Viinamarjaaedu – 59 850 ha.

Maailmas 22. veinitootja, 120 miljonit liitrit veini aastas.

Marjasordid: Kasvatatakse palju pärisomaseid ja isikupäraseid marjasorte: Mavrud, Rubin, Gamza, Melnik, Dimiat, Keratsuda ja viimasel kolmel kümnendil on lisandunud tuntud rahvusvahelisi sorte nagu Chardonnay, Pinot Noir, Cabernet Sauvignon ja Merlot. Viimased kaks hõlmavad juba peaaegu kolmandiku Bulgaaria veinistandustest. Tumedate marjade osakaal on umbes 60%.

Seadusandlus ja piirkonnad

2006. aastast on Bulgaaria jagatud kaheks suuremaks kaitstud geograafilise tähisega (KGT) marjakasvatuse regiooniks, mida eristab Stara Planina mäestik – Põhja-Bulgaaria ehk Doonau tasandik ja Lõuna-Bulgaaria ehk Traakia org.  Umbes 65% Bulgaaria veiniaedadest asub Traakia orus, mis on ka riigi olulisim marjakasvatuse piirkond. 1978. aastal määratleti nendes piirkondades 52 parimat viinamarjade kasvukohta, mida tähistati lähima suurima linna nimega, aga neid eriti ei propageeritud, sest enamik Bulgaaria veinist tehti väljaspool neid kasvualasid ja müüdi mahuveinina Nõukogude Liitu.       

Viinamarjakasvatajad ja veinitootjad jagavad tänapäeval Bulgaaria geograafiliselt viieks suuremaks sisealaks: Põhja-Bulgaariasse jääb Doonau tasandik ja Musta mere regioon, Lõuna-Bulgaariasse jäävad Traakia org, Rooside org ja Kagu-Bulgaarias asuv Struma org, kuhu kuuluvad väiksemad KPN sisekasvualad (ГКНП – Гарантирано и контролирано наименование за произход ehk GKPN – garanteeritud ja kontrollitud päritolu nimetusega vein), mis on saanud nime sealse suurima linna järgi. Seadusega kinnitatud ja kasvatada lubatud marjasorte piirkondades pole ning samuti pole saagikus otseselt seadusega piiratud, küll aga GKPN kontrollitud päritoluga veinil peab olema etiketil märgitud marjasort ja kasvuala nimi.

Inimasustus Bulgaarias on üks maailma vanimaid, arheoloogide sõnul on inimesed asustanud Musta mere äärseid alasid juba 6000 aastat e.m.a. Indoeuroopa keeli kõnelenud Traakia hõimud asustasid Bulgaaria lõunaosa ja arheoloogilised leiud, mis pärinevad 3000. aastast e.m.a kinnitavad, et nemad on olnud esimesed kuldehete valmistajad ning tõenäoliselt on tänu sobilikule kliimale piirkonnas viinamarju kasvatatud juba inimasustuse algusest peale. Vana-Kreeka ajaloolane nimetas traaklasi selle aja arvukaimaks rahvaks, kes elasid aladel Doonaust kuni Egeuse mereni. Viimase kolme aastatuhande jooksul on Bulgaaria alad kuulunud Pärsia, Aleksander Suure ja Rooma impeeriumite valitsuse alla, veidi aega pidas seal vastu Esimene Bulgaaria Khaaniriik (aastatel 600 – 1350) ja alates 14. sajandist oli Bulgaaria vürstiriik Ottomani impeeriumi vasallriik. Peale Osmanite riigi lagunemist 1878. aastal Bulgaaria iseseisvus ja peale II maailmasõda rajati Bulgaaria Kommunistlik Rahvavabariik, mis lagunes 1990. aastal ning tekkis Bulgaaria Vabariik, mis on aastast 2004 NATO ja 2007. aastast Euroopa Liidu liige.

1978. aastal kinnitati esimene veiniseadus, mis määratles kindla päritolu nimetusega piirkonnad. Samas toodeti 80% Bulgaaria veinist väljaspool neid alasid, mistõttu olid kvaliteetsed Bulgaaria veinid KPN piirkondade näol kenasti eristatud ja veinietikettidele neid ei märgitud, sest 90% veinist eksporditi lihtsa mahuveini näol Nõukogude Liitu. 1970-80ndatel oli Bulgaaria mahult neljas veinitootja maailmas, aga NSVL lagunemisega taanduti pingereas teise kümnesse.

