Viinamarjaaedu – 68 850 ha.

Maailmas 15. veinitootja, 310 miljonit liitrit veini aastas.

21. veinitarbija maailmas.

Marjasordid: Ungaris kasvatatakse palju pärismaiseid marjasorte, aga ka Balkani päritolu ja tuntud rahvusvahelisi marjasorte.

Heledaid sorte on palju – põhisortide nimekirjas on 72 ja teisejärguliste marjade nimekirjas lisaks veel 22 marjasorti. Juba ajalooliselt on siin eksisteerinud sortide mitmekesisus, aga 1950. aastatel toiminud ristamisprogrammi raames täiendati nende valikut veelgi mitmete kohalike ristanditega. Levinuimad pärismaised marjad on Furmint, Hárslevelű, Juhfark, Leányka, Királyleányka, Ezerjó, Kéknyelű, Irsai Olivér, Zéta (Oremus), Zeus, Cserszegi Fűszeres, Zenit, Budai Zöld Generosa, Kabar, Rózsakő, Rizlingszilváni (Müller Thurgau), Vulcanus jne. Lisaks nendele veel pikk rida rahvusvaheliseid nimesid: Chardonnay, Chasselas, Chenin Blanc, Sauvignon Blanc, Tramini (Traminer), Olaszrizling (Riesling Italico), Rajnai Rizling (Riesling), Kerner, Pinot Blanc, Szürkebarát (Pinot Gris) ja Zöld Veltelíni (Grüner Veltliner).

Tumedatest sortidest onpõhisortidena on kirjas vaid 20 nimetust, mille hulka kuuluvad ka rahvusvahelised Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Syrah ja Pinot Noir. Pärismaisteks sortideks peetakse peamiselt Kadarkat (Gamza), Kékfrankost (Blaufränkisch) ja Kékoportót (Blauer Portugieser) ning peale II maailmasõda ristamiseufoorias aretatud sorte: Bíbor Kadarka (Kadarka x Muscat Bouschet), Kármin (Petit Bouschet x Kadarka), Duna Gyöngye (Seibel 4986 x Csaba Gyöngye), Rubintos (Kékfrankos x Kadarka), Medina (Seyve-Villard x Medoc Noir) ning Magyar Frankos (Muscat Bouchet x Kékfrankos). Kunagise Austria-Ungari riigi aegadest kasvatatakse iseenesestmõistetavalt veel Austria päritolu Zweigeltit ja Sankt Laurenti (Szentlőrinc).

Seadusandlus ja piirkonnad

Varem kehtinud veinide regulatsioon jagas veini kvaliteetveinideks (minőségi bor) ja kõrgema kvaliteediga veinideks (különleges minőségű bor), mis kõik kandsid Ungari riigivapiga garantiimärgistust. Euroopa Liiduga liitumisel võeti sarnaselt teiste Euroopa veinimaadega kasutusele veinide geograafilise tähistamine eelneva veinide kvaliteedi märgistamise asemel.

Ungari veinid jagunevad tänapäeval maakonnaveinideks ehk KGT (kaitstud geograafilise tähisega veinideks: OFJ – Oltalom alatt álló Földrajzi Jelölésű) ja KPN  (kaitstud päritolu nimetusega veinideks: OEM – Oltalom alatt álló Eredet Megjelölésű). Kokku on määratletud Ungaris 37 veini kasvuala, neist 31 KPN ehk OEM kasvuala, suurim sealhulgas Kunság (19 600 ha) ja väikseim Nagy-Somló (800 ha). Ungari kuulus Tokaj kasvuala on piiritletud veinipiirkond juba aastast 1737. Seega on Tokaj vanuselt teine kasvuala maailmas, esimene on Itaalias Toskaanas asuvat Chianti, mille piirid määratleti juba 1715. aastal. Need 31 kasvuala sisaldavad 22 Ungari veinipiirkonda, millel kõigil on KPN ehk OEM staatus, kahte suuremat geograafilist ala ning seitset väiksemat sisekasvuala, mis võivad kõik omavahel kattuda. KGT ehk OFJ piirkondi on kuus, neist Tokajl on oma samanimeline KPN ehk OEM sisekasvuala.

2003. aastal hakati kasutama sarnaselt Austriaga DHC (Districtus Hungaricus Controllatus) nimetust (ungari keeles: VEB ehk Védett Eredrtü bor), mis määratleb ajalooliselt tüüpilisi Ungari veine, nagu näiteks Egri Bikavér DHC. Eger OEM piirkonnana võib teha nii valget kui punast veini seal kasvatatud sortidest, aga Bikavér on ainus punane seguvein, mille „retsept“ on DHC seadusega määratletud. Sama ka Tokaj piirkonna puhul, kus võib teha Szamorodni (valitud marjad), Aszú(hallitusega marjad) ja Eszencia (marju ei pressita) stiiliga veine.

Ungari on ainus soome-ugri keelt kõnelev veinimaa ja üks neljast Euroopa keelest, kus veini tähendav omakeelne sõna „bor“ pärineb pärsia keelest, mitte indoeuroopa keelkonnast. Teised keeled, kus veini tähistav sõna kõlab üsna omamoodi on kreeka (krasi), baski (ardo) ja et osa Türgist jääb ka Euroopasse, siis ka türgi keel (şarap).

Viinamarju hakkasid kasvatama Ungari aladel roomlased juba 5. sajandil e.m.a. Doonau jõgi kujunes Kristuse sündimise ajal Rooma impeeriumi põhjapiiriks ja see ala kandis Pannoonia nime, kus paiknesid Rooma garnisonid – Vindobona (Viin) ja Aquincum (Budapest). Ladina keel oli Ungari ametlik riigikeel kuni 1848. aastani, mistõttu ladinapärased kohanimed on tänaseni kasutusel. Peale Rooma impeeriumi lagunemist hõivasid ala hunnid, kellega jõudis Euroopasse Gouais Blanc (Weißer Heunisch) mari, mis on mänginud rolli paljude tänapäeval tuntud marjasortide väljakujunemisel – Chardonnay, Riesling, Gamay, Furmint jne. Gouais Blancist tehakse veini tänapäeval sordipõhiselt veel vaid Šveitsis.

5. sajandil peale hunnide kadumist liikusid ja elasid sealsetel aladel mitmed erinevad rahvad: keldi ja germaani hõimud, idagoodid, avaarid, langobardid, frangid ja slaavlased  – kuni piirkonda saabusid 9. sajandil Siberi aladelt madjari hõimud. Veinikasvatuse uus tõus seostubki madjarite tulekuga: eeldatavasti oli neil kokkupuude viinamarjakasvatusega läbi Kaukaasia juba varem, sest ungari keele veinisõnavara on täis laene türgi ja pärsia keelest.

Madjari hõimud ühendas 10. sajandil prints Árpád Vallutaja ja tema lapselapselapsest sai esimene Ungari keiser Stephan I (Szent István), kes võttis vastu Ungaris ka ristiusu. Árpád jagas laiali esimesed suured maavaldused ja veiniaiad Tokaj piirkonnas oma kaasvõitlejatele. Peale mongolite vallutusi 13. sajandil rajas Ungari kuningas Bela IV mitmed kindlused ja jagas maad sisserändajatele, et mongolite poolt rüüstatud maa sööti ei jääks. Ungari rahvusmarjaks peetava Furminti teket seostatakse just selle ajajärguga. MW Jancis Robinsoni sõnul hakkas Furmint levima Ungaris kuningas Bela IV valitsemise ajal peale mongolite invasiooni. Bela käivitas poliitika, mis toetas põllumajandust, sealhulgas ka viinamarjakasvatust ja inimeste sisserännet. Paljud kuninga kutsel saabunud sisserändajad, kes said soodsatel tingimustel maad, tõid kaasa uued marjasordid ja võimalik, et seeläbi sattus Ungarisse ka Furmint.

