See on Tšiili kõige põhjapoolsem ala, kus asuvad kaks väiksemat orgu Copiapo Valley ja Huasco Valley ja vaid neis on üldse võimalik viinapuid kasvatada. Atacama on kõige kuivem piirkond maailmas üldse. Viinamarju kasvatatakse veidi ainult brändi (Pisco) jaoks ja veini valmistamiseks on ala oma kuuma kliima poolest kõlbmatu.

Coquimbo regioon

 Piirkonna kuumale ja kuivale kliimale toob leevendust rannikult mööduv jahe Humboldti hoovus, mis võimaldab kasvatada lisaks Pais marjasordile (millest tehakse peamiselt brändit), marju ka veini valmistamiseks. Levinuimad sordid on Syrah, Cabernet Sauvignon, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Kolm DO piirkonda:

Elqui Valley (285 ha aedu), kus tõsisemalt hakati veini tegema alles 1990ndatel aastatel, enne seda kasvatati peamiselt Pais sorti brändi jaoks, tänapäeval sobib kuum ja kivise pinnasega ala Syrah marjasordi kasvatamiseks.

Rannikualad – La Serena ala.

Entra Cordilleras alad –  viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Vicuña ja Paiguano sisealad.

Limari Valley (1485 ha aedu) on Tšiili keskosas Limari jõe orus asuv piirkond, klimaatiliselt sobivaim ala Coquimbos veini valmistamiseks tänu Vaikse ookeani lähedusele. Marjasortideks on Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon, Sauvignon Blanc ja Pinot Noir.

Rannikualad – Ovalle siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Monte Patria ja Rio Hurtado alad.

Choapa Valley (150 ha aedu) – piirkonna lõunapoolseim ala asub ookeanist veidi sisemaa poole Choapa jõe orus, kliima kuiv ja veiniaiad kivistel jõekallastel, mis sobivad enim soojalembese Syrah marjasordi kasvatamiseks, lisaks leidub veidi ka Cabernet Sauvignoni. Heledatest kasvatatakse Andaluusia päritolu sorti Pedro Ximénez.

Rannikualad – viinamarju ei kasvatata.

Entra Cordilleras alad – Puntaqui siseala.

Andide alad – Salamanca ja Illapel sisealad.

Aconcagua regioon

Samanimelise jõe järgi nime saanud piirkond ja sama nime kannab ka selle regiooni põhjapoolseim viinamarjakasvatuse ala Aconcagua Valley. Hinnatuimad veinipiirkonnad jäävad Aconcaguas ookeaniäärsele rannikule, pealinnast Santiagiost lääne poole ja seetõttu kasvatatakse seal palju heledaid marju. Vaid Aconcagua Valley ise oma kuiva ja kuuma kliimaga keskendub tumedate sortide kasvatamisele.

Aconcagua Valley (846 ha) – regiooni põhjapoolseim org, mida algselt peeti veiniviljeluseks oma kuiva ja kuuma kliima tõttu kõlbmatuks. Üks esimesi, kes seal veiniaiad rajas, oli üks Tšiili veininduse pioneeridest Don Maximiliano Errazuriz. Tänapäeval on ala hea täidlaste ja jõuliste Bordeaux’ stiilis punaveinide tootja ning Tšiili üks kuulsamaid veiniprojekte Seña veinimaja asub seal, mille rajasid Don Maximiliano Errazuriz koos Robert Mondaviga 1995. aastal. Aconcagua Valley kasvatab peamiselt tumedaid marju – Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud ja lisaks Carménère, Merlot, Cabernet Franc, Syrah ja Petit Verdot. Heledatest sortidest kasvatatakse ookeanile lähematel sisealadel peamiselt Sauvignon Blanci ja Chardonnay’d.

Rannikualad – Zapallar ja Quillota sisealad.

Entra Cordilleras alad – Panquehue, Hijuelas, Catemu, Llay Llay ja San Felipe sisealad.

Andide alad – Santa Maria, Calle Larga ja San Esteban sisealad.

Casablanca Valley (3852 ha) on ida-lääne suunaline jõeorg, mis jääb Santiagost umbes 100 km lääne poole. Kuulus on ala oma kargete ja tsitruseliselt särtsakate Sauvignon Blanc ja Chardonnay marjadest valgete veinide poolest. Ala muutus populaarseks 1990ndatel aastatel, kui Tšiili veiniviljelus sai uue hoo sisse ja Tšiili üks nooremaid ja kuulsamaid veinitootjaid Cono Sur alustas seal oma Pinot Noir’ projekti. Pinot Noir on ka piirkonna enimkasvatatud tume marjasort, mis hõlmab juba ligi 25% Casablanca veiniaedadest. Saviliivane pinnas ja jahe kliima on motiveerinud katsetama marjakasvatajaid veel selliste marjasortidega nagu Riesling, Viogner, Chenin Blanc ja Gewürztraminer.

Rannikualad – Casablanca siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

San Antonio Valley (642 ha)on San Antonio linnakese ümbruses asuv ookeani mõjutustega jaheda kliima mõjusfääris asuv väike ala. Niiskust annab piirkonnale ookean ja Maipo jõgi. Sarnaselt naaberpiirkonna Casablancaga keskendutakse peamiselt heledate marjade Sauvignon Blanc ja Chardonnay kasvatamisele ning lisaks leiab siit veel Rieslingi ja Viogner’ marju.  Tumedatest on peamiseks Pinot Noir ning servast proovitakse ka Syrah´d kasvatatada.

