Viinapuid on kasvatatud juba 1860ndatest aastatest, aga kliima on kuum, niiske ja subtroopiline ning seetõttu asuvad olulisemad marjakasvatuse alad osariigi edelaosas, jahedamatel Vaikse ookeani mõjuga kasvualadel. Osariigi veinitööstus on jõudsamini arenenud alles käesoleval sajandil. Eristatakse kuut väiksemat kasvuala, millest kahel on GI määratlus: 

The Granite Belt GI (240 ha) –  on Queenslandi hinnatuim ja olulisim siseala. Siin asuvad kõige kõrgemal merepinnast paiknevad Austraalia veiniaiad ja eristatakse sarnaselt Euroopale nelja aastaaega. The Granite Belt piirkonnas toodetakse 60% Queenslandi veinist. Pinnaseks on graniit, nagu ka piirkonna nimetus vihjab, veiniaiad asuvad 700 – 1200 meetrit merepinnast kõrgemal jahedama kliimaga mäenõlvadel. Kasvatatakse palju erinevaid heledaid ja tumedaid marjasorte ja tehakse nii sordipõhiseid kui ka seguveine. Populaarseimad on Rhône’i  päritolu sordid – Shiraz, Grenache Noir, Mourvèdre, Marsanne, Roussanne ning loomulikult tuntuimad rahvusvahelised marjad Sauvignon Blanc, Sémillon, Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Merlot. Katsetatakse veel selliste marjasortidega nagu Fiano, Jacquère, Sylvaner, Verdejo, Viogner, Durif, Tempranillo, Malbec, Nebbiolo ja isegi Saperavi.

The South Burnett GI (217 ha) – noorem ja väiksem piirkond Birsbane’i linnast loodes, kus kasvatatakse enim tumedaid sorte – Shiraz, Cabernet Sauvignon, Merlot, Grenache Noir, Tempranillo ja ka Pinot Noir. Heledatest domineerivad Chardonnay, Sémillon ning istutatud on lisaks ka Viogner, Verdejo ja Sauvignon Blanc marjasorte.