Carménère

Tumeda kestaga ja väga hilise küpsemisega marjasort, mida Tšiili veinitootjad peavad päris oma sordiks, osutus geeniuuringute põhjal hoopis Prantsusmaalt Bordeaux´st pärinevaks, aga tänapäeval seal juba sisuliselt välja surnud sordiks Grande Vidure. On isetekkeline ristand kahe Baskimaa päritolu sordi – Cabernet Franc ja Gros Cabernet (mis on omakorda Cabernet Franc ja  Hondarribi Beltza ristand) vahel ja kuulub koos teiste marjadega niinimetatud „Carmenet“ perekonda. Tänu Fabernet Franci topelt „rohelistele“ geenidele küpsevad marjad sarnaselt Cabernet Francile välja hilja ja seetõttu on Carménère’ marjast veinil tuntavad rohelisele paprikale, tubakalehtedele ja kuivatatud ürtidele viitavad aroomi- ning maitsenüansid.

Tšiilisse jõudis Carménère tegelikult Merlot´ marjasordi asemel. Sordi nimetus tuleneb katalaanikeelsest sõnast carmí, mis viitab karmiinpunasele värvile, sest viinapuu lehed värvuvad sügisel erkpunaseks. See oli ka üks põhjustest, miks Carménère’ marjasort Tšiilis alles 1994. aastal Colchagua Valleys taasavastati, sest Merlot’ marjasordi lehed värvuvad sügisel kollaseks. Tegelikult olid Cabernet Franc ja Carménère kunagi Bordeaux’ piirkonnas, eelkõige Medoci kasvualal enim kasvatatud sordid kuni 1860ndate aastateni, mil Prantsusmaad laastas viinapuutäi. Taudi tõttu poogiti viinapuud ümber Ameerika viinapuu liikide, Vitis riparia ja Vitis rupestris juurele, mis olid juuretäile resistentsed. Carménère paraku pookimist hästi ei talunud. Seetõttu võttis tumeda marja juhtrolli Bordeaux’ piirkonnas üle Carménère sugulane Cabernet Sauvignon, mis on haiguskindlam ja pookimiseks sobilikum sort, ning Carménère vajus vaikselt unustuse hõlma. Bordeaux’ „tuhkatriinu“ on nüüd uue kuningliku kodu leidnud Tšiilis, sest viinapuu juuretäid seal pole, viinapuud on 95% ulatuses originaaljuurel ja Tšiili soe päikeseline kliima sobib talle hästi. Kui aus olla, siis ega Bordeaux’ ookeaniäärne niiske, jahe ja vihmane ilm Carménère´le kõige parem kasvukoht polnud, sest see oli seal kasvavatest tumedatest sortidest viimane, mis valmis sai.

Carménère’st tehtud punaveini aroomis-maitses on iseloomulikud rohelise paprika ja kuivatatud ürtide noot koos märja tubakaga. Veinid on keskmise täidlusega marjapommid, kus tunda küpseid tumedaid luuvilju koos punaste metsamarjadega. Tavaliselt arendatakse veine pikemalt või lühemat aega tammevaadis, kus lisandub veini maitsesse magusaid vürtse, kakaod ja mõrušokolaadi.

Tänapäeval kasvatab Tšiili ca 90% kogu maailma Carménère´st ja sellest tehakse nii sordiveine kui ka kasutatakse segamisel teiste tumedate marjadega, peamiselt oma sugulase Cabernet Sauvignoniga. Kasvatatakse veel vähestes veiniaedades Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas, Itaalias, isegi Uus-Meremaal ja Hiina on kerkinud pingereas teiseks Carménère’ kasvatajaks maailmas peale Tšiilit.

Riigid, piirkonnad

Tšiili – Central Valley, Maipo Valley, Cachapoal Valley, Colchagua Valley.

Hiina – Ningxia.

Prantsusmaa – Bordeaux (Medoc).

Itaalia – Friuli, Veneto.

Uus-Meremaa – Auckland.

Sünonüümid:

Grande Vidure, Carmenero.

Carménère & toit

Carménère marjasordist tehtud punaveinide aroomi ja maitset iseloomustab Nautimuse lilla marjakobaraga märk.