Tšiili

Veiniaedu –  ca 210 000 ha.

Maailmas 9. veinitootja ja 23. veinitarbija.

Marjasordid: Tumedatest on enimkasvatatud Cabernet Sauvignon, Merlot ja Carménère, mida peetakse Tšiili oma marjasordiks. Lisaks veel Pais (Argentinas Criolla Chica), mida kasvatatakse enamasti destilleerimiseks, Pinot Noir, Syrah, Carignan ja Cabernet Franc. Heledatest kasvatatakse enim sorte Sauvignon Blanc ja Chardonnay, lisaks veel Moscatel, Riesling, Semillòn ja Chenin Blanc.

DO piirkonnad ja kliima – neli erinevat geograafilist regiooni, kus on 15 DO veinipiirkonda ja need jagunevad omakorda ookeaniäärseteks rannikualadeks, mäestike vahelisteks ja Andide aladeks. Kliima on marjade kasvatamiseks väga hea. Vaikselt ookeanilt puhuvad pidevalt jahutavad briisid. Marjadel on pikk küpsemisaeg ja sademete puudumine kompenseeritakse liustike lumesulaveega Andidest, mis jõuab alla juba rikkalikult erinevatest toitainetest küllastatuna. Vesi kogutakse kastmissüsteemidesse, sest Tšiilis on viinapuude kastmine erinevalt Euroopa riikidest lubatud.

 Lõuna-Ameerika olulisim veiniriik jääb Vaikse ookeani rannikule. Ajalooliselt kasvatatakse veiniviinamarja Vitis viniferat Tšiilis alates 16. sajandist, mil see jõudis Tšiilisse Hispaania vallutajatega Peruust. 1546. aastal annetas Hispaania kuningas konkistadoor Juan Jufréle maavalduse Hacienda Macul ja aastal 1548 istutas jesuiidist munk Francisco de Carabaotes esimesed viinapuud Põhja-Tšiilis Elqui Valleys La Serena linna ümbruses, et oleks võimalik kohalikke indiaanlasi ristida ja armulauaveini pakkuda. Marjasordiks oli Hispaania päritolu saagikas ja vähenõudlik tume Pais, mis oli kuni 20. sajandini enimkasvatatud sort. Esimene saak korjati 1551. aastal.
16. – 17. sajandil tehtigi Tšiilis enamasti lihtsat mahuveini, aga kliima oli viinamarjade kasvatamiseks sedavõrd sobilik, et 17. sajandil kehtestas Hispaania valitsus oma ookeanitaguse koloonia veinidele impordipiirangud, sest Tšiili vein osutus kohalikust Hispaania veinist paremaks. 1810. aastal Tšiili iseseisvus ja sai autonoomseks piirkonnaks Hispaania kuningriigi koosseisus. Koos sellega saabusid Prantsusmaalt esimesed rahvusvahelised viinapuude istikud – Chardonnay, Merlot, Cabernet Sauvignon, Sauvignon Blanc, Malbec ja Carménère.
1830. aastal rajas prantslane Claudio Gay Santiagos Quinta Normal Gardens puukooli ja  aastaks 1850 oli seal juba 4000 viinapuuistikut 70 erinevast marjasordist. Euroopat laastanud viinapuutäi Phylloxera epideemia soodustas Tšiili veiniaedade laiendamist ja veinide importi Euroopasse ning Tšiili pealinna Santiago ümbrusesse hakati rajama Bordeaux’ stiilis veinimõisaid. See selgitab ka põhjuse, miks on Tšiili enimkasvatatud marjasordid Prantsusmaa päritolu – Cabernet Sauvignon, Carménère ja Merlot tumedatest ning Chardonnay ja Sauvignon Blanc valgetest. Tšiili on ainus ka riik maailmas, kus on enamik viinapuid originaaljuurel ja pookimata, sest tänu oma geograafilisele eraldatusele pole viinapuu juurekahjur sinna jõudnud.

Seoses Prantsusmaa päritolu sortide toomisele Tšiilisse on kahel sealsel marjasordil justkui oma „kadunud laste lugu”. Carménère on punane marjasort, mida Tšiili veinitootjad peavad päris oma sordiks, aga DNA analüüside põhjal osutus see Bordeaux’ kadunud „pojaks”, mida seal nimetati Grande Vidure. Tšiilisse sattus see hoopis Merlot’ marjasordi asemel. Sauvignon Blanc osutus aga põhjalikumal analüüsimisel Sauvignon Vertiks, mida kasvatatakse Põhja-Itaalias Friuliano nime all.

