Esimese kirjutise biodünaamilise põllumajanduse kohta avaldas Austria päritolu teadlane Rudolf Steiner juba 1924. aastal ja teda peetakse ka biodünaamilise põllumajanduse isaks. Biodünaamilise põlluharimine mõttelaad lähtub lisaks orgaanilise põllumajandusreeglite järgimisele veel sellest, et kui taim haigestub, siis teda ümbritsev keskkond on tasakaalust väljas. Loomulikult on vaja haigus välja ravida, kuid eelkõige on vaja taastada taime kasvukeskkonna tasakaal. See õnnestub orgaaniliste ja biodünaamiliste vahenditega. Taim muudetakse tugevaks erineva kattetaimestiku, loomade ja lindude abil.
Peamine erinevus orgaanilise ja biodünaamilise kasvatamise vahel on spetsiaalsete taimepreparaatide kasutamine kahjurite tõrjeks ning astroloogilise kalendri kasutamine, mida orgaanilise põlluharimise puhul nii rangelt ei järgita. Biodünaamiliste veinide puhul võib põllumees kasutada viinamarjade kasvatamisel vähesel määral vase- ja väävliühendeid, aga muid keemilisi ühendeid siiski üritatakse vältida, sest biodünaamilise põhimõtte järgi on keemilised preparaadid veiniaedades haigustekitajad. Taimemürgid hävitavad pinnases kasulikud organismid ja bakterid, mis omakorda takistavad viinapuude loomuliku arengut. Viinapuu, mille tasakaal on häiritud, muutub nõrgaks ja seda kasutavad ära erinevad parasiidid ja seenorganismid. Taimi kaitstakse ja pritsitakse erinevate leotistega: lehmasõnnik (preparaat 500), jahvatatud lehmasarved (501), raudrohuleotis (502), kummelileotis (503), nõgeseleotis (504), võililleleotis (505), tammekooreleotis (506) ja palderjanileotis (507). Iga leotist kasutatakse kindlal eesmärgil ja toimingute tegemisel jälgitakse astroloogilist kalendrit, tähtis on kosmiline mõju taimedele: kuu- ja päikesefaasid ning kaksteist tähtkuju. Maaharimise, erinevate põllutööde ja tegemiste puhul veiniaias jälgitakse rangelt kuufaase ja päikeseenergiat. Igal aastal koostab aednik veiniaiale eraldi kalendri, mida järgitakse terve aasta jooksul. Biodünaamilised tootjad on samuti sertifitseeritud kahe organisatsiooni poolt (Demeter International ja Biodyvin) ja nii võib tootja oma etiketile lisada logo: