Riesling
Üks maailma hinnatumaid heledaid marjasorte pärineb Saksamaalt, Reini jõe orust, millele viitab ka üks tema sünonüüm – Rheinriesling. Geeniuuringute põhjal on see õhukese kestaga ja aromaatne sort isetekkeline ning temas on segunenud mitme marjasordi geenid. Alustuseks on Gouais Blanc (mida nimetatakse ka kõikide marjasortide emaks, sest selle sordi geenijälgi on enam kui 70 tuntumas marjasordis) tolmelnud tundmatu metsiku viinapuuga, mis on ilmselt juba tänapäeval välja surnud. See ristand on omakorda tolmlenud Tramineri (Savagnin Blanc) perekonna viinapuuga, elik Riesling, Gewürztraminer ja Chardonnay on omavahel tegelikult sugulased. Esimest korda mainitakse Rieslingit 15. sajandil Katzenelnbogeni vürstiriigi kroonikaraamatutes ja samal ajal ülistab Lotringi hertsogi René II Alsace’is tehtud ,,Rissling’’ marjasordist veini. Rieslingi väärtust tõestab seegi, et 18. sajandil käsib Trieri peapiiskop-kuurvürst välja juurida ,,kõik talupoeglikud marjasordid ja asendada need noobli Rieslingiga’’.
Riesling on veini mõttes multifunktsionaalne sort. Sellest tehakse vahuveini, kuiva kerget valget veini, kuiva täidlast valget veini ja magusaid dessertveine, seda sõltuvalt kasvukohast ja marjade korjeajast. Lisaks sellele on Riesling üks vähestest heledatest marjadest, millest tehtud veinil on väga hea arengupotentsiaal. Nii võib hiliskorje marjadest tehtud kuiva või ka magusat veini nautida veel aastakümneid peale korjeaastat.
Sellel nooblil väärissordil on aga kasvukohale üsna kõrged nõudmised. Madala saagikusega sort eelistab valgusküllast, aga jahedat kasvukohta, seega veidi kõrgemaid laiuskraade ning mäekülgi, sest on õhukese kesta tõttu vastuvõtlik niiskusest tingitud seenhaigustele ja tuulisematel mäenõlvadel püsivad marjad kuivemad. Tugev UV-kiirgus aga lagundab orgaanilised happed, mis Rieslingile nii omased on. Näiteks on Austraalia ja California Rieslingid tihti veidi õlise-petroolise iseloomuga ning happevaesed ja veinid on kipuvad olema tuimalt puuviljased. Samas vajab sort tavalisest veidi pikemat väljaküpsemise perioodi – umbes 120 päeva (võrdluseks: näiteks Chardonnay küpseb välja ca 80 päevaga), mis teeb tema kasvatamise jällegi kõrgematel laiuskraadidel keeruliseks. Eelistab kivist pinnast, mõõdukat temperatuuri ja valgust, aga mitte liiga tugevat päikest ja seetõttu tehaksegi maailma hinnatuimad ja parimad Rieslingist veinid Saksamaal vulkaanilise ja kiltkivise pinnasega Moseli, Rheingau ja Pfalzi aladel ning Prantsusmaal Alsace’is Vosgee mäe nõlvadel. Sooja ja kuiva sügise korral korjatakse marjad tavalisest hiljem ning seetõttu saab teha luksuslikke magusaid hiliskorje veine, aga ka külmunud marjadest jääveini, mis on küll paraku veinisõprade suureks kurvastuseks kinnisvara hinnaga.
Sõltuvalt kasvukohast ja marjade korjeajast on jahedama kliimaga piirkonna veinidel tihti kahvatu rohekaskollane värv. Aroom on lilleliselt mineraalne, maitses tsitruseline värskus, veidi tooreid heledaid luuvilju ja värskeid õunu. Mõõdukamas kliimas tekib veinis lisaks küpsete kollaste aprikooside ja sidrunheina aroom, aga ka noote, mis meenutavad bensiini või petrooli. Palavama kliima veinidel on tihti tugev lilleline-petrooline aroom ja maitses küpseid troopilisi puuvilju ning magusaid tsitruselisi koos kuivatatud heledate luuviljadega, hapet on reeglina vähem. Hiliskorje marjadest tehtud luksuslikes dessertveinides on tunda mett, troopilisi puuvilju koos magusate apelsinide ja mandariinidega, röstitud mandleid ning Kreeka pähkleid.
Rieslingil on ka tumedama roosaka kestaga mutatsioon Roter Riesling, mida kasvatatakse vähesel määral ainult Austrias ja Saksamaal ning millest tehakse üsna jõulise ja maskuliinse iseloomuga kuiva valget veini.
Noobli Rieslingi tuules sõidab veinimaailmas veel Welschriesling (Olaszrizling/ Graševina/Riesling Italico), mida ei tohiks Rieslingiga segi ajada, sest see on täiesti erinev marjasort. Welschrieslingi aroom meenutab veidi Rieslingi oma (sealt ka nimeline sarnasus), aga see on laialt levinud hele marjasort eelkõige Ida-Euroopas, Põhja-Itaalias ja Balkani riikides. Welschriesling pärineb ilmselt Horvaatiast, kus see on siiani enim kasvatatud hele sort. Seda on lihtne kasvatada ja enamasti tehakse sellest neutraalseid lihtsaid igapäevaseid valgeid veine ning tihti segatakse teiste heledate marjadega.
Saksamaa – Mosel, Rheingau, Nahe, Rheinhessen, Pfalz.
Austria – Kamptal, Kremstal, Wachau, Weinwiertel, Traisental, Burgenland, Wagram.
Prantsusmaa – Alsace.
Uus-Meremaa – Cantebury, Otago, Marlborough, Wairarapa.
Itaalia – Trentino, Alto Adige, Piemonte.
Lõuna-Aafrika Vabariik – Overberg District, Walker Bay, Cape Agulhas, Plettenberg Bay.
Ameerika Ühendriigid – Washington State, California.
Tšiili – Curicó Valley, Bio-Bio Valley, Maule Valley.
Austraalia – Eden Valley, Clare Valley, Adelaide Hills, Tasmaania.
Hispaania – Penedes.
Sünonüümid:
Weisser Riesling, Rheinriesling, Johannisberger, Rijanski Rizling.
Riesling & toit
Rieslingist tehtud kuivi kergeid veine iseloomustab Nautimuse rohelise marjakobaraga märk, kollase ja ka oranži marjakobara märgiga veinidel on kõrgem jääksuhkrusisaldus ja täidlus sõltuvalt viinamarjade korjeajast ning veini valmistamise eripärast.