Bulgaaria liitumisel Euroopa Liiduga kinnitati lisaks kahele suuremale geograafilisele piirkonnale ära ka 52 kaitstud päritolu nimetusega (ГКНП – Гарантирано и контролирано наименование за произход / GKPN – garanteeritud ja kontrollitud päritolu nimetusega) veinipiirkonda. Veinivalmistamise pikk ja kirev ajalugu ning soodne on pühjused, mis käesoleval sajandil on Bulgaaria äratanud paljude Euroopa aristokraatlike veinitootjate huvi.

Marjasordid

Pärismaised tuntuimad heledad sordid

Dimiat on saagikas Bulgaaria pärisomane hele marjasort, mida kasvatatakse siin laialdaselt. Legendid pajatavad, et mari jõudis Bulgaariasse ristisõdijatega Niiluse deltast. Ampelograafid on selle siiski ümber lükanud ja kinnitavad, et tegu on Bulgaaria isetekkelise ristandiga ja  tuvastanud DNA-uuringuga Gouais Blanc (Weißer Heunisch) marjasordi geenid, mis teeb Dimiatist sugulase Rieslingi, Grüner Veltlineri ja Chardonnay marjasortidega. Dimiati teist vanemat pole siiani suudetud tuvastada. Kasvatatakse peamiselt Musta mere regioonis ja temast tehakse saagikust kontrollides lubjakivisel pinnasel kasvanuna erksaid ja värskeid valgeid kuivi veine. On proovitud ka tammevaadis arendada, aga mitte eriti edukalt, sest veini tsitruseline värskus kaob ja veinid muutuvad veidi tuimaks. Tänu keskmisest kõrgemale happesusele sobib mari ka vahuveinide valmistamiseks ning destilleerimiseks.

Tamianka on varavalmiv aromaatne marjasort, mis pärineb Muscat’ marjaperekonnast. Selle perekonna marjasortide eellaseks peetakse Muscat de Alexandriat Kreekast ja ülejäänud Muscat’ perekonna sordid on muteerunud sellest sordist. Tänapäeval kasvatatakse Vahemere maades enam kui 200 erinevat klooni nii heleda, roosa kui ka tumeda kestaga. Madala happesusega sort eelistab kasvada veidi soojema kliimaga piirkondades ja suurimad kasvatajad on USA, Itaalia, Kreeka, Portugal, Hispaania, Aafrika põhjarannik, Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Sõltuvalt kasvualast on veinid kuivad, poolkuivad või magusad, tehakse palju vahuveine ja kangendatud veine. Bulgaarias on sort populaarne Struma jõe orus, kus sellest tehakse kuiva või poolkuiva stiiliga kergelt joodavaid igapäevaseid valgeid veine.

Red Misket ehk Misket Cherven on antiikne ja laialt levinud Bulgaaria sort, mida kasvatatakse kõige rohkem Rooside orus. Sõltuvalt kasvukohast võib olla marjasordil roosa kuni kahvatupunane kest. Mari on hilise küpsemisega, aga ilmastikukindel ja üsna vastupidav seenhaigustele. Veinid on keskmisest täidlasemad, neid iseloomustab kuldse helgiga värv ja veidi lilleline, küpsete troopiliste puuviljade aroom. Kasvatatakse palju Doonau tasandikul ja Musta mere regioonis. Tehakse nii sordi- kui ka seguveine.

Misket Varnenski on 1971. aastal Bulgaarias aretatud ristand Rieslingi ja Dimiati vahel.  Nagu nimigi viitab, on sort levinud Musta mere regioonis eelkõige veiniaedades Varna linna ümbruses. Temast tehakse veidi Rieslingile sarnaseid kuivi valgeid veine, sest sort on ilmastikule ja seenhaigustele vastupidav. Tihti segatakse ka teiste heledate sortidega. Olemas on veel ka Sandanski Misket, mis on Melniku ja Tamianka ristand. Kasvab peamiselt vaid Struma orus ja sellest tehakse aromaatseid ja puuviljaseid kergeid valgeid veine.

