Viinamarjaaedu – ca 15 200 ha, 80% istandustest kuuluvad väikefarmeritele, 42 registreeritud veinitootjat.

Marjasordid: Enam kui 95% ulatuses kasvatatakse kohalikke pärismaiseid marjasorte, neist 70% on heledad sordid, mida on üle 200 erineva, veini valmistamiseks kasutatakse aga umbes 30 erinevat sorti. Lisaks kohalikele sortidele leidub vähesel määral rahvusvahelisi sorte: Cabernet Sauvignon, Syrah, Merlot ja Chardonnay. Umbes 60% kõikidest kasvatatud marjadest läheb kohaliku brändi valmistamiseks. Palju kohalikke marjasorte on aretatud ajal, kui Armeenia kuulus Nõukogude Liitu, kasutades sordiaretuseks Gruusia päritolu Saperavi ja Rkatsiteli marjasorte.

Seadusandlus

Riiklikult kaitstud päritolunimetused ja kindel veinivalmistamise regulatsioon Armeenias puuduvad. Geograafilisi viinamarjakasvatuse piirkondi on Armeenias kuus: Ararat, Armavir, Aragatsotni, Vajotš Dzor, Tavush ja Sjunikh. 85-90% kogu Armeenia veinist pärineb Armaviri, Ararati, Aragatsotni ja Vajotš Dzori aladelt. 

Ilma merepiirita Armeenia on üks vanimaid veiniriike maailmas ja oli kunagi osa kuulsast Urartu kuningriigist. Aastatel 2008–2010 toimunud väljakaevamistel leiti Armeenias Areni koobastest Vajotš Dzori maakonnast maailma iidseimad veini tegemise tõendid, mis dateeriti 6000 aasta vanuseks. Leid koosnes käärimisvaadist, viinamarjapressist, säilitusnõudest ja potikildudest. Leitud marjaseemnete uuringud kinnitavad, et seemned olid pärit Vitis vinifera viinapuuliigilt. Leitud veinikeldrit peetakse vähemalt tuhat aastat vanemaks, kui vanuselt teist teadaolevat leidu, mis avastati 1963. aastal Jordani jõe läänekaldal.

Armeenia on pika ajalooga väike riik Lõuna-Kaukaasias, mille pindala on kõigest 29 700 km², seega on riik umbes kolmandiku võrra väiksem kui Eesti, rahvaarv aga ligi kaks korda suurem. Ametlik veinitoodang on ca 6 miljonit liitrit ja selle näitajaga ei olda maailmas isegi mitte esimese 50 veini tootva riigi nimekirjas. Reaalne veinikogus on tõenäoliselt mitu korda suurem, sest laialt on levinud koduveini valmistamine ja tarbimine, veini kutsutakse siin hellitavalt ka „päikese lapseks“. Samas on viimasel ajal maailmas hakatud mõistma selle väikese veiniriigi potentsiaali, eelkõige just omanäoliste pärismaiste marjasortide näol, mistõttu on hakanud sealsest veinitööstusest huvituma mitmed tuntud investorid ja veinitootjad, teiste hulgas ka maailmakuulus önoloog Michel Rolland.

Lisaks viinamarjadest tehtavale veinile valmistatakse Armeenias palju erinevaid puuviljaveine ja laialt levinud on granaatõuntest tehtud vein. Nõukogude Liidu perioodil oli Armeenia põllumajanduslik marjakasvatus keskendunud enamjaolt brändi valmistamisele, mida toodetakse ka tänapäeval veinist rohkem. 1980ndatel aastatel oli 25-30% NSVL aladel müüdavast brändist pärit Armeeniast. Ka tänapäeval on Armeenia veini (ca 80%) ja brändi peamiseks ekspordi sihtmaaks Venemaa, mida soodustab Armeenia kuulumine Euraasia tolliliitu.

Pärismaised heledad sordid

Levinuimad kohalikud sordid on Voskeat, Garan Dmak, Kangun, Banants, Mskhali ja Lavari.

Voskeat (tõlkes: kuldne vili) on Armeenia pärismaistest enim levinud hilisema küpsemisega marjasort. Voskeatist tehakse veidi floraalseid ja puuviljase iseloomuga keskmise täidlusega veine, mis meenutavad Prantsusmaal Loire’ oru Vouvray piirkonnas Chenin Blancist tehtud veine. Leidub ka kihisevaid versioone ning samuti kasutatakse sorti valgete magusate kangendatud veinide valmistamisel.

