Jahe ja sademeterohke ala Tšiili lõunaosas, kus on kolm viinamarjakasvatuses sobilikku alampiirkonda. Sademeid on kõikides piirkondades üle 1000 mm aastas ja kuigi veiniaiad jäävad 35.– 36. lõunalaiuskraadidele (mis vastab Vahemerele põhjapoolkeral), siis tänu külmale Humboldti hoovusele, mis mööda Tšiili rannikut ekvaatorini voolab, pole jahedad ja niisked lõunaregiooni piirkonnad just ideaalsed viinamarjade kasvukohad. 

Itata Valley (10 500 ha) on niiske ja sooja kliimaga piirkond umbes 400 km Santiagost lõunas, Itata jõe orus. Vihma sajab rohkem kui põhjapoolsetes piirkondades, samas on kliima veidi soojem kui Maules.  Koos Maule Valleyga kuulub esimeste sekka, kus jesuiitidest mungad asusid marjasorti Pais kasvatama. Tänapäevased rahvusvahelised sordid tulid 19. sajandil ja kaasajal on Itata Valley pigem suupäraseid igapäevaveine tootev ala. Pais on piirkonna enimkasvatatav sort siiani, lisaks veel Merlot, Carménère, Cabernet Sauvignon, Sémillon, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Muscat d’Alexandrie ja Riesling.

Rannikualad– Coelemu ja Portezuelo sisealad.

Entra Cordilleras alad– Chillan ja Quillón sisealad.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Bio-Bio Valley (625 ha) on üks Tšiili lõunapoolsematest piirkondadest, jääb Santiagost ca 500 km lõunassee ja seda teatakse pigem aromaatsete valgete veinide poolest. Jahe ala, kus sademeid on rohkem kui mujal ning seetõttu on seenhaigused marjaaedades tõsine probleem. Muscat de Alexandria koos Paisiga on enimkasvatatud marjasordid. Lisaks kasvatatakse veel Sauvignon Blanc, Riesling, Gewürztraminer ja Pinot Noir marju.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata. 

Entra Cordilleras alad – Yumbel ja Mulchen sisealad.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.   

Malleco Valley (650 ha) – Tšiili lõunapoolseim jahe ja vihmane ala ning seetõttu kasvatatakse peamiselt marjasorti Pais brändi valmistamiseks. Enamik veiniaedu asub Traigueni linna ümbruses. Sademeid on palju ja kliima jahe. Malleco võlu on vulkaaniline ja hea drenaažiga pinnas, mis võimaldab teha meeldiva struktuuriga ja intensiivse aroomiga veine. Tänu sellele eksperimenteeritakse viimasel ajal selliste marjasortidega nagu Riesling, Chardonnay ja Pinot Noir.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata.  

Entra Cordilleras – Traiguen siseala.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.