Viinamarjaaedu – 119 000 ha (viimase 7 aastaga on rajatud 30 000 ha veiniaedu).

Maailmas 20. veinitootja. 180 miljonit liitrit veini, millest 15% vahuvein, 15% valge vein, 15% roosa vein ja 55% on punane vein.

Marjasordid: kokku kasvatatakse umbes 50 erinevat marjasorti ja 73% neist on Euroopa (enamasti Prantsusmaa) päritolu marjad, 17% Kaukaasia päritolu ja 10% kohalikku päritolu marjad. Neli peamist kohalikku marjasorti on: hele Fetească Albă, Fetească Regală ja tumedad Fetească Neagră, Rara Neagră (Băbească Neagră Rumeenias).

Heledad sordid – Chardonnay, Sauvignon Blanc, Aligoté, Pinot Gris, Pinot Blanc, Riesling (Rajnski Rizling), Traminer, Muscat, Silvaner, Müller-Thurgau ja Graševina (Welschriesling). Kohalikud sordid on Fetească Albă, Fetească Regală (Fetească Albă ja Furminti isetekkeline ristand), Tămâioasă Românească (Busuioacă Albă ehk Rumeenia Muscat) ning leidub ka Kaukaasia päritolu Rkatsiteli ja Mtsvane marjasorte.

Tumedad sordid – Merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir, Syrah, Malbec ja isegi Cabernet Franc ning Carignan. Kohalikest sortidest kasvatatakse Fetească Neagrăt, Rara Neagrăt ja kasvatatakse ka Kaukaasia päritolu Saperavit.

Seadusandlus

Ametlikke kaitstud päritolu nimetusega (KPN) veinipiirkondi, kus veini tootmine ja kindlate viinamarjade kasvatamine on seadusandlusega reglementeeritud, ei ole.  Geograafiliselt jaguneb Moldova neljaks suuremaks kasvualaks: Bălți, Codru, Stefan Voda ja Valul Lui Traian.

Moldova on ilma merepiirita endine Nõukogude Liidu vabariik Ukraina ja Rumeenia vahel.  Põllumajandus on Moldova peamine tööstusharu ja vein ei kvalifitseeru alkohoolsete jookide alla, vaid on registreeritud põllumajandussaadusena.

Moldova ajalugu on tihedalt seotud Rumeeniaga (ametlikuks riigikeeleks on rumeenia keel) ja ala kuulus koos Rumeeniaga 14. sajandil Valahhia vürstiriigi koosseisu. Veidi hiljem asutati Moldova vürstiriik, mis 15. sajandil vallutati türklaste poolt ning sai 16. sajandil Bessaraabia nime kandvaks Osmanite riigi vasallriigiks.

Piirkond oli 18.-19. sajandil pidevate sõdade keerises ja Venemaa vallutas selle piirkonna Türgilt ja Austrialt koguni viiel korral. 19. sajandi alguses läks Bessaraabia piirkond Prantsusmaa keisri Napoleon I ja tsaar Aleksander I vahel sõlmitud lepinguga Venemaa Keisririigi koosseisu. Peale Venemaa Keisririigi lagunemist 20. sajandil liideti ala Rumeeniaga ning Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusena nõudis NSVL piirkonda Rumeenialt endale, okupeeris selle 1940. aastal ning moodustati Moldaavia NSV, mis oli üks 15. liiduvabariigist.  1991. aastal peale Nõukogude Liidu lagunemist Moldova iseseisvus ja tekkis Moldova Vabariik

Arheoloogilised leiud kinnitavad, et Moldovas on eelajaloolised viinapuud (Vitis teutonica) kasvanud juba miljoneid aastaid tagasi. Tõenäoliselt hakati viinamarju kultiveerima tänapäeva Moldovas umbes 4000-5000 aastat tagasi Rumeenias elavate daakia hõimude poolt, Kreeka ja Makedoonia väljarändajad hoogustasid seda veelgi ning Rooma impeeriumi ajaks oli veinist saanud piirkonna oluline kaubaartikkel.