15. sajandil tungisid Ungarisse türklased ja Ungari alad läksid Osmanite riigi koosseisu, koos türklastega jõudis Serbiast Egeri piirkonda Kadarka (Gamza) marjasort. Sellest ajast pärineb ka legend kuulsaimast Ungari punasest veinist Egri Bikavérist, mida nimetatakse ka „härja vereks“. 16. sajandil läks läänepoolne osa Ungarist Habsburgidele ja 17. sajandil lõpuks läksid Ungari alad Saksa-Rooma riigile, millest hiljem tekkis Austra-Ungari keisririik. Euroopa aadlike seas oli Tokaj vein kõrgelt hinnatud. Prantsusmaa Päikesekuninga Louis XIV õukonnas nimetati Tokaj piirkonna magusat veini: “Vinum Regum, Rex Vinorum – kuningate vein, vein kuningatele“ ja sellest johtuvalt kinnitati 1737. aastal Tokaj kasvuala piirid koos veiniaedade asetusega ilmakaarte suunas koos seal kasvavate marjasortide ja korjeajaga, millest sõltus väärishallituse tase ja veini maitse. 

 19. sajandi lõpus laastas Ungari veiniistandusi viinapuutäi epideemia, mistõttu mitmetes veiniaedades Egeri ja Tokaj piirkonnas asendati heledad viinapuud Prantsuse päritolu tumedate sortidega ja Austriast toodi juurde Zweigelti, Blaufränkischi (Kékfrankos) ning Blauer Portugieseri istikud. Samal ajal võeti kasutusele veel ka Ungari pärisomased ristandid – Zèta, Oremus, Irsai Olivér, Zeus ja Királyleányka.

 20. sajandi kommunismipöörises keskendus Ungari veinitööstus kvaliteedi asemel kvantiteedile, sest oluliseks turuks oli NSVL. 20. sajandi lõpuks oli kuulsast ja ilmekast Egri Bikavéri punaveinist järel vaid lihtne igapäevavein.

Ungari veini uus hingamine algas kommunistliku riigikorra lagunemisega, 1989. aastal loodi uus Ungari Vabariik ning 2004. aastal sai Ungarist Euroopa Liidu liige. Avatud turumajandus soodustas uusi välisinvesteeringuid ja Ungari veinid on leidnud tee suurematele välisturgudele ning täiendatud on ka veiniseadusandlust. 

Mõisted

Aszú  – nimetus Botrytisega kaetud ja kuivanud marjadele (nö juba hallitanud rosinad).

Barrique Érlelésü Bor  – tammevaadis arenenud vein.

Bikavér –  nimetus Ungari seguveinile, mida võib teha ainult Egeri ja Szeksàrdi kaitstud päritolunimetustega kasvualadel. Vein peab sisaldama 50% Ungari pärisomaseid marjasorte nagu Kekfrankos ja Kadarka, enamasti on 35-50% Kekfrakost ja 5-15% Kadarkat. Bikavér Superior – 12 kuud tammevaadis arendamist, veinis peab kasutama vähemalt kolme erinevat sorti ning Kekfrankost peab sisaldama vein vähemalt 50% ulatuses.

Egri Bikavér on kuulsaim Ungari vein Tokaj kõrval ja veini esmamainimine ajaloos pärineb aastast 1552, kui Egeri linna piiras Ottomanide sõjavägi. Legendi järgi pakuti Egeri kindluse kaitsjaile head toitu ja palju punast veini, et nende motivatsiooni kõrgel hoida. Seepeale hakkas Türgi sõdurite seas levima jutt, et Egeri kindluse kaitsjad joovad punast veini, kuhu on segatud härja verd, seetõttu nad nii tugevad ongi ja see seletab ka asjaolu, et kindlust ei ole võimalik vallutada. Siiski peetakse tõenäolisemaks, et müüdi Bikavérist kujundas Ungari poeet János Garay 1846. aastal.

Édes – magus.

Eszencia – enne 2014. aastat oli veini nimi Aszú Eszencia, mille valmistamisel kasutati üle kuue korvitäie (puttnyos) väärishallitusega nakatunud marju 136-liitrise vaadi (gönci) värske veini kohta. Peale 2014. aastat on veinil nimeks Tokaj Eszencia ja veini valmistamise tehnikat on muudetud. Haruldane ja ülikallis vein, mille valmistamisel Aszú marju ei tohi pressida, vaid kasutatakse gravitatsiooni teel nendest marjapressis välja nõrgunud mahla, mis pannakse eraldi käärima. Veini alkoholisisaldus pole üle 2% ja jääksuhkru sisaldus on üle 450 g/l (tavaliselt isegi üle 600 g/l). „Juuakse“ inglikujulise lusikaga, sest veini konsistents sarnaneb vedela meega.

Félédes – poolmagus.

Félszáraz  – poolkuiv.

Fordítás – (tõlkes: ümber pöörama), nii nimetatakse veini, millele on tehtud teistkordne lühike kääritus koos kasutatud Aszú marjakestadega. (sisuliselt Tokaj Ripasso versioon).

Jégbor – (icewine ehk jäävein), vein valmistatakse detsembris korjatud külmunud marjadest.

Késõi szüret või késői szüretelésű – hiliskorje, marjad korjatakse 1-2 nädalat peale üldise korjeaja lõppu ja marjad on kaetud väärishallitusega.  

Máslás – (tõlkes: koopia) marjamahl kääritatakse veiniks koos kasutatud Aszú marjakestadega.

Muzeális Bor – vähemalt viis aastat pudelis laagerdunud vein.

Puttonyos – marjakorjaja 27 kg mahutav korv, mis on mõõtühikuks magusate Aszú tüüpi veinide tegemisel. Koos numbrilise tähisega (5 või 6) näitab, mitu korvitäit väärishallitusega kaetud marju kulus 136 liitri suuruse vaadi (gönci) värske veini kohta. Väärishallitusega marjad pressiti ühtlaseks massiks ja lisati noorele käärivale veinile rikastades nii veinivirret. Kunagi oli kasutusel ka 3 ja 4 Puttonyose tähistusega veinid, aga peale 2014. aasta seadusemuudatust lubatakse teha ainult 5 ja 6 Puttonyose märgistusega veine.

Pincészet – veinimaja.

Siller – ungarikeelne nimetus roosale veinile, mis on valmistatud marjakestade leotamisel (matsereerimisel) marjamahlas enne käärimist, nimetus pärineb saksa keelest (Schillerwein), mis tähendab samal meetodil valmistatud veini Saksamaal.

Száraz  – kuiv.

Szamorodni (tõlkes: valitud marjad). Seda tüüpi veini teati algselt Tokajs kui „valitud veini“ – Poola veinikaupmehed populariseerisid 19. sajandi alguses selle väljendiga kvaliteetsemat Ungari veini. Väljend tuleb slovaki keelest ja seda võib mõista kui „ise kasvanud“ või ka „kuidas kasvanud“. Tänapäeval kasutatakse veini puhul, mille marjad on korjatud üldise korjeaja lõpus ja osad marjad võivad olla kaetud väärishallitusega. Tehakse nii kuiva (száraz) kui magusat (édes) versiooni.

Szölöbirtok – veinivaldus, veiniaed.