Garan Dmak (tõlkes: rasvane saba) on aretatud koos Nekreni sordiga Armeenias. Hilise küpsemisega külmakindlat marjasorti kasvatatakse ca 1000 hektaril Armaviri piirkonnas ja sellest tehakse lihtsamaid valgeid seguveine, puuviljase iseloomuga sordiveine ning dessertveine. Samuti leiab marjasort kasutust brändi valmistamisel.

Kangun (tõlkes: püsiv) on Nõukogude Liidu ajal aretatud kohalik sort Rkatsitelist ja Sukholimansky Belyst (viimane on omakorda 1949. aastal Ukrainas aretatud sort Chardonnay ja Plavay vahel). Armeeniakeelne tähendab nimetus viitab marjasordi hilisele väljaküpsemisele. Marjast tehakse puuviljase iseloomuga keskmise täidlusega veine, mida võrreldakse Alsace’i piirkonna Pinot Blancist veinidega.

Banants ehk Bayanshira pärineb arvatavasti Aserbaidžaanist Bayani küla ümbrusest. Hilisküpsev marjasort eelistab kuiva kliimat ja on vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele, aga samas on sort põuakindel. Kasvatatakse igapäevase veini valmistamiseks ning leiab enam kasutust brändi valmistamisel.

Mskhali on varavalmiv marjasort, mis on küllaltki vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele. Kasvatatakse peamiselt Ararati provintsis, üle 1100 ha ja seda kasutatakse peamiselt brändi, igapäevaste kuivade valgete veinide ja magusate dessertveinide tegemisel.

Lalvari päritolu on ebaselge ja seda sorti peetakse Tavaši provintsi algupäraseks marjaks. Hilisema küpsemisega mari on vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele, aga samas on viljakas ja annab neutraalseid värskeid valgeid veine ning seetõttu on populaarne vahuveinide valmistamisel.

Pärismaised tumedad sordid

Levinuimad tumedad pärismaised sordid on Areni, Haghtanak, Karmrahyut, Nerkeni, Tigrani ja Kakhet.

Areni ehk Areni Noir on vana pärismaine marjasort, mis pärineb Vajotš Dzori piirkonnast. Arenit pole kunagi poogitud ja tema unikaalne DNA pole sarnane ühegi teise tänapäeval kasvatatud marjasordiga. Arenist tehakse kergemapoolseid kuivi punaseid aromaatseid veine, millel on kergete punaste viljade (kirsid, granaatõun, vaarikas, maasikas) karakter ja tihti võrreldakse Areni marjasordist tehtud veini Oregoni Pinot Noir´ga.

Haghtanak ehk Akhtanak (tõlkes: võit) on nõukogude perioodil Gruusia marjasordi Saperavi baasil aretatud suhkruküllane marjasort. Veinid on värviküllased ja marjaselt erksad ning meenutavad iseloomult Hispaania Monastrelli sordist tehtud punaveine.

Karmrahyut (tõlkes: punane mahl) on 1950. aastal Hadsi ja Bouchet Petit’ vahel Armeenias ristatud marjasort. Nagu ka nimi viitab, on sellest sordist tehtud veinil intensiivne lillakas-punane värvus.

Nerkeni DNA-analüüs näitab, et sordi aretamisel on kasutatud mitmeid erinevaid marju: Saperavi, Kakhet ja Garan Dmak ning lisaks neile kannab marjasort Vitis rupestrise ja Vitis berlanderi geene. Kasvatatakse peamiselt Ararati piirkonnas ja kasutatakse enamjaolt Saperavi baasil tehtud magusate punaste seguveinide valmistamisel.

Tigrani on Armeenia veiniinstituudis 1951. aastal aretatud  Saperavi ja Areni ristand. Kasvatatakse peamiselt Ararati piirkonnas, aga veidi veel ka Ukrainas.