Keskajal soosis marjakasvatust ja veinivalmistamist Moldova vürstiriigi valitseja Stefan III, kes asus riigi etteotsa 15. sajandil kurikuulsa Valahhia vürsti Vlad Dracula toel. Stefan lõi isegi oma õukonnas ametikoha „paharnic“ ehk karikakandja, kelle ülesanne oli valvata vürstiriigi viinamarjaistanduste ja veinitootjate üle, et tehtav vein oleks hea kvaliteediga. Sellele järgnenud Osmanite riigi valitusajal piirkonna veinitööstus ja marjakasvatus taandarenes ning 19. sajandi alguses, kui ala liideti Venemaa keisririigiga, hakkas tunneli lõpus paistma jälle valgus. Vene ülikud ja bojaarid rajasid endale veinivaldusi ning toonane Bessaraabia kuberner Constantin Mimi, kes oli õppinud viinamarjakasvatust ja veinivalmistamist Montpellieri ülikoolis Prantsusmaal, oli 19. sajandil suurimaid  Moldova veinipioneere, juurutades seal Prantsuse marjasorte. Esile kerkisid parimad mikroklimaatilised alad – Purcari, Lapusna, Bulboaca, Romanesti ja Camenca. Paraku räsis veinitööstust uus langus viinapuutäi näol ja piirkonna noor veinitööstus taastus alles 20. sajandi alguseks. Mõlemad maailmasõjad vintsutasid seejärel veinitööstust uuesti päris kõvasti. Marjaistandusi hakati taastama suure hooga alles peale II maailmasõda. 1965. aastaks oli Moldovas umbes 225 000 ha veiniaedu, millega kaasnes suur mahuveini valmistamine, Moldaavia NSV oli Nõukogude Liidu peamine veinitootja. 1985. aastal jõustunud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee otsus „Joomarluse vastu peetava võitluse tõhustamisest” ehk  nn „Gorbatšovi kuiv seadus“ pani õidepuhkenud veinitööstusele järgmise korraliku põntsu – viinapuuaedu juuriti välja ja osaliselt hävitati isegi valmis veinikogused. Keeluseadus kehtis kuni Moldova iseseisvumiseni ja peale seda hakkas rahvuslik veinitootmine tasapisi taastuma ning paljud riiklikud veinitootjad erastati. Uued omanikud koos välisinvestoritega hakkasid veinimaju renoveerima, uuendades veiniaedu ja tehnoloogilisi seadmeid. Suurimaks turuks oli ikkagi veel kunagine Nõukogude Liit ja uus mõõn tabas Moldovat 2006. aastal, kui diplomaatiline konflikt tõi endaga kaasa müügikeelu Moldova ja Gruusia veinidele Venemaal. Müügikeelul oli ka positiivne tulemus: Moldova veinitööstuse kurss liikus kvantiteedilt kvaliteedile ja magusate odavate mahuveinide asemel keskenduti kuivade vahuveinide ning valgete ja punaste kvaliteetveinide tootmisele. Tänu sellel on leidnud Moldova veinid uusi eksporditurge maailmas. Suurimateks eksporditurgudeks on tänapäeval Hiina, Suurbritannia, Poola, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa ning Moldova veinid tõrjuvad tasapisi turult välja samaväärseid Uue Maailma veine, olles oma hinna-kvaliteedi suhtelt paremad.

Marjasordid

Kohalikud heledad marjad

Fetească Albă (tõlkes: valge neitsi). Geeniuuringutega pole leitud sugulust ühegi rahvusvahelise sordiga ja seda sorti peetakse Fetească Neagră heledaks mutatsiooniks. Sama marjasort kannab Ungaris nime Leányka. Õhukese kestaga varaküpsev ja saagikas sort pärineb Moldovast. Veinid on üsna puuviljased, aga tihti veidi happevaesed ja seepärast igavad, samas veini maitse ja karakter sõltub tihti palju valmistuse viisist. Seetõttu tulevad veidi ägedamad eksemplarid veinimeistril välja siis, kui veini arendatakse mõnda aega pärmisettel. Fetească Albăst veinil on tsitruseline ja heledate küpsete luuviljade iseloom, kus lisaks veidi valgeid lilli. Veini tasub juua pigem nooremapoolselt, sest säilitamist see keskpärase happesuse tõttu ei kannata. Tehakse nii sordiveine kui ka segatakse teiste heledate sortidega.

Fetească Regală  (tõlkes: aadlineitsi) sorti hinnatakse oma esivanemast Fetească Albăst kõrgema happesuse poolest veidi enam. Ungaris kannab nime Királyleányka. DNA-uuringute põhjal on Fetească Regală Fetească Albă ja Grasă de Cotnari ristand. „Aadlipreilist“ tehakse nii kuiva, poolkuiva kui ka magusat valget veini, sest tänu Grasă de Cotnari geenidele nakkub sort hästi väärishallitusega. Veinil on küpsete õunte maitse, mida täiendab veidi eksootiliste troopiliste puuviljade noot ning üsna arvestatav tsitruseline värskus. Tehakse nii sordivene kui ka segatakse teiste heledate sortidega. Tänu veidi kompleksemale karakterile arendatakse veini teinekord ka  pärmisademel tammevaadis.

Kohalikud tumedad marjad

Fetească Neagră (tõlkes: must neitsi) on paksu kestaga ilmastikukindel saagikas marjasort, mis küpseb välja keskmisest hiljem. Arvatakse olevat Moldova päritolu ja DNA-uuringute tulemusel pole leitud sugulust teiste tumedate sortidega, aga avastati neli erinevat mutatsiooni, mis viitab Balkani päritolule. 98% kogu maailma Fetească Neagrăst kasvab Rumeenias, teie oluline riik on Moldova Vabariik. Veinid kontsentreeritud värviga, suitsuse-piprase iseloomuga ja struktuursete tanniinidega. Hea arengupotentsiaaliga mari on ka suhkrurikas, 230 – 250 g/l. Fetească Neagrăst veinid on keskmisest täidlasemad, intensiivse, veidi vürtsise iseloomuga, leidub vihjeid küpsetele tumedatele luuviljadele. Noorelt on tanniinid veidi äkilised, aga küpsedes muutuvad veinid siidisemaks. Sarnane veidi Ungaris tehtavale Blaufränkischile, aga on tundlik tammevaadis arendamisele ja tihti võivad veinid olla nii liiga „ülelaagerdatud“ puiduse maitsega.