Esimene kriis ja tagasilöök tabas Tšiili veinidust 1960ndatel, kui riiki juhtis sotsialistist president Salvador Allende. Olukorda ei parandanud ka Augusto Pinocheti sõjalise režiimi diktatuur aastatel 1970-1980 koos liigse bürokraatia ja kõrgete maksudega, kuigi riigis tekkis vaba turumajandus ja Tšiili muutus avatuks välisinvesteeringutele. 1979. aastal rajas Tšiilis Curico piirkonnas veinimaja tuntud Hispaania veinimeister Miguel Torres. Tema saabumisega algas uus ajastu veinitootmises. Torres tutvustas Tšiilis kaasaegset veinivalmistamise tehnoloogiat, roostevabast terasest käärimismahuteid, Prantsuse tammevaati ja pööras palju tähelepanu hügieenile veinikeldrites. 1985. aastal võeti kasutusele esimene veiniseadus, mis eristas veine piirkonniti ning 1991. aastal sai riik uue valitsuse koos avatud majanduspoliitikaga. 2009. aastal rajati tänapäevane DO-süsteem, ehk kaitstud päritolunimetusega veinide süsteem, mis keskendub veini valmistamisel kvaliteedile. Kaasaegsel ja moodsal Tšiilil on reeglina väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid.

Piirkonnad

Tšiili on üks pikema rannikujoonega riike maailmas (ca 4300 km), mis ulatub peaaegu läbi terve lõuapoolkera põhjast lõunasse, ekvaatorist Antarktikani ja tänu sellele on Tšiili väga mitmekesiste geoloogiliste ja klimaatiliste võimalustega veiniriik. Veiniregioonide erinevus ei põhine küll aga otseselt mitte põhja-lõuna suunalisest mõõtmest, vaid pigem Vaikse ookeani ja Andide mäestiku mõjust. Seetõttu liigitatakse piirkondades väiksemad veinialad hoopis ida-lääne suunal vastavalt rannikumadalik Costa, rannikuaheliku ja Andide vaheline ala Entre Cordilleras, kus tehakse ca 60% Tšiili veinidest ja Andid, kus veiniaiad asuvad merepinnast kõige kõrgemal.
Rannikuäärsed Costa alad sobivad paremini heledate sortide kasvatamiseks, sest mööda rannikut lõunast põhja liikuv külm Humboldti hoovus langetab Tšiilis aasta keskmist temperatuuri. Rannikuaheliku ja Andide vahele jääv ala Entre Cordilleras sobib paljude erinevate sortide kasvatamiseks ning Andide jalamil asuvates veiniaedades on marjade väljaküpsemise periood veidi pikem, seetõttu kasvatatakse seal pigem tumedaid marju, millest tehakse Tšiili täidlased punaveinid. Igas Tšiili DO piirkonnas eristatakse ka väiksemaid sisealasid ja kasvatatakse marjasorte vastavalt klimaatilistele võimalustele. Piirkonniti pole marjasortidele piiranguid määratud ja igas piirkonnas võib tootja kasvatada erinevaid sorte omal valikul. Turumajandus koos veini kvaliteediga määrab ja korrigeerib kasvatatavate sortide nõudlust vastavalt piirkonnale.

Atacama ehk Põhjaregioon  

See on Tšiili kõige põhjapoolsem ala, kus asuvad kaks väiksemat orgu Copiapo Valley ja Huasco Valley ja vaid neis on üldse võimalik viinapuid kasvatada. Atacama on kõige kuivem piirkond maailmas üldse. Viinamarju kasvatatakse veidi ainult brändi (Pisco) jaoks ja veini valmistamiseks on ala oma kuuma kliima poolest kõlbmatu.

Coquimbo regioon

 Piirkonna kuumale ja kuivale kliimale toob leevendust rannikult mööduv jahe Humboldti hoovus, mis võimaldab kasvatada lisaks Pais marjasordile (millest tehakse peamiselt brändit), marju ka veini valmistamiseks. Levinuimad sordid on Syrah, Cabernet Sauvignon, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Kolm DO piirkonda:

Elqui Valley (285 ha aedu), kus tõsisemalt hakati veini tegema alles 1990ndatel aastatel, enne seda kasvatati peamiselt Pais sorti brändi jaoks, tänapäeval sobib kuum ja kivise pinnasega ala Syrah marjasordi kasvatamiseks.

Rannikualad – La Serena ala.

Entra Cordilleras alad –  viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Vicuña ja Paiguano sisealad.

