Peamine ja enim veini tootev viinamarjakasvatuse regioon Austraalias, mis toodab umbes 45% kogu Austraalia veini tootmismahust. Paljudes veiniaedades on viinapuud siiani originaaljuurel. Väikesed ja hinnatud GI marjakasvatuse alad jäävad Adelaide’i linna ümbrusesse ja Fleurieu poolsaarele, kus kasvatavad marju ja teevad veini paljud väikesed veinimajad, kuid samas kasvatavad või ostavad marju kokku ka suurtootjad. Esimesed viinapuud istutati juba 1830ndatel aastatel Adelaide linnast põhjapoole kõrgematele mäenõlvadele. Lõuna-Austraalia on üks kõige väiksema sademete hulgaga Austraalia piirkond ja viinapuude kastmine on hädavajalik. Osariik jaotatakse väiksemateks piirkondadeks, mis omakorda jagunevad 18 GI kasvualaks ja tuntuimad neist on:

Adelaide Hills GI (3050 ha) – Adelaide linnast ida poole jääva Mount Lofty nõlvadel asetsevad veiniaiad jäävad 300 – 700 meetri kõrgusele merepinnast jahedate meretuulte valdusesse. Päikeseline ja jahe piirkond sobib veidi enam heledatele marjasortidele ja seetõttu on Sauvignon Blanc ja Chardonnay enim kasutust leidnud veinivalmistamisel. Tumedatest sortidest hinnatakse Pinot Noir marju, aga ei puudu ka Austraalia rahvuslik esindussort Shiraz. Viimasel ajal on moodi läinud vahuveinide tegemine Chardonnay ja Pinot Noir sortidest, nende kvaliteet on kindlal tõusuteel.

Barossa Valley GI (11 221 ha) on Lõuna-Austraalia prestiižikam kasvuala, veiniaiad jäävad merepinnast kõrgemal asuvatele jahedatele Barossa oru nõlvade, sest kliima on kuiv ja kuum. Edukad  tulemused on saadud Rhône’i piirkonna marjade kasvatamisel – Shiraz (Syrah), Grenache Noir, Mourvèdre (Mataro), lisaks loomulikult Cabrenet Sauvignon. Heledatest sortidest kasvatatakse palju Chardonnay´d ja Sémilloni.

Clare Valley GI (4540 ha) –  Adelaide linnast mööda Mount Lofti mäenõlvu põhja poole liikudes jõuame ühe hinnatuima Rieslingi marjasordist tehtavate veinide kasvukohta Austraalias. Clare Valley veiniaiad jäävad kuni 600 meetrit merepinnast kõrgematele mäenõlvadele, kus on päevad päikeselised ja ööd jahedad. Kliima ja pinnas meenutab enim Ameerika Ühendriikide Washington State Columbia Valley piirkonda, mis on samuti hinnatud Rieslingi kasvukoht. Lisaks Rieslingist puuviljase iseloomuga valgele veinile, tehakse ka vürtsika karakteriga punast veini Shiraz sordist ning marjast punaveini Cabernet Sauvignonist.

Eden Valley GI (1875 ha)  – väike piirkond, mis jääb kuulsast ja kuumast Barossast ida poole, Mount Lofti kõrgematele mäenõlvadele Clare Valley naabrusesse. Peetakse üheks jahedaimaks Lõuna-Austraalia kasvualaks, veiniaiad kõrguvad kuni 800 meetrit merepinnast ja sobivad hästi heledate marjasortide kasvatamiseks. Enim leidub Rieslingi marjasorti, mille kasvamisel on seal pikad traditsioonid ja Chardonnayd ning Austraalia klassikalistest tumedatest Shiraz ja Cabernet Sauvignon marjasortidest tehakse erksaid ja marjaselt täidlaseid punaveine.

Langhorne Creek GI (5368 ha) – Fleurieu poolsaarel Aleksandria järve ääres asuv tasane ala on pika ajalooga põllumajanduspiirkond ja viinapuid kasvatavad seal juba viienda generatsiooni farmerid. Kuiva ja sooja kliimaga veiniaiad asuvad tasasel lauskmaal, mis sobivad tumedate marjade kasvatamiseks ja selle piirkonna superstaar on Cabernet Sauvignon, millest tehakse rikkalikult marjaseid hästijoodavaid veine. Tihti segatakse veinile juurde Malbeci ja Merlot’d. Austraaliale tüüpiliselt kasvatatakse ka Shiraz’ marju, millest tehakse kergemapoolseid, kirsiselt mündised elavaid punaveine.

McLaren Vale GI (6210 ha) – Adelaide linnas lõunas, St Vincenti lahe rannikul asuv üks vanimaid Lõuna-Austraalia piirkondi on tänapäeval kuulus oma maaliliste vaadete, väikeste butiik-restoran-veinikeldrite ja siidiselt marjaste punaveinide poolest. Kunagi tehti seal portveini stiilis kangendatud veine. Vahemereline kliima ja St Vincenti lahe ning Mount Lofti jahedad tuuled loovad viinamarjadele ideaalse pika küpsemiseperioodi. Populaarsemad on tumedad sordid ja selle piirkonna esindusmarjasordiks on Shiraz. Cabernet Sauvignonist tehtud punaveinid on pika arengupotentsiaaliga ja kaasaegseks poppstaariks on kujunemas Grenache Noir. Veinsõprade seas on järjest populaarsemad selle piirkonna GSM veinid, mis segatakse kokku Grenache Noir, Shiraz ja Mourvèdre sortidest.

Coonawarra GI (4957 ha) (aborigeeni keeles tõlgituna meeimetaja) on Austraalia kuulsaima terra rossa pinnasega hinnatud punaveini piirkond, mis jääb Victoria piiri äärde. Unikaalne punane pinnas laiub kõigest 1 km laiusel ja 12 km pikkusel maastikuribal. Selle piirkonna kuulsaimad veinid on Bordeaux’ võtmes valmistatud seguveinid Cabernet Sauvignon ja Merlot marjasortidest. Sealset mündiselt marjast Cabernet Sauvignoni, mis võttis juhtrolli üle 1950ndatel Shiraz’lt, peetakse üldse Austraalia parimaks.

Padthaway GI (3336 ha) – Limestone Coast on üldnimetus Victoria piiri ääres asuva Coonawarra ja Long Bay lahe vahele jäävale rannikualale. Padthaway (aborigeeni keelest tõlgituna hea vesi) on Limestone Coastil asuv väiksem kasvuala, millel on sarnaselt Coonawarra alaga terra rossa pinnas koos lubjakivi kihtidega. Marjasortidest rokivad klassikud – lubjakivise pinnasega põldudel leiab heledat Chardonnay sorti ja punakal terra rossa liivsavil kasvab Cabernet Sauvignon, piprase stiiliga punaveini tehakse Shiraz’st.

Wrattonbully GI (2485 ha) – Coonawarrast kriimuke põhjapool Victoria piiri ääres asuv noor kasvuala on sisuliselt Coonawarra terra rossa pinnase pikendus, aga kliima on veidi soojem kui Coonawarras. Marjasordid on samad, mis Coonawarras ja ka vein on oma stiililt sarnane. Keskmisest täidlasemat Burgundia stiilis valget veini tehakse Chardonnay marjadest. Kaasajal on tekkinud palju väiketootjaid, kes teevad esmaklassilisi veine.