Töppedt szölöböl készüle – mõiste Beerenauslese tüüpi veinide kohta Austrias ja Saksamaal, vein on valmistatud osaliselt väärishallitusega nakatunud marjadest.

Marjasordid

Tuntuimad kohalikud heledad marjasordid:

Cirfandli ehk Zierfandler on Austria päritolu õhukese kestaga sort, isetekkeline ristand sortide Roter Veltliner ja Savagnin (Traminer) vahel, kasvavatakse peamiselt Thermenregioni piirkonnas. Ungaris on levinud peamiselt Pécsi linna ümbruses Lõuna-Ungaris Doonau tasandikul. Arvatakse, et California „oma“ marjasort Zinfandel on oma nime saanud eksituse tõttu Zierfandlerilt, kui 19. sajandil paljud väljarändajad Lõuna-Ungarist Ameerika Ühendriikidesse õnne otsima läksid. Hilisküpsevat ja kõrge suhkrusisaldusega sorti on hinnatud hea kõrge happesuse poolest ja sellest tehakse nii täidlasemaid kuivi valgeid veine kui ka magusaid dessertveine.

Zéta – kuni 1999. aastani kasutati marjasordil Oremuse nime. 1951. aastal Tokaj piirkonnas aretatud marjasort, mis saadi Ezerjó ja Bouvieri ristamisel. Lubatud kasutada veini valmistamisel alates 1990. aastast. Olemuselt meenutab Furminti, aga muutus populaarseks, sest marjad saavad Furmintist märksa varem korjevalmis.

Zenit on üsna haruldane marjasort, mille aretas Ungari botaanik dr. Ferenc Kiràly 1951. aastal, ristates omavahel Ezerjó ja Bouvieri marjasordid. Seda mitmekülgset sorti kastavatakse tänapäeval peamiselt Soproni ja Balatoni kasvualal Balatonfured-Csopaki piirkonnas. Varavalmivast sordist tehtud veinil on erk mineraalne tsitruseline happesus ja hiliskorje marjadel võib olla üllatavalt kõrge suhkrusisaldus, mistõttu sobib vein kenasti ka dessertveinide valmistamiseks.

Zefir – 1951. aastal aretatud marjasort, ristati Leányka ja Hárslevelű marjasordid. Kasvatatakse koos teiste ristamisprogrammis aretatud ,,Z-sortidega’’ enamjaolt Badacsony piirkonnas. Marjasordi nimetus on inspireeritud Kreeka mütoloogiast, kus Zefir oli läänetuule jumal. Zefirist tehtud veinid on keskmise täidlusega ja need sarnanevad oma karakterilt puuviljaselt vürtsikate Alsace’i piirkonna Pinot Gris sordiveinidega.

Zeus – kõrge suhkrusisaldusega marjasordi nimi pärineb Kreeka mütoloogia peajumala järgi ja on Zéta ,,noorem õde“. 1956. aastal aretatud marjasort on saadud Ezerjó ja Bouvieri sortide ristamisel. Marjad saavad korjeküpseks oktoobri keskel ja kasvatatakse peamiselt Badacsony piirkonnas, mis annab tulemuseks nüansirohked dessertveinid. Oluline on Zeusi puhul optimaalne korjeaeg, sest üleküpsenud marjadel langeb happetase kiiresti ja veinid võivad olla seetõttu happevaesed.

Ezerjó on hinnatud hele marjasort, mis pärineb Ungari keskosast, väikeselt Móri kasvualalt. Kasvatatakse ainult Ungaris ja sort muutus populaarsemaks peale Phylloxera epideemiat, mis hävitas vanad Ungari marjasordid. Hinnatud sort kohalikul Ungari veiniturul, millest tehakse kuivi erksa happega valgeid veine ja et sort on hilise väljaküpsemisega ja võib nakatuda väärishallitusega, kasutatakse seda ka dessertveinide valmistamisel.

Furmint on kindlasti Ungari hinnatuim pärisomane marjasort, millest valmistatakse kuivi, kergeid ja keskmise täidlusega valgeid veine ning kõrgelt hinnatud dessertveine Tokaj kasvualal. Legendi järgi jõudis Furmint Ungarisse koos Itaalia misjonäridega 12. sajandi alguses ning nimetus tuleb Lazio piirkonna linna Formia järgi. See on hüpoteetiline, sest pole leitud geneetilist sugulust ühegi Itaalia marjasordiga. Tokaj Friulianot peeti Furmintiks, eelkõige välimuse ja sarnaste aroomi- ning maitsenootide poolest, aga DNA-uuring kinnitas, et Friuliano näol on tegemist hoopis Sauvignon Vertiga.  MW Jancis Robinsoni sõnul hakkas Furmint levima Ungaris kuninga Bela IV valitsemise ajal peale mongolite invasiooni. Bela tahtis taastada Ungari laastatud veiniaiad ja käivitas poliitika, mis toetas põllumajandust, sealhulgas ka viinamarjakasvatust ja inimeste sisserännet. Paljud kuninga kutsel Ungarisse saabunud sisserändajad tõid kaasa uued marjasordid ja seeläbi sattus Ungarisse nähtavasti ka Furmint. Geeniuuringute järgi põlvneb Furmint Gouais Blanc (Weißer Heunisch) marjast ja on seeläbi suguluses kuulsate  Chardonnay ja Rieslingiga. Lisaks tõestas geneetiline uuring sugulust Haršlevelüga, mille üks ,,vanematest’’ Furmint tõenäoliselt on. Horvaatia Pošip ja Rumeenia Graša de Contnairi on Furmintiga suguluses ja DNA-analüüsi tulemusel on Horvaatia marjasort Moslavac sama, mis Furmint. Austrias Burgenlandis kannab marjasort Zapfneri nime ja Stüürias Mosleri nime. Kasvab enamjaolt Ungaris (90%), lisaks Austrias ja Sloveenias.

Hárslevelű on tõenäoliselt Tokaj kasvuala isetekkeline ristand ja geeniuuringud on kinnitanud sugulust Furmintiga. Marjasordil on tavalisest Vitis vinifera liikidele omastest sortidest erinev ümarat lehekuju, mis on ka sordile nime andnud – selle nimetus tähendab ungari keeles pärna lehte. Háršlevelüst valmistatakse kuivi kergeid ja keskmise täidlusega valgeid veine. Hõre kobar ja õhuke kest teevad vastuvõtlikuks väärishallitusele ja sellepärast on see Furminti kõrval tähtsuselt teine marjasort dessertveinide valmistamisel Tokajs.  Lisaks Ungarile kasvatatakse veel Austrias (Lindenblätter), Slovakkias (Lipovina), Rumeenias (Frunza de tei), Saksamaal (Lindenblättriger) ja Prantsusmaal (Feuille de Tilleul).

Irsai Olivér on varavalmiv marjasort, mis on saadud 1930. aastatel kohalike lauaviinamarjade Pozsonyi Fehér (tõlkes: Bratislava valge) ja Csaba Gyöngye (tõlkes: Csaba pärl) ristamisel. Sordil on madal happesus ja Muscat’ sordile omane aromaatne-lilleline lõhn. Kasutatakse enamasti igapäevaste vahuveinide ja lihtsate valgete veinide valmistamisel. Lisaks Ungarile kasvatatakse veel ka Tšehhis ja Sloveenias.