Limari Valley (1485 ha aedu) on Tšiili keskosas Limari jõe orus asuv piirkond, klimaatiliselt sobivaim ala Coquimbos veini valmistamiseks tänu Vaikse ookeani lähedusele. Marjasortideks on Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon, Sauvignon Blanc ja Pinot Noir.

Rannikualad – Ovalle siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Monte Patria ja Rio Hurtado alad.

Choapa Valley (150 ha aedu) – piirkonna lõunapoolseim ala asub ookeanist veidi sisemaa poole Choapa jõe orus, kliima kuiv ja veiniaiad kivistel jõekallastel, mis sobivad enim soojalembese Syrah marjasordi kasvatamiseks, lisaks leidub veidi ka Cabernet Sauvignoni. Heledatest kasvatatakse Andaluusia päritolu sorti Pedro Ximénez.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata.

Entra Cordilleras alad – Puntaqui siseala.

Andide alad – Salamanca ja Illapel sisealad.

Aconcagua regioon

Samanimelise jõe järgi nime saanud piirkond ja sama nime kannab ka selle regiooni põhjapoolseim viinamarjakasvatuse ala Aconcagua Valley. Hinnatuimad veinipiirkonnad jäävad Aconcaguas ookeaniäärsele rannikule, pealinnast Santiagiost lääne poole ja seetõttu kasvatatakse seal palju heledaid marju. Vaid Aconcagua Valley ise oma kuiva ja kuuma kliimaga keskendub tumedate sortide kasvatamisele.

Aconcagua Valley (846 ha) – regiooni põhjapoolseim org, mida algselt peeti veiniviljeluseks oma kuiva ja kuuma kliima tõttu kõlbmatuks. Üks esimesi, kes seal veiniaiad rajas, oli üks Tšiili veininduse pioneeridest Don Maximiliano Errazuriz. Tänapäeval on ala hea täidlaste ja jõuliste Bordeaux’ stiilis punaveinide tootja ning Tšiili üks kuulsamaid veiniprojekte Seña veinimaja asub seal, mille rajasid Don Maximiliano Errazuriz koos Robert Mondaviga 1995. aastal. Aconcagua Valley kasvatab peamiselt tumedaid marju – Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud ja lisaks Carménère, Merlot, Cabernet Franc, Syrah ja Petit Verdot. Heledatest sortidest kasvatatakse ookeanile lähematel sisealadel peamiselt Sauvignon Blanci ja Chardonnay’d.

Rannikualad – Zapallar ja Quillota sisealad.

Entra Cordilleras alad – Panquehue, Hijuelas, Catemu, Llay Llay ja San Felipe sisealad.

Andide alad – Santa Maria, Calle Larga ja San Esteban sisealad.

Casablanca Valley (3852 ha) on ida-lääne suunaline jõeorg, mis jääb Santiagost umbes 100 km lääne poole. Kuulus on ala oma kargete ja tsitruseliselt särtsakate Sauvignon Blanc ja Chardonnay marjadest valgete veinide poolest. Ala muutus populaarseks 1990ndatel aastatel, kui Tšiili veiniviljelus sai uue hoo sisse ja Tšiili üks nooremaid ja kuulsamaid veinitootjaid Cono Sur alustas seal oma Pinot Noir’ projekti. Pinot Noir on ka piirkonna enimkasvatatud tume marjasort, mis hõlmab juba ligi 25% Casablanca veiniaedadest. Saviliivane pinnas ja jahe kliima on motiveerinud katsetama marjakasvatajaid veel selliste marjasortidega nagu Riesling, Viogner, Chenin Blanc ja Gewürztraminer.

Rannikualad – Casablanca siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

San Antonio Valley (642 ha)on San Antonio linnakese ümbruses asuv ookeani mõjutustega jaheda kliima mõjusfääris asuv väike ala. Niiskust annab piirkonnale ookean ja Maipo jõgi. Sarnaselt naaberpiirkonna Casablancaga keskendutakse peamiselt heledate marjade Sauvignon Blanc ja Chardonnay kasvatamisele ning lisaks leiab siit veel Rieslingi ja Viogner’ marju.  Tumedatest on peamiseks Pinot Noir ning servast proovitakse ka Syrah´d kasvatatada.

Rannikualad – Marga Marga siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Leyda Valley (220 ha)on sisuliselt San Antonio Valley sisekasvuala, mis asub Vaiksest ookeanist umbes 10 km kaugusel.  Algselt kasvatati seal peamiselt vilja, aga kui 1990ndatel istutati esimesed viinapuud, mõisteti selle piirkonna potentsiaali ja tänapäeval kasvatatakse enamjaolt nelja marjasorti, millest ligi 50% on Sauvignon Blanc. Lisaks Chardonnay, Pinot Noir ja Syrah. Hea jahe ala, keskmisest pikema marjade väljaküpsemise ajaga.