Keratsuda (kreeka keeles: kirsiõis). Struma jõe oru pärisomane sort, mida on kasvatatud Makedoonia ja Lõuna-Bulgaaria aladel ammustest aegadest. Viljakast, paksu kesta ja hilise küpsemisega sordist tehakse igapäevaseid lihtsaid madala happesusega valgeid veine ja kangendatud, šerrile sarnaseid veine. Leidub ainult Struma jõe orus ja veiniaedu alles vaid ca 10 ha.

Pärismaised tuntuimad tumedad sordid

Mavrud (ka Mavroud) – spekuleeritakse, et Mavrud on iidne Mourvèdre kloon, mis jõudis Bulgaariasse Rooma impeeriumi aegadel koos leegionäridega. Samas kasvatatakse seda ka Kreekas, „mavro“ tähendab kreeka keeles musta. Suure tõenäosusega on see siiski Traakia päritolu. Madala saagikuse, hilise küpsemisega ja tihke kestaga Mavrud on tõusnud üheks hinnatuimaks pärisomaseks Bulgaaria marjasordiks. Sellest tehakse glütseroolseid ja intensiivse värviga täidlaseid veine. Kasvatatakse peamiselt Bulgaarias (95%), eelkõige Traakia orus, aga ka Kreekas Mavroudi nime all. Mavrudist tehakse sordiveine, aga segatakse ka teiste marjasortidega, et parandada veini värvust.

Rubin on Bulgaaria pärismaine sort, mis on saadud marjasortide Syrah ja Nebbiolo ristamisel Bulgaarias Pleveni veiniinstituudis 1944. aastal, eesmärgiga teha kvaliteetseid poolmagusaid ja magusaid punaveine. Sort on õhukese kestaga ja suhkrurikas ning oluline on marjasordil õige korjeaeg, sest hiliskorje marjad jäävad happevaeseks. Tänapäeval tehakse Rubinist kõrge kvaliteediga täidlaseid ja kuivi hea arengupotentsiaaliga punaveine, mis nagu marja nimigi viitab, on rubiinpunased ja üleküpsenud mustade metsamarjade karakteriga. Kasvatatakse eelkõige Lõuna-Bulgaarias Rooside orus ja Traakia orus.

Pamid on üks vanimaid Bulgaaria marjasorte, mida kasvatasid traaklased juba tuhandeid aastaid tagasi. Kunagi oli see sort Bulgaarias laialt levinud, sest oli vähenõudlik, soojalembene ja viljakas. Kaasajal on Pamidi istandustest suuremat lõivu võtnud rahvusvahelised Merlot ja Cabernet Sauvignon sordid. Pamidist tehtud veinid on kerged, marjaselt värsked ja mõeldud noorelt joomiseks. Tänapäeval kasvatatakse Pamidi veel teistes Balkani poolsaare riikides – Serbias, Ungaris, Albaanias ja Kreekas ning isegi Türgis.

Melnik – haruldane Bulgaaria marjasort, millel on kaks erinevat klooni: Laialeheline Melnik (ehk Широка Mелнишка Лоза) ja Varajane Melnik(ehk Ранна Мелнишка Лоза või Melnik 55).

Laialeheline Melnik, ka lihtsalt Melnik on hilise küpsemisega sort, mis kasvab ainult soojema kliimaga Lõuna-Bulgaarias, peamiselt Struma jõe orus. Legend räägib, et see sort oli Winston Churchilli lemmik. Sort on nime saanud Melniku linnakese järgi Traakias ja sellest tehakse täidlaseid, marjaselt ürdiseid ja hea arengupotentsiaaliga punaveine, mida võrreldakse kuulsate Chateauneuf du Pape veinidega Rhône’i orust Prantsusmaalt.

Varajane Melnik, ka Melnik 55 on 1963. aastal aretatud marjasort Laialehelise Melniku ja mitmete Prantsumaa päritolu sortide nagu Durif, Jurançon, Valdiguié ja Cabernet Sauvignon vahel. Eesmärk oli aretada Melnikust varavalmiv ja ilmastikukindlam mari, säilitades algupärase Melniku isikupära. Selle eesmärgi sordiaretajad ka üldjoontes saavutasid – Varajane Melnik küpseb välja 2-3 nädalat oma „isast“ varem, samas on iseloomult veidi feminiinsem. Kaasajal on Varajane Melnik rohkem levinud, sest ta on külma- ja haiguskindlam ning veinid on veidi marjasema-vürtsikama iseloomuga, kui maskuliinsed ning tanniinsed Laialehelisest Melnikust tehtavad veinid.