Juhfark – sordi nimi tähendab ungari keeles „lamba saba“ tänu väljaveninud koonuselise marjakobara kuju järgi. Nagy- Somló kasvuala pärisomane hele marjasort, mida kasvatatakse tänapäeval veel ainult Ungaris ja kõigest 350 – 400 hektaril. DNA-uuringutega on leitud sugulust Lõuna-Ungari Csomorika ja Rumeenia Mustoasă de Măderat sortidega. Kõrge happega keskmisest täidlasematel veinidel on hea arengupotentsiaal ja veinid on aromaatsed, veidi lillelised, rustikaalselt mineraalsed ja puuviljased.

Kéknyelű roheka kestaga hele marjasort on nime saanud marjakobara veidi sinaka varre värvuse järgi. Erinevalt enamikest Vitis vinifera sortidest pole Kéknyelű hermafrodiitne sort, vaid on ainult emasõitega ja vajab tavaliselt teist sorti tolmlemiseks kõrvale. Selleks oli tavaliselt lihtne hele lauaveiniks sobiv mari Budai Zöld, mis istutati Kéknyelűga vaheldumisi, et tuul ja mesilased saaksid kanda hoolt tolmlemise eest. Kéknyelű on väga kõrgelt hinnatud sort, millest tehti keskmise täidlusega, mineraalselt erksa happe ja heledate luuviljade nüansiga veine, mis sarnanesid iseloomult kuivale Rheingau Rieslingile. Samas on sort pretensioonikas ja tundlik, et korralikku marjasaaki saada, kulus kõvasti vaeva ja tööd. See oli ka peamine põhjus, miks 1970ndatel hakati veiniaedades Kéknyelűt erinevate Z-ristandite vastu ümber istutama. Tänapäeval on seda väärissorti veiniaedadesse alles jäänud veel vaid ca 100 ha Balatoni järve äärses Badascony piirkonnas.

Királyleányka – Ungarisse 1930. aastatel Rumeeniast levinud Transilvaania päritolu

marjasort kannab Rumeenias nime Fetească Regală (tõlkes: aadlineiu), mis on isetekkeline Fetească Albă ja Graša de Cotnari (Ungaris Kövérszőlő) sortide ristand. Varavalmiv saagikas marjasort, mis on Ungaris tänapäeval laialt levinud ja millest tehakse veidi lillelisi ja hästi joodavaid igapäevaveine.

Leányka on Rumeenia pärismaine hele marjasort, mis kannab seal nime Fetească Albă (tõlkes: valge neiu) ja jõudis Moldovast läbi Transilvaania Karpaatidesse ning sealtkaudu Ungarisse. Külmakindel, õhukese kesta ja tiheda kobaraga marjasort on laialt levinud Egeri piirkonnas, kus temast tehakse aromaatseid, aga maitselt suhteliselt neutraalseid valgeid igapäevaseid veine.

Olaszrizling / Welschriesling  / Graševina / Riesling Italico – laialt levinud hele marjasort Ida-Euroopas ja Balkani riikides, mida arvatakse pärinevat Horvaatiast, kus see on enim kasvatatud hele sort. Pretensioonitu saagikas marjasort, mida on lihtne kasvatada, eelistab kuiva ilma ja sooja pinnast. Olaszrizlingist tehakse neutraalseid ja lihtsaid igapäevaseid valgeid veine ja tihti segatakse teiste marjasortidega.

Oremus – vt Zéta.

Sárgamuskotály / Muscat de Lunel / Muscat Blanc à Petits Grains  – ungari keeles „kollane muskaat“ on üks Euroopa vanimaid marjasorte, mis kuulub Muscat’ sortide perekonda. Lillelise aroomiga marjasort on muutumas tänapäeval Ungaris üsna trendikaks ja seda istutatakse aina enam Balatoni järve ümbrusesse ja Tokaj piirkonda. Õhukese kesta tõttu nakatub kergesti väärishallitusega ja  seetõttu kasutatakse üsna palju magusate dessertveinide valmistamisel.

Tuntuimad kohalikud tumedad marjasordid

Kadarka on vana Bulgaaria marjasort, mille nimi on seal Gamza ja mille täpne päritolu on ebaselge. Ungarisse jõudis see türklaste vallutuste käigus (marjasordi sünonüümiks on Törökszőlő ehk tõlkes: Türgi mari). DNA-uuringud kinnitavad, et Kadarka ehk Gamza üks esiisadest on Türgi tuntud tume marjasort Papazkarazi (tõlkes: preestri punane). Õhukese kestaga sort on vastuvõtlik seenhaigustele, eelistab veidi jahedamat-tuulist ilma ning seetõttu on laialt levinud Doonau tasandikul ja ka teistes põhjapoolsetes Balkanimaades lisaks Ungarile (Horvaatia, Sloveenia, Slovakkia ja Serbia). Üldjoontes on tegu lihtsa ja kergesti joodava rahvaveiniga, mis kergelt jahutatuna serveerides on ergas ja värskendav suvine punavein, mida võib võrrelda Beaujolais’ veiniga Prantsusmaalt. Tihti on veinidel kahvatupunane värvus ja küpsete vaarikate ning teiste kergete punaste marjade karakter.

Kékmedoc tuleb tõenäoliselt Prantsusmaalt, Bordeaux’ päritolu marjasorti nimetatakse seal Menoir´ks (Medoc Noir’ mugandatud nimetus). Põhinedes 2013. aastal tehtud DNA-uuringutele on sort isetekkeline ristand Chasselas’ (Šveitsi päritolu hele Alpi mari) ja tumeda kestaga Muscat d’Eisenstadti (Ingram’s Muscat, Inglismaal tekkinud isetekkeline Muscat’ sort) vahel. Ungaris kasvatatakse seda peamiselt Egeri piirkonnas ja kasutatakse segumarjana kuulsas Egeri Bikavéris.

Kekfrankos ehk Blaufränkisch on Kesk-Euroopa marjasort, isetekkeline ristand Blauer Zimmettraube ja Gouais Blanc (Weißer Heunisch) sortide vahel. Kasvatatakse laialdaselt Austrias Burgenlandis piirkonnas Blaufränkischi ja Saksamaal Lembergeri nime all. Ungarisse sattus Habsburgide valitsemise ajal ja levis siin laiemalt peale Phylloxera epideemiat. Tänapäeval on üks peamistest tumedatest marjasortidest Ungaris.

Kékoporto ehk Blauer Portugeiser – nagu nimigi viitab, on selle marjasordi päritolumaaks Portugal, kus marjan nimeks on Português Azul. DNA-uuringute järgi on sort ristand Blauer Zimmertraube ja Sylvaneri vahel ning seetõttu võib pidada seda Kékfrankose poolvennaks. 18. sajandil tutvustas marjasorti Austrias Thermenregionis portugallasest aadlik Baron of Fries ja Ungarisse jõudis sort Habsburgide valitsemise ajal. Seda varavalmivat sorti kasvatatakse peamiselt Lõuna-Ungaris Villany piirkonnas ja segatakse Egeris Bikavéri hulka. Sordipõhiselt on Kékoportost tehtud punavein üsna lihtsakoeline, pehmete tanniinidega ja mahlaselt marjase iseloomuga.

Menoire – vt Kékmedoc.

Szentlőrinc ehk Sankt Laurent – seda Burgundia päritolu marjasorti peetakse Pinot Noir´ otseseks järeltulijaks. Nimetus pärineb Püha Laurentiuselt ehk Lauritsapäevast, mis on 10. augustil, sest sel päeval hakkasid viinamarjad küpsedes värvi muutma. Sankt Laurent on ka Austria rahvusliku tumeda marjasordi Zweigelti üks vanematest. Lisaks Austriale ja Ungarile kasvatatakse seda sorti veel Tšehhis. Sarnaselt teistele tumedatele sortidele jõudis ka see mari Ungarisse Austria-Ungari keisririigi ajal ja kasvatatakse teda enamasti Lääne-Ungaris Pannoonias. Tehakse nii seguveine kui ka sordipõhiseid punaveine, mis on üsna erksa kirsiselt marjase iseloomuga.

