Cabernet Sauvignon

Hilise õitsemisega, saagikas, tiheda tugeva marjakobara ja paksu kestaga tume mari on tõenäoliselt maailma üks kuulsamaid sorte, mida kasvatatakse enamikes veiniriikides põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani.

Geeniuuringute põhjal on Cabernet Sauvignon Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis pärineb Edela-Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast. Nimigi on võrdselt saadud mõlemalt vanemalt. See on klimaatiliselt vastupidav sort, aga noored väädid on vastuvõtlikud erinevatele niiskusest tingitud seenhaigustele. Laialt levinud on Cabernet Sauvignoni segamine teiste tumedate marjasortidega, eelkõige omavahel suguluses olevate „Carmenet“ perekonna marjadega – Cabernet Franc, Merlot, Carménère, Petit Verdot, Malbec, Marselan, Hondarribi Beltza ja Gros Cabernet. Seguveinidena on välja kujunenud nn Bordeaux segu, kus segatakse omavahel kokku peamiselt Cabernet Franc, Merlot ja Cabernet Franc, lisades teinekord veel Petit Verdot’ sorti.  Tšiilis võetakse mängu veel ka Carménère ja Argentinas Malbec. Cabernet Sauvignon on segamisel populaarne, sest nii saab pehmendada veidi sordile omast tugevat tanniinsust. Sordipõhised veinid on tavaliselt tammevaadis arendatud, suud kootavad, küpsete mustade sõstarde meki ja vürtsika karakteriga ning neil on hea arengupotentsiaal.

Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Prantsusmaal Bordeaux , eelkõige Medoci sisekasvuala, mitte vähem kuulsad pole California Napa ja Sonoma Valley, Austraalias Coonawarra, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley ning Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Stellenbosch. Sõltuvalt kasvukohast on veinides lisaks tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja suitsuseid aroominoote. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mida üldiselt ei peeta meeldivaks. Enim kasvatatakse Cabernet Sauvignoni Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus sort on enimkasvatatud tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub. Sordist on ka albiino variant Cabernet Blanc, mis avastati Šveitsis ning mis on Cabernet Sauvignoni ja tundmatu hübriidsordi isetekkeline ristand.

Riigid, piirkonnad

Prantsusmaa  –  Bordeaux, Edela-Prantsusmaa, Languedoc-Roussillion.

Hispaania – Penedes, Navarra.

Itaalia – Toscana.

Tšiili – Colchagua Valley, Maipo Valley.

Argentina – Mendoza, Salta.

Ameerika Ühendriigid – California (Napa ja Sonoma Valley), Washington State.

Lõuna-Aafrika Vabariik – Stellenbosch.

Austraalia  – South-Australia, Coonawarra.

Sünonüümid:

Vidure Bouchet, Bordo.

Cabernet Sauvignon & toit

Cabernet Sauvignon marjasordist tehtud punaveinide aroomi ja maitset iseloomustab Nautimuse lilla marjakobaraga märk.