Rara Neagră (Rumeenias nimetusega Băbească Neagră (tõlkes: vanaema must).

Ampelograafid usuvad, et sort on vana Balkani päritolu ja tuleb idapoolsest Rumeenia osast Nicorești kasvualalt Moldova piirkonnast. Marjast on tekkinud aja jooksul (sarnaselt Pinot Noir ja Grenache Noir marjadele) erinevad heleda kestaga mutatsioonid Băbească Albă, mis on sordi albiino-versioon ja roosa kestaga Băbească Gri. Băbească Neagră  on saagikas, hiljem õitsev ja tänu sellele ka keskmisest hilisema küpsemisega, mis teeb temast põllumehele meelepärase marja, sest kevadised külmad ei mõjuta õitsemist ja saagikus on tänu sellele aastast-aastasse ühtlane. Vajab „rohelist korjet“, sest muidu võib olla saagikus ülemäära suur, eriti nooremate viinapuude puhul. Băbească Neagrăst sordiveinid on keskmisest kergema kehandiga ja marjaselt elava kirsise karakteriga. Sordiveinide valmistamisel kasutatakse eelkõige vanematelt viinapuudelt korjatuna ja on samuti on see mari populaarne erinevates segudes. Neist kuulsaim pärineb Moldova Vabariigist, see on Purcari veinimõisas tehtav Negru de Purcari (ühtlasi Moldova Vabariigi nö esindusvein), kus Băbească Neagră on segatud Cabernet Sauvignoniga.

Moldova veinipiirkonnad:

Moldova on laugete mäenõlvadega 46.-47. laiuskraadil paiknev ala (nagu ka Burgundia Prantsusmaal). Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, mõjutatud kahe suurema piirijõe, Pruti ja Dnestri ning lähedal asuva Musta mere poolt.

Jaguneb neljaks suuremaks geograafiliseks kasvualaks:

Bălți ala – ca 5000 ha veiniaedu. Põhjapoolseim piirkond, kus kasvatatakse enamasti heledaid viinamarju tavalise valge lauaveini ning Moldova kaitstud päritolu nimetusega brändi „Divin“ valmistamiseks.

Codru – ca 61 000 ha veiniaedu. Suurim piirkond Moldova keskosas. Pinnas lubjakivine ja heledaid marjasorte kasvatatakse rohkem, levinuimad on Fetească Albă, Chardonnay, Muscat Ottonel, Sauvignon Blanc ja Riesling (Rheinriesling). Tumedatest sortidest kasvatatakse enamasti Prantsuse päritolu Merlot, Cabernet Sauvignon ja Pinot Noir sorte. Paljud tuntud tootjad koos veiniaedadega jäävad pealinna Chișinău ümbrusesse. Codru on tuntust kogunud oma kuivade ja marjaste roosade veinide poolest. Seal piirkonnas asuvad suured lubjakivikaevandused, mis on tänapäeval riiklikult veinikeldritena kasutusele võetud – Cricova ja Milestii Mici. Viimane neist on ametlikult ka Guinessi rekordite raamatus kirjas kui suurim veinikelder maailmas – 250 km tunneleid, millest on kasutusel ca 55 km ja seal on hoiul enam kui 2 miljonit pudelit veini.

Stefan Voda – ca 10 000ha veiniaedu. Moldova väikseim veinipiirkond, kus on au sees kohalikud marjad, pinnas üsna viljakas ja kliima mõõdukas ning Musta mere mõjutusega. Et päikest veidi enam ja kliima soojem panustatakse enam tumedatele marjasortidele. Rara Neagrăst tehakse kergemat punast veini ja struktuursemate punaveinide marjadeks on Fetească Neagră, mida segatakse Merlot’, Cabernet Sauvignoni ja Saperaviga. Purcari külakese lähedal Dnestri kaldaterrassidel kasvatatud marjadest tehakse ka läbi aegade Moldova kuulsaimat veini Negru de Purcarit.

Valul Lui Traian (tõlkes: Traianuse müürid) – ca 43 000ha veiniaedu. Moldova lõunapoolne osa on laugete põldude, sooja kliima  ja päikeseliste päevadega hinnatud põllumajanduspiirkond. Oma nime on ala saanud 1. sajandil valitsenud Rooma imperaatori Traianuse järgi, kes ehitas sinna kaitsemüürid impeeriumi kirdeosa barbarite rünnakute vastu. Keskendunud pigem igapäevaste veinide valmistamisele (60% punavein) ning olulisel kohal on ka dessertveinide ja kangendatud veinide tootmine.