Kakhet (tõlkes: rippuma) – selle sordi nimetust tõlgendatakse armeenia keelest, aga tõenäolisem on versioon, et see pärineb Gruusia Kahheetia (Kakheti) piirkonnast. Samuti viitab DNA-uuring sugulusele Gruusia Kahheetia piirkonna Kisi ja Khikhvi marjadega. On Armeenias laialt levinud eelkõige Ararati ja Armaviri aladel nii brändi kui ka veini valmistamisel.

Piirkonnad

Armeenia paikneb 38. – 42. laiuskraadi vahel ja on kontinentaalse kliimaga piirkond. Päike võib olla suvel kõrvetavalt kuum ja enamik veiniaedu vajavad kastmist. Talvel võib aga temperatuur langeda väga madalale ning seetõttu ongi populaarsemad just kohalikud pärismaised sordid, sest rahvusvahelised tuntud marjasordid ei pea sellistele ekstreemsetele klimaatilistele eripäradele vastu.

Veiniaiad asuvad mäenõlvadel 400 – 2000 m  kõrgusel merepinnast (90% riigist asub kõrgemal kui 1000 m merepinnast), vulkaanilise aluspinnasega setteliselt liivasel-kivisel põldudel. Iidne kihtvulkaan Aragatsi mägi (4090 m) on Armeenia kõrgeim mägi.

Ararat

Asub Lääne-ArmeeniasAraksi jõe orus ja on Armeenia üks olulisem viinamarjakasvatuspiirkond. Veiniaiad paiknevad 850–1000 m merepinnast kivistel  mineraalidest tulvil mäenõlvadel. Kasvatatakse palju nii erinevaid kohalikke kui ka rahvusvahelisi marjasorte. Pärisomastest on populaarsed Kakhet, Chilar, Garan Dmak, Kangun ja Voskeat. Lisaks ka Gruusia päritolu Saperavi ja Rkatsiteli ning rahvusvahelistest sortidest on siin levinud Chardonnay, Syrah, Montepulciano ja Petit Verdot. Tehakse sordipõhiseid veine, aga ka palju seguveini.

Armavir  

Kuiva ja kontinentaalse kliimaga Armavir asub Lääne-Armeenias Ararati ja Aragatsi mäe vahel. Viinapuuaiad jäävad kuni 1100 m kõrgusele merepinnast. Kuulsaim veinimaja on Karas, mis kuulub tuntud veinimeistrile Michel Rollandile ja kasvatab pärisomaste marjasortide hulgas ka mitmeid rahvusvahelisi sorte. 

Vajotš Dzor

Piirkonna nimi tähendab sõna-sõnalt „halade orgu”, kuna seda ala on laastanud ajaloo jooksul mitmed tugevad maavärinad, mis on samas loonud seal ka hingematvad vaated mägijärvede, orgude ja koobastega. Vulkaanilise ja kivise pinnasega piirkonna veiniistandused paiknevad Armeenias merepinnast kõige kõrgemal (1200-1800 m) ja populaarseimad marjasordid on pärismaised Areni ja Voskheni. Tõenäoliselt on Armeenia tume ikoonmarjasort saanud nime sealse samanimelise küla järgi. Punaveinid on delikaatselt marjased ja elegantsed ning seetõttu võrreldakse sealset Arenit tihti Oregoni Pinot Noir’ga.

Aragatsotni

 Armeenia lääneosas asuv ala, mis piirneb Türgiga, tähendab tõlkes „Aragatsi jalga“. Veiniaiad asuvad üle 1000 m merepinnast kõrgemal kuuma ja kuiva kliimaga mäenõlvadel.  Peamised kasvatatavad sordid on Voskeat, Kangun, Haghtanak ja Rkatsiteli.

Tavuš

See piirkond asub Armeenia kirdeosas ja piirneb Gruusia ja Aserbaidžaaniga. Üle poole alast on kaetud metsaga ja see on populaarne matkajate sihtkoht. Pehme, veidi niiskema kliimaga piirkonnas on väga populaarne koduveini tegemine, kasvatatakse enam heledaid marjasorte Banants ja Lalvari, millest tehakse puuviljaseid valgeid veine.

Sjunik

Armeenia lõunapoolseim provints Mägi-Karabahhia naabruses jääb oma kuulsast naabrist Vajotš Dzorist lõunasse. Viinamarju kasvatatakse peamiselt brändi destilleerimiseks ja koduveini valmistamiseks.