Veiniklaasi peetakse toidulaua aksessuaariks, serviisi osaks, laua kaunistuseks jne. Supermarketites on riiulite kaupa erinevaid klaase, kus nende tootjad on üritanud üksteist küll kuju või klaase katvate mustrite keerukusega üksteist üle trumbata.
Klaasist teeb veiniklaasi eelkõige kvaliteetne klaasisegu ja klaasi kubu, mis vastavalt kujule kontsentreerib veinile iseloomulikke aroome ja suunab vedeliku klaasist juues suus õgete maitseretseptoriteni. Hinnatud veiniklaaside tootjad maailmas kasutavad lead free crystal klaasisegu, mis tähendab, et klaas valmistamisel ei kasutata pliid ning segu koosneb ülipeenest kvartsliivast ja kaaliumkarbonaadist. Tulemuseks on kerge, särav ja värvitu läbipaistev klaas.

Siit väike vihje klaaside ostuks – mida kergem klaas, seda kvaliteetsem!

Üldistades eristatakse flute– tüüpi vahuveiniklaasi (a), sihvakama kubuga bordeaux-tüüpi veiniklaasi (b) ja madalama-ruumikama kubuga burgundia -tüüpi veiniklaasi (c).

Flute-tüüpi veiniklaasi kasutatakse peamiselt vahuveinide serveerimiseks, aga paraku on see kinnismõte jäänud ajale jalgu. Reaalsuses on see vahuveini serveerimiseks ebasobiv klaas ning seda eelkõige juhul, kui eesmärk on saada vahuveinist maitseelamus.
Ainus flute-tüüpi klaasist vahuveini serveerimise eelis on praktilisus – neid mahub kandikule üksteise kõrvale palju. Aroomi ja maitseelamusi pakkuvaid parameetreid vaadates on see veiniklaaside seas invaliid. Kasutatud on seda eelkõige seetõttu, et lausa meditatiivselt rahustav on jälgida kuidas CO2 mullid veiniklaasis ülespoole keerlevad.
Siinkohal tasub aga meenutada Eesti vanasõna – „ilu ei sünni patta panna“, sest vahuveiniklaasis on veini aroom vaene ja vein maitseb happeliselt ning veidi metalselt. Vahuveini soovitame serveerida väiksemast, bordeaux-tüüpi veiniklaasist, millest tavaliselt serveeritakse valget veini. Siis saab vein valamisel rohkem õhku ning elegantsed ja küpsed puuviljased aroomid-maitsed tulevad paremini esile. Seega, kui restoranis serveerib sommeljee või ettekandja teile vahuveini valge veini klaasist, siis ei tasu üllatuda – restoran soovib, et te saaksite makstud raha eest parima võimaliku maitseelamuse.

Milliseid erinevuseid on aga bordeaux ja burgundia-tüüpi veiniklaasidel?

Nagu eelpool mainisime, koondavad erinevad klaasikujud aroomide ja maitsete iseärasusi ning võimendavad või kahandavad neid. Bordeaux-tüüpi klaas tõstab esile primaarseid, värskete marjade-puuviljade aroome ja maitsienoote ning võimendab veini tsitruseliseid nüansse. Burgundia-tüüpi klaas rõhutab veinide ümarust, täidlust, kreemisust ja silub veini happed-tanniinid pehmemateks ja lisaks tulevad paremini esile tammevaadis või pärmisademel laagerdudes omandatud küpsele veinile omased autolüütilised nüansid.
Rusikareegli järgi võib valida erinevatele marjasortidele klaasi järgnevalt: Bordeaux päritolu viinamarjasortidele, nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec, Sauvignon Blanc – bordeaux– tüüpi veiniklaas.

Burgundia klassikalistele marjasortidele – Pinot Noir ja Chardonnay sobib üldjuhul burgundia-tüüpi veiniklaas. Chardonnay puhul on oluline sel juhul veini tammevaadis laagerdamine. Kui Chardonnay on värske karakteriga nagu näiteks Chablis, siis tuleks see serveerida aga bordeaux-tüüpi klaasis. Värsked ja puuviljase iseloomuga veinide nagu Riesling, Chenin Blanc, Pinot Blanc, Pinot Grigio Sangiovese jt serveerimisel soovitaks kasutada samuti bordeaux-tüüpi klaasi, mis on ka enamlevinud klaasi tüüp.
Õige kujuga ja kvaliteetne veiniklaas on maitseelamuse kindlustuspoliis ja tööriist veini serveerimiseks.

Levinud on arusaam, et valgel veinil peab olema veidi väiksem ning punasel veinil suurem klaas. Mõneti peab see paika ja asi on  praktilisuses. Punavein sisaldab parkhappeid ja tanniine ning seetõttu nõuab see klaasis veidi enam õhku, et erinevad aroominüansid paremini esile tuleksid. Tavaliselt täidetakse klaas veiniga umbes 1/3 jagu. Valge vein serveeritakse alati jahedamalt. Suures klaasis on kogus suurem ja vein läheb kiiremini soojaks. Kodustes tingimustes pole vaja eraldi klaase valgele ja punasele veinile, valage valget veini klaasi lihtsalt veidi vähem, siis püsib see kauem õigel temperatuuril. Küll aga võiksid koduses serviisis leiduda tõsisemal veinisõbral eraldi bordeaux ja burgundia-tüüpi veiniklaasid.

Muretsege endale korralikud ja kvaliteetsed veiniklaasid – saate sama raha eest juua paremat veini. Korralik veiniklaas teeb 5 eurot maksvast veinist 15 eurot maksva veini. Rusikareegel – mida kergem klaas, seda kvaliteetsem. Klaasisegule lisatakse pliiühendeid, mis muudavad küll klaasi vastupidavamaks, aga ka raskemaks ning pliiühendid toimivad energiasalvestina: raskes klaasis läheb vein kiiresti soojaks. Otsige veiniklaasidelt Lead Free Crystal märgistust, mis tähendab, et klaas ei sisalda pliiühendeid.

Lõpetuseks pidepunktid, millest võiks kinni pidada üks tõsine veinisõber:

• peske kodus veiniklaase käsitsi kuuma veega. Veiniklaasid ei lõhna pesuvahendi järgi ja püsivad kauem säravamad;
• hoidke veini ALATI õige temperatuuril ka joomise ajal. Temperatuuri tõustes tulevad veinis esile agresiivsemad aroomi- ja maitsenoodid – nagu vürtsikus, parkhapped-tanniinid ja ka alkohol;
• veinisõbral võiks kodus olla jäänõu ja karahvin/dekanter.