Rannikualad – San Juan, Santo Domingo, Cartagena ja Algarrobo sisealad.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Central Valley regioon

 Rannikuaheliku ja Andide vahele jääv piirkond, mis on peamine Tšiili viinamarjade kasvatamise piirkond. Tehakse lihtsaid ja igapäevaseid rahvaveine, kuid ka kõige väljapeetumad Tšiili punaveinid pärinevad sealt. Veinipiirkonnad jäävad Santiagost lõuna poole jõgede orgudesse.

Maipo Valley (12 971 ha) on Tšiili üks hinnatuim veinipiirkond eelkõige punaveinide poolest. Viinapuud istutati juba 16. sajandil. Peamine marjasort on Cabernet Sauvignon ja iseloomukaid punaveine tehakse veel marjasortidest Carménère ja Syrah. Palju tehakse Bordeaux’ stiilis seguveine, mis baseeruvad Cabernet Sauvignonil. Maipo võib jagada veel kolmeks alaks:

Alto Maipo (tõlkes: kõrge Maipo). Veiniaiad asuvad Andide kõrgematel nõlvadel 400-800 meetrit merepinnast ja kliima on kontinentaalne, öösel jahe ja päeval kuum ning päikeseline. Parim ala Cabernet Sauvignoni kasvatamiseks.

Central Maipo – Maipo keskorg jääb Maipo jõe kallastele. Domineerib Cabernet Sauvignon, aga kasvatatakse veel ka Merlot’, Carménère ja Syrah’ sorte ning tehakse palju seguveine.

Pacific Maipo (Maipo Bajo) asub Maipo jõe alamjooksul, uus ala, mida mõjutab jahe ookean ja seal kasvatatakse enam heledaid marjasorte, millest suurema levikuga on Sauvignon Blanc.

Rannikualad – Isla de Maipo ja Melipilla sisealad.

Entra Cordilleras alad – Isla de Maipo, Talagante, Melipilla Alhue, María Pinto, Colina, Calera die Tango, Til Til ja Lampa sisealad.

Andide alad – Santiago, Pirque, Puente Alto ja Buin sisealad.

Cachapoal Valley (6500 ha)- kunagise suurema Rapeli Valley põhjaosa on oma nime saanud Cachapoali jõe järgi, mis voolab läbi Rapeli oru. Kliima mõõdukalt vahemereline ja kasvatatakse peamiselt tumedaid marju, millest enimkasvatatud on Carménère, lisaks Cabernet Sauvignon ja Merlot, tehakse nii sordiveine kui ka klassikalisi Bordeaux’ tüüpi seguveine.

Coastal alad – viinamarju ei kasvatata.

Entra Cordilleras alad – Rancagua, Peumo ja Coltauco sisealad.

Andes alad – Requina, Rengo ja Machali sisealad.

Colchagua Valley (ca 27 000 ha)onTšiili üks suurima arengupotentsiaaliga veinipiirkond.  Viimase 10 aastaga on toimunud kiire areng ja istutatud väga palju uusi viinapuuaedu, sellest piirkonnast on kujunenud tänaste Tšiili punaste tippveinide kodu. Colchaguat võrreldakse California parima sisekasvuala Napa Valleyga. Kasvatatakse palju tumedaid marjasorte: Carménère, Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec ja Syrah. Parimad veiniaiad asuvad Andide mäejalamil merepinnast kõrgematel kontinentaalse kliimaga aladel. Rannikuäärsetes ja oru keskaladel kasvatatakse lisaks punastele marjadele ka heledaid sorte Sauvignon Blanc ja Chardonnay.

Rannikualad – Lolol, Paredones, Pumanque, Litueche.

Entra Cordilleras alad – Nancagua, Santa Cruz, Palmilla Peralillo, Marchigue ja La Estrella sisealad.

Andide alad – San Fernando, Apalta ja Chimbarongo sisealad.

Curicó Valley (ca 11 200 ha) asub Santiagost ca 200 km lõuna pool ja on jagatud veel kaheks väiksemaks sisekasvualaks – Teno Valley Curicó põhjaosas ja Lontue Valley Curicó lõunaosas.  Curicó on paik, kus 1979. aastal alustas veini tegemist Hispaania veinilegend Miguel Torres. Piirkonnas kasvatatakse tänapäeval enam kui 30 erinevat marjasorti ja seda ala peetakse Tšiilis ka kõige enam eksperimenteerivaks veinipiirkonnaks.  Heledatest kasvatatakse enim klassikalisis Bordeaux’ marjasorte – Sauvignon Blanc heledatest ja tumedatest Cabernet Sauvignon.