Ungari veinipiirkonnad

 Ungari veinid jagunevad tänapäeval kvaliteedilt järgnevalt:

Maakonnaveinideks – KGT ehk kaitstud geograafilise tähisega veinideks (ungari keeles OFJ ehk Oltalom alatt álló Földrajzi Jelölésű). Marjad on korjatud kindlalt geograafiliselt kasvualalt, aga saagikus, marjasort ja veinistiil pole määratud.

Kaitstud päritolu nimetusega kvaliteetveinideks – KPN ehk kaitstud päritolu nimetusega veinideks (ungari keeles OEM ehk Oltalom alatt álló Eredet Megjelölésű). Marjad on korjatud piiritletud kasvualalt, kus kasvatatakse kindlaid määratletud marjasorte, saagikus on limiteeritud.

Kaitstud päritolu nimetusega kõrgema kvaliteediga veinideks – DHC ehk Districtus Hungaricus Controllatus (ungari keeles: VEB ehk Védett Erdetű Bor). Marjad on korjatud kindlalt piiritletud kasvualalt, kus kasvatatakse seadusega lubatud sorte, saagikus on piiratud, marjade küpsuse tase ja veinistiil on rangelt määratletud. Hetkel on seitse DHC ehk VEB klassis veini, aga suure tõenäosusega nende arv lähiajal kasvab.

DHC mõistega tähistatakse Ungari kõige kõrgeima kvaliteediga veine (sarnaselt siis DOCG Itaalias, 1er ja Grand Cru Prantsusmaal, Grosse Gewächs ja Erste Lage Saksamaal, jne).

Eger DHC – hõlmab kogu Egeri piirkonda, kuhu kuuluvad Egri Bikavér DHC ja Egri Bikavér Superior DHC veinid. Egeri piirkonna valge seguvein Csillag on OEM ehk kaitstud päritolu nimetusega kvakliteetvein.

Debrői Hárslevelű DHC — Egeri OEM sisekasvuala.

Villány DHC — terve Villany OEM kasvuala

Somló DHC — Nagy-Somló OEM sisekasvuala, kuhu kuuluvad Somló Nászéjszakák Bora DHC ja Somlói Arany DHC veinid.

Káli Medence DHC — Balatoni järve põhjakallas.

 Izsáki Arany Sárfehér DHC — Kunsági OEM sisekasvuala

Tokaj DHC — laieneb ainult magusatele Tokaj veinidele, mille valmistamisel on kasutatud hiliskorje või väärishallitusega nakatunud marju ja marjakesti (Máslás, Fordítás, Szamorodni, Aszú ja Eszencia).

PDO ehk KPN ehk kaitstud päritolu nimetus on sama mis:

AOP ehk Appelation d´Origine Protégée Prantsusmaal,

DOP ehk Denominazione d´Origine Protetta Itaalias,

DOC ehk Denominacion de Origén Calificada Hispaanias,

OEM ehk Oltalom alatt álló Eredet Megjelölésű Ungaris.

Balatoni piirkond

Balatoni järve ümbrus, kuhu kuuluvad üheksa OEM ja üks OFJ kasvuala.

Maakonnaveini (OFJ) kasvuala

Balaton ehk Balatonmelléki – tänapäeval kasutatakse Balatoni nimetust, mida on rahvusvaheliselt lihtsam hääldada ja kirjutada.

Kvaliteetveini (OEM) kasvualad

Balatonboglár (3230 ha), kus viinamarju on kasvatatud juba 1. sajandist. Selle kasvuala settelise pinnasega põllud jäävad Balatoni järvest lõunasse Balatonboglári linna ümbrusesse. Veinid on üsna täidlase ja struktuurse karakteriga. Olaszrizling (Welschriesling), Sárgamuskotály, Királyleányka on tuntuimad heledad pärismaised sordid ning Riesling ja Chardonnay on levinuimad tuntud marjasortide esindajad. Olaszrizlingut peetakse piirkonna esindusmarjaks. Kékfrankos, Cabernet Sauvignon ja Merlot on peamised tumedad marjasordid.

Badacsony (1430 ha) on kuulsamaid valge veini piirkondi Ungaris koos Tokaj ja Nagy-Somlóga. Vulkaanilisel pinnasel kasvatatakse selliseid kohalikke heledaid marjasorte nagu Furmint, Hárslevelű, Irsai Olivér, Kéknyelű, Olaszrizling, Sárga Muskotály, Zenit, Zeus ja Zefír ning tuntuimad rahvusvahelised sordid on Pinot Blanc, Pinot Gris ja Riesling. Valged veinid on erksa iseloomuga, tsitruselise karakteriga ja mineraalselt puuviljased ning selle piirkonna Kéknyelű marjasordist veini peetakse Ungari parimaks. Tumedatest marjadest kasvatatakse enamasti veidi tuntumaid Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon ja Pinot Noir sorte, kohalikest marjadest on esindatud Kékfrankos.

Balaton-Felvidék (1031 ha) Balatoni järvest põhja poole jääv künklik ja vulkaanilise pinnasega piirkond, kus tehakse üsna struktuurseid, samas värske ja mineraalse stiiliga ning hea hinna ja kvaliteedi suhtega valgeid veine marjasortidest Olaszrizling (Welschriesling), Sauvignon Blanc, Szürkebarát (Pinot Gris), Zöld Veltelini (Grüner Veltliner) ja Chardonnay. Tumedatest sortidest on levinuimad Pinot Noir ja Kékfrankos, mida leidub lubjakivisematelt põldudelt. Piirkonda tunti varem nime all Balaton-Mellék ja enne 2009. aastat kuulus ala Badascony piiridesse koos väiksema naaberpiirkonna Káli-Medencega, mida peetakse siiani Badascony sisealaks.

Balatonfüred–Csopak (1640 ha) moodustas kunagi koos Badasconyga ühe suure piirkonna ja tänapäeval loetakse selle ala hinnatuimaks marjasordiks Olaszrizlingit (Welschriesling). Veinid sarnanevad Badascony ja Balaton-Felvidék piirkonna veinidega, aga on nendest veidi täidlasema iseloomuga.

Nagy-Somló (559 ha) on üks Ungari väikseimaid eraldiseisvaid marjakasvatuse alasid, mis asub Balatoni järvest põhja pool kolmel vulkaanilise tekkega künkal – Somló, Kis-Somló ja Ság. Suurimat, 432 m kõrgust Somló mäge peetakse veel omakorda sisekasvualaks kus asub 326 ha veiniaedu. Pinnas on vulkaaniline ja veinid on tugeva mineraalse karakteriga. Isegi vesi, mis tuleb piirkonna puurkaevudest, on üsna intensiivse väävlise aroomiga (sarnaneb Gruusia kuulsaimale mineraalveele Borjomile). Viinamarju kasvatavad väikesed veinimajad ja tehakse iseloomuga valgeid veine marjadest nagu Furmint, Hárslevelű, Juhfark, Szürkebarát (Pinot Gris) ja Zöld Veltelini (Grüner Veltliner). Lisaks kasvatatakse veel ka marjasorte Ezerjó, Irsai Olivér, Kabar, Királyleányka, Pinot Blanc, Riesling, Müller-Thurgau, Sárga Muskotály, Sauvignon Blanc, Traminer ja Zenit. Sealset pärismaist Juhfarki marjasorti peetakse üheks omanäolisemaks marjaks Ungaris, mida leidub kõigest 350 hektaril ja mis kasvabki suuremas osas ainult seal.

