See on Austraalia vanim veinipiirkond, kus on jätkuvalt viinamarju kasvatatud (Hunter Valley GI). Esimesed viinapuud istutati 1788. aastal admiral Arthur Philipsi aeda, kes oli sel ajal Austraalia kuberner. Tänapäeval asub sellel kohal Sydney linnas Macquarie tänav. Tänu niiskele kliimale polnud viinapuud paraku jätkusuutlikud ja asendati viljapuudega. 1824. aastal rajati 800 ha suurune viinapuuistandus Hunteri jõe orgu ja seda peetakse siiani vanimaks Austraalia viinamarjapiirkonnaks, kus pole viinapuude kasvatamine kordagi katkenud. New South Walesis paikneb 16 väiksemat määratletud GI sisekasvuala, millest osad on väga pisikesed.

Tähelepanu võiks pöörata järgmistele:

Canberra District GI (253 ha) on Austraalia pealinna Canberra ümbruses olev sooja kontinentaalse kliimaga piirkond, kus on soojad päevad ning jahedad ööd. Veiniaiad jäävad Snowy Mountainsi madalamatele nõlvadele. Palju väikseid kohalikke veinitootjaid. Heledatest kasvatatakse peamiselt Rieslingi ja tumedatest Shiraz’ marju.

Cowra GI (647 ha) – Austraalia idarannikul paiknevast Sydney linnast ca 300 km sisemaa poole jääv piirkond. Veiniaiad asuvad Eastern Highlands mäestiku nõlvadel Canberrast põhja pool. Kliima kontinentaalne ja veiniaiad jäävad 300 – 600 meetrit merepinnast kõrgemale, tänu sellele on siin päevad päikeselised, aga ööd jahedad, mis tagab marjadele pika küpsemispotentsiaali ja lubab teha maitseküllaseid veine. Sortidest kasvatatakse siin Chardonnayd, Shiraz’d ja Cabernet Sauvignoni.

Hunter Valley GI (2324 ha) on Austraalia vanim, NSW kuulsaim ja üks hinnatumatest veinipiirkond Hunteri jõe orus Brokebacki mäe jalamil. Pinnas on vana merepõhi ning kliima soe vahemereline. Hinnatud ja kuulsaim marjasort on Sémillon, mida kohalikud kutsuvad Hunter Valley Rieslingiks. Lisaks tehakse ka väga head punast veini Shiraz’st, mida kunagi nimetati Hermitage´iks. Lisaks kasvatatakse veel sorte Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Chardonnay.

Mudgee GI (1091 ha) – Suure Veelahkmeaheliku (Great Dividing Range) nimelise mäestiku nõlvadele jääv kasvuala, mille veiniaiad on ühed Austraalia kõrgeimad – kuni 1200 meetrit merepinnast. Päikest palju ja päevad on soojad, aga ööd ning talved on tuulised ja jahedad. Hinnatud marjasordid on Riesling, Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Shiraz.

Orange GI (1127 ha) – hinnatud piirkond, kus teevad veini umbes 60 väiketootjat. Veiniaiad jäävad kuni 1300 meetri kõrgusele merepinnast kustunud vulkaani Canobolas mäe nõlvadele, kus kliima on jahe ja pinnas vulkaaniliselt setteline. Marjasortidest on superstaar Chardonnay, lisaks veel aromaatne Sauvignon Blanc. Shiraz on enimkasvatatud tume sort, millele sekundeerivad Merlot ja Cabernet Sauvignon. Viimasest kahest segatakse Bordeaux’ stiilis täidlaseid punaveine.

Riverina GI (18 765 ha) on suurim NSW kasvuala. Viljapuuaiad jäävad Murrumbidgee (aborigeeni keelest tõlgituna: suur jõgi) jõe orgu, mille vett kasutatakse põldude niisutamisel ning mis moodustab suure ja viljaka põllumajanduspiirkonna Murrumbidgee Irrigation Area.  Kliima vahemereliselt soe ja pinnas viljakas. Lauskmaal paiknevad viljaka pinnasega viljapuuaiad on produktiivsed ja lisaks viinamarjadele kasvatatakse ka palju muid puu- ja aedvilju. Marjadest on hinnatud Sémillon, millest tehakse kvaliteetseid, Botrytise väärishallitusega nakatunud marjadest dessertveine. Lisaks kasvatatakse palju erinevaid sorte, millest domineerivad Chardonnay ja Shiraz ning millest teevad igapäevast mahuveini suuremad kommertsveini tootjad.

Tumbarumba GI (219 ha) – jaheda ja päikeselise kliimaga ala jääb Snowy Mountains mäestiku rüppe. Veiniaiad kõrguvad merepinnast kuni 1200 meetri kõrgustel mäenõlvadel. Suved on soojad, aga talvel on jahe ning tihti võib sadada lund. Väga head kasvutingimused Chardonnay ja Pinot Noir marjadele. Tehakse küllaltki palju keskmisest kõrgema kvaliteediga vahuveini.

Victoria (12 130 ha veiniaedu)
Austraalia lõunapoolseim Bassi väina rannikule jääv ala on koduks enam kui 600 veinitootjale, mida on enam kui üheski teises Austraalia veinipiirkonnas. Veini tootmismahtudelt jääb Victoria kolmandale kohale peale New South Walesi ja South Australiat. Piirkonnas on kokku 20 väiksemat kasvuala, kus enamikel veiniaedu alla 1000 ha.
Veinipudeli etiketilt tasuks otsida järmiseid alapiirkondi:

Bendigo GI (622 ha) on Melbournist põhjapoole jääva linna järgi nime saanud väike ala. Esimesed viinapuud istutati Austraalia kullapalaviku ajal 19. sajandi keskpaiku, et kustutada õnneotsijate kustumatut janu. Tänapäeval teevad veini selles kuuma suve ja jahedate talvedega piirkonnas peamiselt kvaliteedile keskendunud väiketootjad. Marjasortidest rõhutakse tuntud klassikutele – heledatest Chardonnay ja tumedatest Shiraz ning Cabernet Sauvignon. Eelistada tasuks pigem punaveine, sest päikeseküllased päevad ja jahedad ööd annavad veinidele jõulise ja tihedalt marjase-mündise iseloomu. 

