine marjasortidest Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Malbec ja Syrah. Ülejäänud aiad jäävad Hawkes Bay üldisesse geograafilisse piirkonda.

Marjasordid: valik on lai, kasvatatakse enam kui 40 erinevat sorti. Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Merlot on enim kasvatatud sordid, lisaks veel Cabernet Sauvignon, Syrah, Cabernet Franc, Chenin Blanc, Müller-Thurgau, Chasselas, Gewürztraminer, Malbec, Pinotage, Pinot Gris, Riesling, Sémillon Blanc ja Viognier.

Wairarapa (969 ha veiniaedu)

Esimesed veinid valmistati selles piirkonnas alles aastal 1984. Nüüd on seal 33 tootjat, samas tehakse kõigest 1% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Väga burgundialik veinipiirkond tänu lubjakivisele pinnasele ja suurepärasele Pinot Noir marjasordile. Palju väikeseid butiik–veinitootjaid. Eristatakse kolme väiksemat sisekasvuala: Masterton, Gladstone ja Martinborough. Kliima on jahe mereline, kuigi sademete hulk ei ole väga kõrge. Cooki väina rannikul paiknevas Wellingtonis sajab rohkem ja seda peetakse „tuulte linnaks“.

Marjasordid: Parim on Pinot Noir sort, mida kasvatataks ka selles piirkonnas üle 50% veiniaedade pindalast, lisaks veel heledatest  Chardonnay, Sauvignon Blanc, Riesling, Pinot Gris ja kindlasti üks parim Uus-Meremaa Gewürztraminer.

Lõunasaar

Viinamarju hakati kasvatama Lõunasaarel alles 1973. aastast ja tänapäevaks on saar tõusnud suurimaks viinamarjakasvatajaks Uus-Meremaal. Sealt pärineb Uus-Meremaa vapiveiniks kasvanud rohune-mustsõstrane Sauvignon Blanc, mis on muutnud maailmas selle marjasordi standardeid.

Marlborough (26 888 ha veiniaedu)

Marlborough veiniaiad jäävad mäestikevahelisse orgudesse ja orupõhjadesse ning eristatakse marjakasvatamise aladena eraldi veel Awatere, Wairaru ja teisi lõunapoolseid orge, kuhu kaasajal viinamarjakasvatus jõudsalt laieneb. Noor piirkond, kus marjakasvatusega hakati tegelema alles aastal 1973, aga praeguseks on Marlborough kõige olulisem Uus-Meremaa marjakasvatuse piirkond. Ligi 65% riigi veiniaedadest asub seal ja uusi aedu istutatakse aasta-aastalt aina juurde. Peamiseks marjasordiks on Sauvignon Blanc, mis hõlmab 2/3 aedade pindalast. Peamiselt valgete veinide ja vahuveinide ala ning see osa moodustab üle 60% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Marlborough’s valmistatakse Uus-Meremaa parimaid vahuveine peamiselt Chardonnay ja Pinot Noir marjadest. Mereline kliima, päevad küllaltki päikeselised, ööd on aga jahedad.

Marjasordid: kõige enam kasvatatakse Sauvignon Blanci, samuti Chardonnay, Pinot Noir, Riesling ja Cabernet Sauvignon sorte. Tänu suurele kasvualale ja paljudele suurtele kommertsveinitootjatele on esindatud veel ka Chenin Blanc, Gewürztraminer, Sémillon, Pinot Gris, Syrah, Cabernet Franc, Malbec, Merlot, Pinotage jt.

Nelson (1162 ha veiniaedu)

Väike ja lõunasaare kõige päikesepaistelisem piirkond koos väikeste butiik-veinimajadega. Nelson on Lõunasaare vanim linn, mis rajati 1841. aastal. Veiniaiad on Lõunasaare läänepoolsel rannikul Tasmani mere ääres. Noor marjakasvatuse ala, esimesed viinapuud istutati 1970ndatel aastatel ja veini teevad umbes 30 tootjat, nende toodang moodustab 2% Uus-Meremaa veinimahust. Parimad veinid saadakse Chardonnay ja Pinot Noir sortidest ja sealt pärineb tõenäoliselt parim Burgundia stiilis Chardonnay Uus-Meremaalt. Valdavalt on tegemist valge veini alaga, kuigi Pinot Noir on siin elegantne, hea happe ja pehmete tanniinidega. Jaguneb kaheks väiksemaks kasvualaks: Moutere Hills ja Waimea Plains. Kliima on päikeseline ja mereline.

Marjasordid: Enim kasvatatakse Sauvignon Blanc, Chardonnay ja Pinot Noir sorte. Lisaks Riesling, Grüner Veltliner, Pinot Gris, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Malbec, Merlot, Gewürztraminer ja Sémillon.

Canterbury (1457 ha veiniaedu)

Piirkond jääb Christchurchi linnast põhja poole Lõunasaare idarannikule. Esimesed viinapuud istutati juba 1855. aastal, alles 1970ndate lõpus hakati veinindusega laiemalt tegelema. Kaks peamist ala: lõunapoolne ala on poolsaarel asuva linna ümbruses ja põhjapoolne ala on Waipara org. Mahult ja suuruselt 4. kohal Uus-Meremaal. Kokku 39 veinikeldrit. Kliima on jahe ja päikeseline. Jaguneb kolmeks sisekasvualaks: Christchurchist põhja poole jääv ja kiiresti laienev Waipara Valley, linna ümbruses paiknev Canterbury Plains ja linnast lõuna poole jääv Waitaki jõe orus asuv Waitaki Valley, mis piirneb Otago alaga. Waitaki on jaheda kliimaga päikeseline ala, kus sügis on pikk ja kuiv ja tänu sellele korjatakse marjad hiljem kui mujal Uus-Meremaal.

Marjasordid: peamised on Chardonnay ja Pinot Noir, mis moodustavad 60% kogu piirkonna  marjade mahust. Populaarsed on veel Riesling, Pinot Gris ja Sauvignon Blanc.

Central Otago (1873 ha veiniaedu)

See piirkond on Uus-Meremaa kõige kõrgemal merepinnast asetsev veiniala ja nii Uus-Meremaa kui ka maailma lõunapoolseim veinipiirkond 45. lõunalaiuskraadil.  Toodetakse 3% Uus-Meremaa veinimahust. Kliima on pool-kontinentaalne, kus on tegemist külma kuiva talvega, kuuma kuiva päikeselise suvega, kuid jahedate öödega ja väheste sademetega, mis sobib hästi Pinot Noir’ kasvatamiseks.

Marjasordid: Kasvatatakse umbes 25 erinevat sorti. Veiniaiad asuvad üle 300 meetri merepinnast ja kogu Central Otago veinidest moodustab 80% Pinot Noir. Teine hinnatud marjasort on Pinot Gris. Lisaks veel Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Gewürztraminer jt.