Tihany (95 ha) on väikseim Ungari veinipiirkond, mis asub Balatoni järve poolsaarel Tihany linna ümbruses. Tõenäoliselt pärineb sealt ka samanimeline hele marjasort. Heledatest sortidest kasvatatakse Olaszrizlingit, Szürkebarát ja Sárga Muskotályt, tumedatest Kékfrankost ja isegi Zweigelti.

Zala (1596 ha) on veinipiirkond alates 1998. aastast ja jääb Balatoni järvest läände. Kliima on veidi niiskem kui Balatoni põhja- ja lõunakaldal. Marjadest kasvatatakse klassikalisi Ungari marju: Olaszrizling, Szürkebarát, Sárga Muskotály, Kékfrankos ja Kékoportó. Rahvusvahelistest sortidest leidub Chardonnayd ning Austria päritolu Zweigelti. Populaarne on kohalik roosa veini Siller.

Põhja-Ungari veinipiirkonnad

Maakonnaveini (OFJ) kasvualad

Felső-Magyarország – piirkond jääb Mátra, Bükki ja Egeri piirkondade ümbrusesse.

Zemplén – see ala ümbritseb kuulsat Tokaj piirkonda.

Kvaliteetveini (OEM) kasvualad:

Bükk (1150 ha) on kuulsa Tokaj piirkonna naaber, mille veine tuntakse väljaspool Ungarit vähe. Piirkonnale annab nime Büki mäestik, mis on osa Karpaatidest. Bükk on üks Ungari niiskemaid kasvualasid ja kuigi päikest näeb palju, on ilm suhteliselt jahe ja heitlik. Seetõttu tehakse enamjaolt kergemapoolseid ja lihtsaid valgeid veine peamiselt Olaszrizlingi ja Leányka (Rumeenias Fetească Albă) marjasortidest.

Mátra (5470 ha) on suuruselt teine viinamarjade kasvuala Ungaris. Sarnaselt Bükile saab piirkond nime Mátra mägede järgi, mis on samuti osa Karpaatidest ja Põhja-Ungari mäestikust. Veiniaiad on põhjast kaitstud mägedega ja jäävad lõunapoolse vaatega mäenõlvadele. Vulkaanilise pinnasega piirkonnas kasvatatakse peamiselt sorte Hárslevelü, Olaszrizling, Traminer ja Chardonnay, millest tehtud veinid on üsna täidlase iseloomuga, nüansirohked ja elegantsed. Magusad veinid tehakse tavaliselt Sárgamuskotály sordist ja tumedatest kasvatatakse Kékfrankost ja Zweigelti. 

Eger (5160 ha) on tuntud eelkõige punase seguveini Egri Bikavér (tõlkes: härja veri) poolest ja on koos Tokajga tõenäolisemalt kõige kuulsamad Ungari veinipiirkonnad. Egeri kuulsusele on aluse pannud mitmed legendid 16. sajandist, kui Egeri kindlust piirasid türklaste väed Kara Ahmed Pasha juhtimisel. Üks tuntumaid lugusid on järgmine: 1552. aastal, kui piiramine oli kestnud juba mõned nädalad, palusid võitlusest kurnatud sõdurid kindluse väepealikult janu kustutamiseks veini. Kindluse kapten István Dobó avas keldrid ja andis sõduritele punast veini, kuhu segas lisaks härja verd, et sõduritel oleks rohkem jõudu Türgi vägedega võidelda. Janustel sõduritel voolas punane vein mööda habemeid alla, määris näo ja raudrüüd ning kindlust ründavad türklased, kes veini ei tarbinud, arvasid, et kaitsjad on joonud verd. Türklased lõid metsiku välimusega lossi kaitsjaid kartma ja taandusid, eeldades, et kui peale pikka näljutavat piiramist on kaitsjatel veel nii palju jõudu, siis on kindluse vallutamine võimatu. Igatahes leiab esmakordne Egri Bikavéri nimelise punaveini mainimine ajalooürikutes aset sellel ajal. Ungaris on ainult kaks kaitstud päritolunimetusega piirkonda, mis võivad oma punast seguveini Bikavériks nimetada, teine ala on Lõuna-Ungaris paiknev Szekszárd.

Bikavéri nimetus võeti punase seguveini tähistamiseks kasutusele 19. sajandi alguses ja selle nime all müüdi täidlaseid punaseid veine mitte ainult Egeris ja Szekszárdis, vaid ka mujal Ungaris. Egeri piirkonna önoloog Sugár István kirjutab: „Olen ​​otsinud erinevatest allikatest Bikavéri punaveini retsepti ja varaseim ülestähendus pärineb 1912. aastast, kui Bikavéri valmistamisel nõutakse, et lisaks Kadarkale tuleb veinis kasutada veel sorte Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon ja Merlot’’. 1997. aasta määrusega sai Egri Bikavérist ametlikult esimene kuiv kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvein, mida toodetakse määratletud Ungari veinipiirkonnas.

Kaasajal tehakse Egri Bikavéri kolmes kvaliteediklassis: Bikavér Classic, Bikavér Superior ja Bikavér Grand Superior.

Bikavér Classicus peab sisaldama 50% Ungari pärisomaseid marjasorte – Kekfrankost ja Kadarkat. Kekfrankose kasutamine on kohustuslik ja vein tuleb segada vähemalt kolmest erinevast sordist, igat minimaalselt 5% ulatuses. Enamasti on 40-50% Kekfrakost ja 5-10% Kadarkat. Vein peab arenema minimaalselt kuus kuud tammevaadis. Lubatud on kasutada 13 erinevat marjasorti.

Bikavér Superior kvaliteediklass lisati aastast 2004. Peab kasutama vähemalt kolme erinevat marjasorti, Kekfrankose kasutamine on kohustuslik vähemalt 50% ulatuses. Lubatud on kasutada kuni 12 erinevat sorti ja vein peab arenema 12 kuud tammevaadis.

Bikavér Grand Superior – nõuded on samad mis Superiori puhul, alkoholi sisaldus minimaalselt 12,5% ja tavaliselt areneb vein kauem tammevaadis, marjad on tootja poolt kasvatatud ning võib olla kindla veiniaia vein.

Egeri valgeks seguveiniks on Csillag (tõlkes: tähed), mis segatakse erinevatest heledatest marjasortidest ja on üsna erksa, värske tsitruselise karakteriga valge vein. Esimese Csillagi tegi kuulus Gál Tibori veinimaja 2010. aastal. Tänapäeval tehakse ka Csillag sarnaselt Bikavériga kolmes kaalukategoorias:

Csillag Classicus peab olema segatud vähemalt neljast erinevast marjasordist, minimaalselt peab olema sorti 5% ja ei tohi olla üle 50%.  Kasutama peab vähemalt ühte Ungari kohalikku sorti: Furmint, Haršlevelü, Irsai Olivér, Királyleányka, Leányka, Olaszrizling, Zefír, Muscat Ottonel, Zenit, Sárgamuskotály või Zengő. Muscat’ marjaperekonnast sorte – Irsai Olivér, Muscat Ottonel, Sárgamuskotály, Zefír – ei tohi vein sisaldada üle 30%.

 Csillag Superior – kehtivad nõuded samadele marjasortidele nagu Classicus veini puhul, peab olema arenenud vähemalt 3 kuud tammevaadis.

