Tasmaania

Tasmania on saar, mis jääb Austraalia rannikust 250 km lõuna poole ja on ühtlasi Austraalia lõunapoolseim osariik. Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare “Anthony van Diemeni maaks” oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli Hollandi Ida-India Kompanii kuberner. Inglased lühendasid selle hiljem Van Diemeni maaks. 1856. aastal nimetati see ametlikult ümber saare avastaja auks Tasmaniaks. Tasmania põliselanike keeles on Tasmania nimeks Lutriwita. On tõendeid, et aborigeenid asustasid Tasmaniat juba 35 000 aastat tagasi. Tõusev meretase lahutas saare Austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi ja tänapäeval eraldab saart Austraaliast Bassi väin. Eurooplaste kaudu saarele jõudnud vägivald, tagakiusamine, sega-abielud ja nakkushaigused laastasid põliselanike arvu, sest neil puudus enamike haiguste vastu immuunsus. Ametlikult elas 1833. aastal saarel veel vaid 300 puhtaverelist pärismaalast ja Tasmania aborigeenid surid lõplikult välja 19. sajandi lõpus.

Kliima on Tasmanias vahemereline ja seetõttu viinamarjade kasvatamiseks soodne. Sademeid ca 500 mm aastas, ilm päikeseline, mereliselt jahe ning stabiilne, mis tagab viinamarjadele pika ja ühtlase küpsemisperioodi. Enamik viinamarjapõlde jäävad Tasmania ida- ja põhjapoolsele rannikule ja kõike seda arvestades on seal soodsad tingimused heledate marjasortide kasvatamisele. Levinuimad on Chardonnay, Riseling, Pinot Gris ja Sauvignon Blanc. Viimasest valmib erksa iseloomuga Uus-Meremaa stiilis valge vein. Tumedast sordist on olulisim Pinot Noir. Ligi 40% tehtavast veinist on kvaliteetne, traditsioonilisel meetodil tehtav vahuvein, mida saab Chardonnay ja Pinot Noir marjadest. Paraku on Tasmania väike ja veinitootmise maht olematu, küll aga on vein kvaliteetne ning seetõttu juuakse vein ära enamjaolt januste „ausside“ poolt.