Ca 14 500 ha veiniaedu.

Esimesed viinapuud istutasid Hollandi hugenottid juba 17. sajandil Hudson Riveri piirkonda, aga tõsisemalt hakati piirkonnas veini valmistamiseks viinapuid kasvatama alles 19. sajandil. Ametlikult on Brotherhood Winery (asutatud 1839. aastal) Ameerika Ühendriikide vanim veinimaja, kes on järjepidevalt viinamarju kasvatanud ja veini teinud. 1976aastal oli piirkonnas, peamiselt Long Islandil ja Finger Lakes aladel, kõigest 19 veinitootjat. Kaasajal kasvatab piirkonnas marju ja teeb veini üle 400 väiksema veinitootja. Peamiselt kasvatatakse hübriidsorte, millest tehakse lisaks veinile ka kõiki teisi tooteid – mahla, moosi, marjaseemne õli jne.
Piirkond jääb idarannikule Atlandi ookeani, Ontario järve ja Kanada vahele. Kliima on niiske, kohati subtroopiline ja seda mõjutab soe Golfi hoovus, mistõttu Vitis vinifera marjad ei tule erinevate seenhaigustega hästi toime. Veiniaiad paiknevad väikestes mikroklimaatilistes orusoppides. Kasvatatakse palju erinevaid marju, aga kõigest 10% on neist Vitis vinifera viinapuu sordid. Riesling, Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte peetakse kõige püsivamateks ja nendest tehakse ka kõige kvaliteetsemat veini. Hinnatuimad sisealad on Finger Lakes AVA (mis on ka kõige olulisem ala), Lake Erie AVA ja Long Island AVA, kus on veidi soojem kliima ja kasvatatakse isegi Cabernet Sauvignon ja Merlot sorte. New York State kasvatab väga palju hübriidmarjasorte, levinuimad on Catawba, Delaware, Chambourcin, Niagara, Elvira, Ives, Isabella, Aurore, Baco Noir, De Chaunac, Seyval Blanc, Cayuga, Vidal ja Vignoles.
Kasvualad – Cayuga Lake AVA, Finger Lakes AVA, Hudson River Region AVA, Lake Erie AVA, Long Island AVA, Niagara Escarpment AVA, North Fork of Long Island AVA, Seneca Lake AVA, The Hamptons ja Long Island AVA.