Goulburn Valley GI (1012 ha) – Murray väikeste lisajõgede poolt läbi punutud piirkond jääb New South Walesi piiri äärde ja seal on tehtud juba aastakümneid kvaliteetseid veine, eelkõige tumedatest marjasordist. Esimesed viinapuud istutati juba 19. sajandi alguses ja seal arvatakse kasvavat Austraalia vanimad Shiraz’ viinapuud, mis on ka piirkonna peamine marjasort. Lisaks kasvatatakse Cabernet Sauvignoni. Heledatest sortidest kasvatatakse enim Rhône’i päritolu Marsanne’i, mida on kasvatatud seal ka juba ammusest ajast.

Grampians GI (582 ha) – samanimelise mäe järgi nime saanud piirkonna veiniaedade ilma mõjutavad Lõuna-Jäämerelt puhuvad jahedamad tuuled ning paiknemine kuni 1200 meetrit merepinnast. Pinnas on kiviselt vaene ja marjade väljaküpsemise aeg pikk ning ühtlane, päeval on siin soe, öösel pisut jahedam. Seetõttu peetakse seda ala üheks perspektiivikamas Victoria veinipiirkonnaks. Marjasortidest on esikohal Shiraz, millest tehtud veine võrreldakse Austraalia ikoonveini Penfolds Grange´iga. Heledatest marjasortidest panustatakse enim Rieslingile.

Heathcote GI (1231 ha) on sarnaselt Bendigole kullapalavikuaegne punaveini piirkond, kus tehakse peamiselt nii sordi- kui ka seguveine Shiraz ja Cabernet Sauvignon marjasortidest. Päikeseküllased veiniaiad jäävad Austraalia Alpide nõlvadele kuni 600 meetri kõrgusele merepinnast ja seetõttu on ööd jahedad, mis loovad võimaluse teha hea arengupotentsiaaliga täidlaseid punaveine.

King Valley GI (1370 ha) – asub Austraalia Alpide piirkonnas ja on üks looduskauneimaid veinipiirkondi. Mitmekesise mikrokliimaga veiniaedade keskmine kõrgus merepinnast on üle 200 meetri. Tänu erinevatele klimaatilistele tingimustele saab teha seal vastavalt marjade kasvukohale nii kuivi ja kergeid vahuveine kui ka kangendatud punaveine. Tänu tugevale Itaalia kogukonnale kasvatatakse palju Itaalia päritolu sorte – Glera, Pinot Grigio, Trebbiano heledatest ja Sangiovese, Corvina ja Primitivo tumedatest. King Valley’s tehti esimesena „Austraalia Proseccot“.

• 

Mornington Peninsula GI (792 ha) –Merlbourne´i linnast tunnise autosõidu kaugusele lõunasse jääv poolsaar on populaarseks sihtkohaks linnarahvale, kes sinna nädalalõpuks puhkama lähevad. Jahedam vahemereline kliima ja vulkaanilise tekkega aluspinnas loovad soodsad tingimused heledate Chardonnay, Pinot Gris ja Chardonnay marjasortide kasvatamiseks ja parimad punaveinid tehakse hinnatud Pinot Noir’ marjasordist.

Yarra Valley GI (2150ha) – Victoria piirkonna veinitööstuse häll asub Melbourne’i linnast idapool Yarra jõe kallastel. Victoria vanim ja üks Austraalia jahedaima kliimaga alasid kasvatab Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte ning mitmekesisust lisavad Itaalia sordid Arneis ja Nebbiolo. Piirkond jagatakse veel madalamaks – Lower-Yarra ja kõrgemaks – Upper-Yarra sisealaks. Veiniaiad jäävad kuni 1300 meetri kõrgusele merepinnast Suure Veelahkmeaheliku mäestiku nõlvadele. Upper-Yarra vulkaanilise tekkega kivistel nõlvadel kasvatatakse rohkem heledaid sorte ja Pinot Noir marju. Lower-Yarra on settelise, liiva-savipinnasega ning keskendub rohkem tumedatele sortidele, iseenesest mõistetavalt ei puudu valikust Shiraz ja Cabernet Sauvignon.

Murray – Darling  (135 133 ha veiniaedu)

Suur põllumajanduspiirkond jääb Victoria ja New South Wales osariigi piiridesse, Murray ja Darlingi jõgede valgaladele. Selles piirkonnas on kogu Austraalia veiniaedadest ligi 60% ja on sinna alla kuuluva Riverlandiga suurim Austraalia viinamarjade kasvuala, kus kasvatatakse marju peamiselt taskukohaste ja lihtsate igapäevaste mahuveinide valmistamiseks. Kliima on soe ja jõe valgaladel paiknevad veiniaiad jäävad Murray ja Darlingi jõe kallastele nii New South Walesi kui ka Victoria piirkonnas. Kasvatatakse palju erinevaid sorte, peamisteks marjasortideks on Chardonnay (ca 22 000 ha), Shiraz (ca 39 900 ha) ja Cabernet Sauvignon (ca 25 000 ha). Veinide etiketil on South Eastern Australia geograafilise päritolu tähistus.