Ruen, ka Melnik Ruen  – on peaaegu väljasurnud marjasort, mille Bulgaaria teadlased aretasid 1951. aastal Pleveni veininstituudis ristates Laialehelise Melniku Cabernet Sauvignoniga. Seda kasvatatakse ainult veel sarnaselt Melnikule Lõuna-Bulgaarias Struma jõe orus.

Gamza  on suure kobaraga hilisküpsev vana Balkani piirkonna marjasort (Bulgaarias Gamza, Rumeenias Cadarcă, Ungaris Kadarka), mille täpne päritolu on ebaselge. Ungarisse jõudis see türklaste vallutuste käigus (marjasordi sünonüümiks on Törökszőlő ehk Türgi mari). DNA-uuringud kinnitavad, et Kadarka ehk Gamza üks esiisa on Türgi tuntud tume marjasort Papazkarazi (tõlkes: preestri punane). Õhukese kestaga sort on vastuvõtlik seenhaigustele, eelistab veidi jahedamat-tuulist ilma ning on seetõttu laialt levinud Doonau tasandikul ja teistes Balkanimaades lisaks Ungarile (Horvaatia, Sloveenia, Slovakkia, Serbia, Bulgaaria ja Rumeenia). Üldjoontes on tegu lihtsa ja kergesti joodava rahvaveiniga, mis kergelt jahutatuna serveerides on ergas ja värskendav suvine punavein, mida võib võrrelda Beaujolais’ veiniga Prantsusmaalt. Tihti on veinidel kahvatupunane värvus ja küpsete vaarikate ning teiste kergete punaste marjade karakter. Lisaks kasutatakse Gamzat veel erinevates seguveinides ja leidub ka roosat värvi versiooni.

Piirkonnad

Doonau tasandik  – Stara Planina mäestikust põhja poole Doonau lõunakaldale jääv lauge kasvuala, mida võib jagada geograafiliselt kaheks osaks: Loode-Bulgaaria, mis jääb Serbia ja Rumeenia vahele ning Doonau lisajõest Iskarist ida poole jääv lauge ja viljakas Doonau tasandik. Kogu Bulgaaria põhjaosa on üldiselt lauge ja viljakas piirkond, mis toodab ca 30% Bulgaaria veinist. Sinna kuulub 15 väiksemat GKPN kasvuala, millest tuntuimad on Loode-Bulgaarias asuvad Vidin, Novo Selo, Vrats, ja Doonau kaldal asetsevad Pleven, Pavlikieni, Ruse, Biala ja Veliko Tarnovo alad. Marjasortidest kasvatatakse nii kohalikke kui ka tuntud rahvusvahelisi sorte: tumedatest Pinot Noir, Pamid, Gamza, Cabernet Sauvignon ja Merlot. Heledatest on levinud Tamianka, Riesling, Chardonnay, Red Misket ja Rkatsiteli.

Musta mere regioon – põhjapoolne osa sellest piirkonnast jääb Doonau tasandikule ja teine osa Traakiasse. Pehme merelise kliimaga ala ja seetõttu on levinud heledamate marjasortide kasvatamine. Tehakse kuivi ja poolkuivi valgeid veine ning populaarne on ka brändi tootmine. Tuntuimad GKPN alad on  põhjapool asuvad Varna, Shumen, Targovishte ja Dobrich. Musta mere äärne lõunapoolne osa on oma liivarandadega tuntud eelkõige puhkuse veetmise piirkonnana, aga sisemaa poole minnes kasvatatakse veiniaedades tuntud heledaid sorte: Chardonnay, Dimiat, Rkatsiteli, Sauvignon Blanc ja Muscat, tumedatest on levinuimad Gamza, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pamid. Tuntuimad GKPN kasvualad on Pomorie, Varna, Shumen, Dobrich ja Silistra linnade ümbrused.

