Prantsusmaalt pärit õhukese tumeda kestaga vana marjasort, mida arvatakse põlvnevat otseselt Euroopas kasvanud metsikust Vitis Sylvestris viinapuuliigist. Pinot Noir oli esimene Vitis Vinifera marjasort, mille genoomi suutsid teadlased tervikuna järjestada. Roosa kestaga Pinot Gris ja heleda kestaga Pinot Blanc on Pinot Noiri geneetilised mutatsioonid, nagu ka tumeda kestaga Pinot Meunier ja Pinot Précoce (Frühburgunder).

Marjasordi nimest on mitu versiooni ja arvatakse, et see tuleneb prantsuskeelsest sõnast pinot, mis viitab männikäbi kujulisele kobarale. Teise versiooni kohaselt tuleneb nimetus algsest Pignolsi kasvukohast Kesk-Prantsusmaal.

Pinot Noir on veinimeistrite arvates üks parimaid tumedaid marjasorte maailmas, sest sellest tehtud veinid hiilgavad nõtke aroomi ja maitsekülluse poolest, aga samas on selle sordi  kasvatamine töömahukas. Sort on madala saagikusega ja hilise küpsemisega tänu tihedalt kobarasse surutud marjadele, teisalt annab häid tulemusi kontinentaalse ja veidi jahedama kliimaga piirkondades, sest õhukese kesta tõttu on tundlik otsesele kuumale päikesepaistele. Põhjapoolsematel jahedamatel kasvualadel ei saa seda samuti kasvatada, sest seal on sademeid rohkem ja õhuke kest on vastuvõtlik erinevatele seenhaigustele – nokk kinni ja saba lahti. Tänu sellele on maailmas mõned üksikud klimaatilised piirkonnad, mis sobivad selle sordi kasvatamiseks ideaalselt – Burgundia Prantsusmaal (selle piirkonna Pinot Noir’d hindas kõrgelt juba keiser Karl Suur), Oregon Ameerika Ühendriikides ja Uus-Meremaa.

Lisaks kõigele eelnevale saab Pinot Noir´st teha mitmeid erinevaid veine – nii vahuveini kui ka valget, roosat ja punast veini. Kuulsaim ,,Pinot perekonna’’ sortidest tehtud valge ja roosa vahuvein maailmas on šampanja, kus Pinot Noir on üks olulisim komponent. Kääritades mahla ilma kestadeta, annab sort tugevamaitselise ja ilmeka valge veini Saksamaal ja Balkanimaades. Tšiili ja Argentina Pinot Rosé on reeglina kahvaturoosa kuiv ja vaarikane maitsepomm. Klassikalise tammevaadis arenenud punaveini aroomis on tunda magusaid vürtse, viirukisuitsu, tumedaid luuvilju ja märga alusmetsa koos värskete punaste marjadega. Maitsesse lisandub punastele marjadele kõrvale mõrkjaid ürte, seeni ja siidiseid tanniine. Pinot Noir sordist punaveine peetakse õigustatult maailma kõige elegantsemateks, sest veinidel on hiilgav arengupotentsiaal veinikeldris ja 10-15 aastat keldris küpsenud vein vaimustab veinisõpru alati mitmekesise ja tervikliku aroomi- ning maitsebuketiga.

Veini serveerimisel tasub olla tähelepanelik, sest parima maitseelamuse pakub vein serveerituna ca 15 -17 ^oC, Burgundia tüüpi avaramas veiniklaasis ja eelnevalt dekanteerituna.

Riigid, piirkonnad

Prantsusmaa  – Burgundia, Champagne.

Saksamaa – Baden, Pfalz, Rheinhessen, Württemberg.

Itaalia – Trentino Alto-Adige.

Bulgaaria – Traakia.

Tšiili – Casablanca Valley, Limari Valley.

Argentina – Rio Negro

Lõuna-Aafrika Vabariik – Elgin, Franschoek, Hemel-en-Aarde, Walker Bay.

Ameerika Ühendriigid – Oregon, California Sonoma Valley.

Uus-Meremaa – Central Otago, Marlborough, Wairarapa.

Austraalia – Victoria, Adelaide Hills.

Sünonüümid:

Pinot Nero, Spätburgunder, Blauburgunder, Modri Pinot.

Pinot Noir & toit

Pinot Noir marjasordist tehtud punaveinide aroomi ja maitset iseloomustab Nautimuse punase marjakobaraga märk.

Nautimuse toidu ja veinisobivuse tabel