Rannikualad  – Vichuquen.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Romeral Teno Valleys ja Molina Lontue Valleys.

Maule Valley (51 600 ha) on suurim kasvuala Tšiilis, mis jaguneb veel kolmeks väiksemaks sisepiirkonnaks – Claro Valley, Tutuven Valley ja Loncomilla Valley – ja jääb Santiagist umbes 250 km lõuna poole. See on ka üks vanimatest Tšiili veinipiirkondadest, mis vahepeal kadus marjakasvatajate ja veinitootjate  huviorbiidist, aga on viimasel ajal uuesti vaatevälja ilmunud tänu vanadele viinapuudele ja eristuvatele marjasortidele. Sademeid on teistest Tšiili piirkondadest enam (ca 750 mm aastas) ja kliima on veidi jahedam, kui põhjapoolsemates piirkondades. Tumedad marjasordid domineerivad ja isikupärasemad veinide puhul on fookuses Carignan, Cabernet Sauvignon, Malbec, Merlot, Syrah ja Cabernet Franc. Heledate viinamarjade poolest on huvitavad projektid Sémillon, Riesling, Gewürztraminer ja Viogner lisaks laiemalt levinud Chardonnayle ja Sauvignon Blancile.

Rannikualad – Empedrado, Cuperto.

Entra Cordilleras alad – Talca, Pencahue ja San Rafael Claro Valleys, San Javier, Villa Alegre, Parral, Linares, Retiro ja Longavi Tutuven Valleys ja Cauquenes Loncomilla Valleys.

Andide alad – San Clemente Claro Valleys ja Colbun Loncomilla Valleys.

Lõunaregioon

 Jahe ja sademeterohke ala Tšiili lõunaosas, kus on kolm viinamarjakasvatuses sobilikku alampiirkonda. Sademeid on kõikides piirkondades üle 1000 mm aastas ja kuigi veiniaiad jäävad 35.– 36. lõunalaiuskraadidele (mis vastab Vahemerele põhjapoolkeral), siis tänu külmale Humboldti hoovusele, mis mööda Tšiili rannikut ekvaatorini voolab, pole jahedad ja niisked lõunaregiooni piirkonnad just ideaalsed viinamarjade kasvukohad. 

Itata Valley (10 500 ha) on niiske ja sooja kliimaga piirkond umbes 400 km Santiagost lõunas, Itata jõe orus. Vihma sajab rohkem kui põhjapoolsetes piirkondades, samas on kliima veidi soojem kui Maules.  Koos Maule Valleyga kuulub esimeste sekka, kus jesuiitidest mungad asusid marjasorti Pais kasvatama. Tänapäevased rahvusvahelised sordid tulid 19. sajandil ja kaasajal on Itata Valley pigem suupäraseid igapäevaveine tootev ala. Pais on piirkonna enimkasvatatav sort siiani, lisaks veel Merlot, Carménère, Cabernet Sauvignon, Sémillon, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Muscat d’Alexandrie ja Riesling.

Rannikualad– Coelemu ja Portezuelo sisealad.

Entra Cordilleras alad– Chillan ja Quillón sisealad.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Bio-Bio Valley (625 ha) on üks Tšiili lõunapoolsematest piirkondadest, jääb Santiagost ca 500 km lõunassee ja seda teatakse pigem aromaatsete valgete veinide poolest. Jahe ala, kus sademeid on rohkem kui mujal ning seetõttu on seenhaigused marjaaedades tõsine probleem. Muscat de Alexandria koos Paisiga on enimkasvatatud marjasordid. Lisaks kasvatatakse veel Sauvignon Blanc, Riesling, Gewürztraminer ja Pinot Noir marju.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata. 

Entra Cordilleras alad – Yumbel ja Mulchen sisealad.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.   

Malleco Valley (650 ha) – Tšiili lõunapoolseim jahe ja vihmane ala ning seetõttu kasvatatakse peamiselt marjasorti Pais brändi valmistamiseks. Enamik veiniaedu asub Traigueni linna ümbruses. Sademeid on palju ja kliima jahe. Malleco võlu on vulkaaniline ja hea drenaažiga pinnas, mis võimaldab teha meeldiva struktuuriga ja intensiivse aroomiga veine. Tänu sellele eksperimenteeritakse viimasel ajal selliste marjasortidega nagu Riesling, Chardonnay ja Pinot Noir.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata.  

Entra Cordilleras – Traiguen siseala.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.