Csillag Grand Superior – nõuded samad mis Csillag Superiori puhul ja marjad on veinitootja enda kasvatatud.

Lisaks levinud seguveinidele tehakse ka palju erinevaid valgeid roosasid ja punaseid sordiveine.

Debrői Hárslevelű (940 ha) on Egeri väiksem sisekasvuala, mis nagu nimestki välja paistab kehtib ainult Ungari pärismaisest Hárslevelű marjasordist tehtud valgele veinile.

Tokaj (5155 ha)on Ungari vanim ja kuulsaim kasvuala, eelkõige on kuulsad piirkonna luksuslikud Tokaj Aszú dessertveinid. Vahepeal oli kasutusel Tokaj-Hegyalja nimetus, aga tänapäeval kasutatakse siiski mugandatud Tokaj varianti. Tokaj on vanuselt teine piirkond maailmas peale Chianti Classicot Itaalias, mille marjade kasvuala on piiritletud. Esmakordselt on Tokaj hallitusega kaetud marjadest valmistatud veini ajaloos mainitud juba 1571. aastal. 1732. aastal piiritleti veiniaiad ja 1737. aastal kinnitas Saksa-Rooma keiser Karl VI (ühtlasi ka Ungari kuningas Károly III) Tokaj marjade kasvuala piirid ja Tokajst sai ametlik veinipiirkond. Läbi aegade on nii Rooma paavstid, Euroopa aadlikud, kunstnikud ja heliloojad selle Põhja-Ungari väikese piirkonna elitaarseid dessertveine hinnanud, Louis XIV nimetas Tokaj veini lausa „veinide kuningaks ja kuningate veiniks“.

Kliima on selles Bodrogi ja Tisza jõgede ühinemise kohas üsna kõikuv, vulkaanilise pinnasega Zempléni mäed kaitsevad Tokaj alasid põhja poolt, soe suvi ja jahe talv ning udune sügis loob ideaalsed tingimused marjadel väärishallituse tekkeks. Tokaj nime on lubatud kasutada veinietiketil ainult 27 väikese küla ümbruste põldudelt korjatud marjadest valmistatud kuivade ja magusate valgete veinide puhul. Küla nimega Mad peetakse mitteametlikuks Tokaj pealinnaks. Peamiselt kasvatataksegi seal ainult heledaid sorte, mõne üksiku erandina leidub veiniaedades Pinot Noir’ ja Kekfrankose marju. Heledatest on lubatud kasvatada kuut marjasorti, mis kõik on kohaliku päritoluga: Furmint ja Hárslevelű on piirkonna superstaarid, lisaks Sárga Muskotály, Kövérszölö, Zéta ehk Oremus (Furminti ja Bouvieri ristand) ja Kabar (Hárslevelű ja Bouvieri ristand). Kõikidest võib teha kuivi ja magusaid hiliskorje (Késõi szüret ehk Késői szüretelésű ) või väärishallitusega kaetud marjadest (Aszú) segu- või ka sordiveine. Tokaj veinipiirkond arvati 2002. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Doonau veinipiirkonnad

Maakonnaveini (OFJ) kasvualad:

Duna-Tisza on liivase-settelise pinnasega ala, mis jääb Tisza ja Doonau jõgede vahele ning seal kasvatatakse palju erinevaid rahvusvahelisi, aga ka kohalikke marjasorte enamasti lihtsakoeliste mahuveinide valmistamiseks.

Kvaliteetveini (OEM) kasvualad:

Csongrád (2600 ha) on Ungari lõunaosas, Serbia piiri ääres asuv Csongrádi linna ümbruses paiknev kasvuala, kus on suur päevaste ja öiste temperatuuride vahe ja tegu on kõige kontinentaalsema kliimaga veinipiirkonnaga Ungaris. Viinamarjad istutati kunagi pinnase püsimise kindlustamiseks ja sarnaselt Kunságile tehakse liivase pinnasega alal enamasti igapäevaseid tarbeveine, kuigi viimasel ajal on tekkinud palju väikseid veinitootjaid, kes proovivad teha omanäolisi kvaliteetveine, aga tootmismahud on pisikesed ja veinid kuluvad enamjaolt oma tarbeks.

Hajos-Baja (2150 ha) asub Doonau idakaldal, kahe linna Hajose ja Baja ümbruses. Erinevalt üle jõe asuvast Szekszárdist, mis on hinnatud oma sügavate ja täidlasemate punaveinide poolest, tehakse Hajos-Bajas kergeid ja igapäevaseid valgeid, roosasid ja punaseid veine. Enimkasvatatud marjasort on sarnaselt Kunságile Kekfrankos ja heledatest kasvatatakse enim Irsai Olivér’ sorti, millest tehakse lihtsat ja aromaatset valget veini.

Kunság (23 300 ha) on Ungari suurim veinipiirkond, kus asuvad mitmed väiksemad kasvualad – Izsáki Arany Sárfehér, Monor ja Soltvadkerti Ezerjó. Piirkond on olnud Ungari suurim „veinimootor“ ja keskendunud üldiselt pigem kvantiteedile kui kvaliteedile. Kokku kasvatatakse 64 erinevat marjasorti, aga 2/3 veinidest tehakse kümnest levinuimast sordist: Arany Sárfehér, Ezerjó, Furmint, Kekfrankos (enim kasvatatud mari, ca 30% kogu viinamarjade kasvualast), Sárgamuskotály Müller-Thurgau, Kövidinka, Kadarka, Királyleányka ja Olaszrizling. Tehakse nii kuivi kui ka poolkuivi valgeid ja roosasid veine, kuiva ning poolkuiva valget ja roosat vahuveini, kuiva punast veini ning ka valgeid dessertveine.

Izsáki Arany Sárfehér (3800 ha) on Kunsàgi sisekasvuala, kus tehakse ainult valget veini pärismaisest Arany Sárfehér marjasordist, mille päritolu pole siiani suudetud tuvastada. Et seda sorti kasvatatakse enamasti Izsáki linna ümbruses, on see tuntud ka nime all Izsáki Sárfehér. Algselt arvati, et sort on Kadarka hele mutatsioon (sünonüümina kasutatakse Fehér Kadarka nime), aga geeniuuringud seda ei kinnitanud. Tänapäeval kasvatatakse seda vaid kõigest 1100 hektaril Izsáki ja Hajos-Baja piirkondades. Hilise küpsemisega sorti on lihtne kasvatada, sest see on üsna külmakindel ja resistentne erinevatele seenhaigustele, kuid samas on sellest marjasordist valmistatavad veinid üsna lihtsakoelised, madala alkoholisisaldusega ja kõrge happesusega ning seetõttu leiab veinivalmistamisel tihti rakendust segamisel teiste marjasortidega. Viimasel ajal on sort muutunud populaarseks vahuveini tootmisel.

Monor (340 ha) on Kunsági põhjapoolseim väike sisekasvuala, mis jääb pealinnast Budapestist umbes 30 km kagu poole künklikele mäenõlvadele. Esimesed veiniaiad on istutatud juba 15. sajandil, kui maa kuulus Egeri linnale. Palju on väikseid perekondlike väiketootjaid, kes kasvatavad heledaid marju – Ezerjó, Furmint, Reisling, Olaszrizling ja Müller-Thurgau. Tumedatest on levinuim Kekfrankos.

Soltvadkerti Ezerjó on Kunsági südames asuv väiksem sisekasvuala Soltvadkerti linna ümbruses, kus tehakse ainult valget ja vahuveini Ezerjó marjasordist. Sort ise on üsna hilise küpsemisega, aga üldiselt on veinid värsked ja erksa karakteriga ning kui mõnel aastal ilmaga veab, siis on võimalik teha ka väärishallitusega nakatunud marjadest magusaid dessertveine.