Rooside org – piirkonna nimetus tuleb siin asunud roosiistanduste järgi. Bulgaaria on siiani üks suurematest roosiõli tootjatest maailmas. Rooside org jääb Stara Planina mäestiku lõunapoolsetele mäenõlvadele Traakiast põhja ja mäestik kaitseb kasvuala külmade põhjatuulte eest. Red Misket ehk Misket Cherven on peamine kohalik hele sort, millest tehakse floraalseid, aromaatselt ilmekaid, puuviljase iseloomuga valgeid veine. Pärismaistest tumedatest sortidest on olulisim Pamid ja viimasel ajal on hakatud kasvatama ka palju rahvusvahelisi marjasorte – Traminer, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinot Noir, Merlot ja Cabernet Sauvignon. Parimad GKPN kasvukohad on Hisar, Karlovo, Moskovets, Shivachevo, Karnobat, Sungurlare, Yambol ja Sliven.

Traakia org – Bulgaaria parim punaveinide ala, mis jääb Maritsa jõe orgu ja on põhja poolt kaitstud Stara Planina, ning idast-edelast Rodope ja Rila mäestikega. Geograafiliselt võib jagada veel Lääne-Traakia oruks, mis jääb Rodope mäe nõlvadele, Plovdivi linna ümbrusesse jääv viljakama pinnasega Ida-Traakia ala ja Türgi piiri lähedal Maritsa jõe oru lõunaosas, Sakari mäe nõlvadel laiuv Sakari kasvuala, mida peetakse Bulgaaria tulevikupiirkonnaks ja kutsutakse hellitavalt Bulgaaria Napa Valleyks. Traakia on hinnatud eelkõige tumedate marjade kasvualana ja parimateks sortideks peetakse kohalikke Mavrud ja Rubin marju, millest tehakse täidlaseid ja hea arengupotentsiaaliga jõuliseid punaveine. Lisaks pärismaistele marjadele kasvatatakse veel sorte Pinot Noir, Merlot, Cabernet Franc Cabernet Sauvignon ja Syrah. Tuntuimad GKPN kasvualad on Plovdiv, Chirpan, Parvomay, Elenovo, Stara Zagora, Nova Zagora, Korten, Asenovgrad, Septemvri, Brezovo, Brestovitsa, Harmanli, Lyubimets, Svilengrad ja Ivaylovgrad.

Struma org – väike kasvuala, mis jääb Rodope ja Rila mäestiku läänenõlvadele, Struma jõe orgu Makedoonia piiri äärde. Kuulsaim kohalik marjasort on samanimelise küla järgi Melnik (Laialeheline Melnik). Praegu on Melnik linnana arhitektuurimälestis, sest oma 385 alalise elanikuga on see maailma väikseim linn. Linn on üks vanimaid traakia hõimude asustusi ja seda peetakse kuulsa gladiaatori Spartacuse sünnilinnaks. Kunagise 20 000 elaniku ja 70 kirikuga linna hiilguse hävitas suur tulekahju 1913. aastal II Balkani sõja ajal, millest linn enam kunagi ei taastunud.

Struma org on soe vahemerelise kliimaga ala ja punaveinid on jõulised, maskuliinsed ja värviküllased. Melnikust tehtud veini kohta räägib vana legend, et kui valge nahaga Euroopa aristokraadid seda jõid, oli näha, kuidas vein nende veresooned naha all punaseks värvis. Struma oru unikaalseimaks sordiks ongi Melnik, mida kasvatatakse maailmas sisuliselt ainult seal ja veidi veel ka Makedoonias, teisel pool Bulgaaria piiri. Et sort on hilise küpsemisega siis on Melnikust aretatud mitmeid marjasorte, mida seal samuti kasvatatakse  – Melnik 82, Melnik Rouen ja Melnik 55 ehk Varajane Melnik. Kohalikud heledad marjad on  Sandanski Misket (Melniku ja Tamianka isetekkeline ristand) ja Keratsuda. Rahvusvahelistest sortidest on veiniaedadesse lisandunud Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot.

Kuulsaimad GKPN kasvualad on Melnik, Harsovo, Sandanski, Petritš ja Blagoevgrad.