Transdanuubia ja Pannoonia veinipiirkonnad

Maakonnaveini (OFJ) kasvualad:

Dunántúl (Transdanuubia) – Doonau jõest lääne poole jääv piirkond, mis ulatub kuni Balatoni järveni. Tehakse palju igapäevast lihtsat valget, roosat ja punast veini. Ajalooliselt on seal kasvatatud Kéknyelű marjasorti, millele on lisandunud tänapäeval Szürkebaràt (Pinot Gris).

Kvaliteetveini (OEM) kasvualad:

Pannon (ca 6000 ha)  – see suur piirkond hõlmab nelja väiksemat kasvuala ja jääb Balatoni maakonnaveini piirkonnast lõunasse Doonau läänekaldale. Kuulsaimad sisekasvualad on Villány ja Szekszárd, kus tehakse sügavaid ja täidlasema karakteriga punaveine.

Pécs (720 ha) – väike kvaliteetseid veine valmistav ala jääb oma kuulsa ja suure lõunapoolse naabri Villany varju. Pécs on tuntud omanäolise marjasordi Cirfandli ehk Zierfandleri kasvatajana. Marjast tehakse erksaid valgeid veine ja rahvusvahelistest sortidest sekundeerib siin Sauvignon Blanc. Üks Ungari soojema kliimaga ala, kus on kuumad suved ja pehmed talved. Tumedatest sortidest on levinuim Kadarka, mida on viimasel ajal hakatud välja vahetama Olaszrizlingi, Chardonnay ja Grüner Veltlineri vastu.

Szekszárd (1620 ha) on kõrgelt hinnatud Ungari punaveinipiirkond ja Egeri kõrval teine ala, kus võib teha seguveini Bikavér. Kliima on kontinentaalne ja peamised pärismaised tumedad sordid on Kadarka ja Kékfrankos ning rahvusvahelistest sortidest on levinuimad Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot. Cabernet Franci ja Kékfrankose populaarsus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Heledatest marjadest on levinuimad Chardonnay ja Olaszrizling.

Tolna (1950 ha) on oma kuulsa naabri Szekszárdi varjus olev veiniala, mis jääb Balatoni järvest kagusse. Tehakse hea hinna ja kvaliteediga kergemapoolseid punaveine Kadarkast ja Kékfrankosest ning igapäevaseid valgeid veine Chardonnay, Olaszrizlingi ja Müller-Thurgau marjadest. Kaasajal on kuulsad rahvusvahelised sordid  – Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ning Merlot  – leidnud aina enam rakendust ja tekkinud on palju väikeseid marjakasvatajaid, kes teevad nendest veidi täidlasema iseloomuga veine.

Villány (1620 ha), ka Villany-Siklos, on koos Szekszárdiga ilmselt kõige kuulsamad Lõuna-Ungari veinialad. Kõige lõunapoolsem Ungari kasvuala jääb Horvaatia piiri äärde ja on tuntud oma Bordeaux’ stiilis punaste seguveinide poolest. Kliimat mõjutab lubjakivine Villányi-Hegységi mäestik, mida kohalikud kutsutvad Kesk-Euroopa Còte de Nuits´ks. Mäekülg tekitab kasvualale vahemerelise kliima ja veiniaiad laiuvad mäenõlvade lõunapoolse vaatega nõlvadel. Levinuimad sordid on Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot, millest tehakse seguveine. Lisaks kohalikud Kadarka ja Kékfrankos ning isegi Syrah ja Pinot Noir. Villany veinid on üsna maskuliinsed ja täidlasemad, võrreldes naabri Szekszárdi veinidega, mida peetakse veidi elegantsemateks.

Põhja-Transdanuubia kasvualad:

Kvaliteetveini (OEM) kasvualad

Etyek-Buda (1410 ha) on lubjakivise pinnasega kasvuala, mis asub Budapestist 30 km lääne pool. See piirkond varustas enne 1990. aastat viinamarjadega pealinna vahuveinitootjaid, kuid viimastel aastakümnetel on hakatud kohalikku veini tegema. Viinamarju on kasvatatud juba Rooma impeeriumi aegadest ja Buda mäe veine mainitakse kirjalikult 13. sajandil. Päikeselises piirkonnas keskendutakse peamiselt heledatele sortidele ja veinipõldudel laiuvad Chardonnay, Olaszrizling, Riesling (Rheinriesling) ja Sauvignon Blanc. Tänapäeval on istutatud lisaks ka pärismaiseid sorte Furmint, Leányka ja Hárslevelű koos nn Z-sortide Zeniti ja Zétaga.

Neszmély (1355 ha), ka Ászár–Neszmély, on liivaselt settelise pinnasega jahe piirkond Slovakkia piiri ääres Doonau kallastel. Peale II maailmasõda käis piirkonna reputatsioon alla ja veinide kvaliteet oli nii kehv, et piirkonnalt võeti lausa kvaliteetveini staatus ära. Olukord taastus 1977. aastal, kui istutati uued veiniaiad ja piirkond sai tagasi endise kvaliteetveini kasvuala staatuse. Domineerivad heledad marjasordid ja kohalikest sortidest kasvatatakse Olaszrizlingit, Leánykat ja Ezerjót, millest tehakse erksa karakteriga värskeid valgeid veine. Kaasajal on aina enam istutatud rahvusvahelisi Sauvignon Blanci ja Chardonnay marju.

Mór (650 ha) on väike, Etyek-Budast veel lääne poole jääv veiniala, kus on vahemereliselt päikeseline ilm koos jaheda tuulega. Kasvatatakse heledaid sorte ja kasvuala tähtsaim kohalik marjasort on Ezerjó, millest tehakse särtsu täis erksa happega valget veini. Lisaks kasvatatakse veel Tramineri, Királyleányka ja Chardonnay marju.

Pannonhalma (596 ha) on üks vanimaid viinamarjade kasvualasid Ungaris. Püha Martinuse klooster rajati juba 996. aastal ja sellest kujunes välja keskajal oluline veinikeskus. Kliima on siin pehme ja talved lühikesed. Peamised veiniaiad jäävad Györi linnakesest lõunasse ja seal kasvatatakse heledaid Olaszrizlingi, Irsai Olivér’, Királyleányka ja Chardonnay marju, millest tehakse puuviljase karakteriga veidi lillelisi valgeid veine.

Sopron (1615 ha)on Neusiedler See (Ungaris Fertő) järve ääres Austria piiril olev kasvuala, mis on keskendunud Kékfrankose marjasordist punaveini valmistamisele. Marju on kasvatatud juba samuti Rooma impeeriumi aegadest ja Napoleoni sõdurid hindasid selle piirkonna punast veini kõrgelt. Legend räägib, et marjasordi nimetus – Blaufrankisch Austrias ja Kékfrankos Ungaris – tähendab tõlkes „sinist franki“ ja viitab toona sõduritele palgaks maksud Prantsuse rahatähtedele, mis olid sinist värvi. Sõdurid ostsid usinalt kohalikku veini, mida hakkasid siis Blaufrankischiks kutsuma. Heledatest sortidest kasvatatakse enim Austria päritolu Grüner Veltlinerit, mis Ungaris kannab nime Zöld Veltelini. Järve lähedus pikendab marjade kasvuperioodi ja sügisel tekib tänu järvele ka võimalus teha ka väärishallitusega nakatunud marjadest dessertveine.