Rannikualad – Marga Marga siseala.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Leyda Valley (220 ha)on sisuliselt San Antonio Valley sisekasvuala, mis asub Vaiksest ookeanist umbes 10 km kaugusel.  Algselt kasvatati seal peamiselt vilja, aga kui 1990ndatel istutati esimesed viinapuud, mõisteti selle piirkonna potentsiaali ja tänapäeval kasvatatakse enamjaolt nelja marjasorti, millest ligi 50% on Sauvignon Blanc. Lisaks Chardonnay, Pinot Noir ja Syrah. Hea jahe ala, keskmisest pikema marjade väljaküpsemise ajaga.

Rannikualad – San Juan, Santo Domingo, Cartagena ja Algarrobo sisealad.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – viinamarju ei kasvatata.

Central Valley regioon

 Rannikuaheliku ja Andide vahele jääv piirkond, mis on peamine Tšiili viinamarjade kasvatamise piirkond. Tehakse lihtsaid ja igapäevaseid rahvaveine, kuid ka kõige väljapeetumad Tšiili punaveinid pärinevad sealt. Veinipiirkonnad jäävad Santiagost lõuna poole jõgede orgudesse.

Maipo Valley (12 971 ha) on Tšiili üks hinnatuim veinipiirkond eelkõige punaveinide poolest. Viinapuud istutati juba 16. sajandil. Peamine marjasort on Cabernet Sauvignon ja iseloomukaid punaveine tehakse veel marjasortidest Carménère ja Syrah. Palju tehakse Bordeaux’ stiilis seguveine, mis baseeruvad Cabernet Sauvignonil. Maipo võib jagada veel kolmeks alaks:

Alto Maipo (tõlkes: kõrge Maipo). Veiniaiad asuvad Andide kõrgematel nõlvadel 400-800 meetrit merepinnast ja kliima on kontinentaalne, öösel jahe ja päeval kuum ning päikeseline. Parim ala Cabernet Sauvignoni kasvatamiseks.

Central Maipo – Maipo keskorg jääb Maipo jõe kallastele. Domineerib Cabernet Sauvignon, aga kasvatatakse veel ka Merlot’, Carménère ja Syrah’ sorte ning tehakse palju seguveine.

Pacific Maipo (Maipo Bajo) asub Maipo jõe alamjooksul, uus ala, mida mõjutab jahe ookean ja seal kasvatatakse enam heledaid marjasorte, millest suurema levikuga on Sauvignon Blanc.

Rannikualad – Isla de Maipo ja Melipilla sisealad.

Entra Cordilleras alad – Isla de Maipo, Talagante, Melipilla Alhue, María Pinto, Colina, Calera die Tango, Til Til ja Lampa sisealad.

Andide alad – Santiago, Pirque, Puente Alto ja Buin sisealad.

Cachapoal Valley (6500 ha)- kunagise suurema Rapeli Valley põhjaosa on oma nime saanud Cachapoali jõe järgi, mis voolab läbi Rapeli oru. Kliima mõõdukalt vahemereline ja kasvatatakse peamiselt tumedaid marju, millest enimkasvatatud on Carménère, lisaks Cabernet Sauvignon ja Merlot, tehakse nii sordiveine kui ka klassikalisi Bordeaux’ tüüpi seguveine.

Coastal alad – viinamarju ei kasvatata.

Entra Cordilleras alad – Rancagua, Peumo ja Coltauco sisealad.

Andes alad – Requina, Rengo ja Machali sisealad.

Colchagua Valley (ca 27 000 ha)onTšiili üks suurima arengupotentsiaaliga veinipiirkond.  Viimase 10 aastaga on toimunud kiire areng ja istutatud väga palju uusi viinapuuaedu, sellest piirkonnast on kujunenud tänaste Tšiili punaste tippveinide kodu. Colchaguat võrreldakse California parima sisekasvuala Napa Valleyga. Kasvatatakse palju tumedaid marjasorte: Carménère, Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec ja Syrah. Parimad veiniaiad asuvad Andide mäejalamil merepinnast kõrgematel kontinentaalse kliimaga aladel. Rannikuäärsetes ja oru keskaladel kasvatatakse lisaks punastele marjadele ka heledaid sorte Sauvignon Blanc ja Chardonnay.

Rannikualad – Lolol, Paredones, Pumanque, Litueche.

Entra Cordilleras alad – Nancagua, Santa Cruz, Palmilla Peralillo, Marchigue ja La Estrella sisealad.

Andide alad – San Fernando, Apalta ja Chimbarongo sisealad.

Curicó Valley (ca 11 200 ha) asub Santiagost ca 200 km lõuna pool ja on jagatud veel kaheks väiksemaks sisekasvualaks – Teno Valley Curicó põhjaosas ja Lontue Valley Curicó lõunaosas.  Curicó on paik, kus 1979. aastal alustas veini tegemist Hispaania veinilegend Miguel Torres. Piirkonnas kasvatatakse tänapäeval enam kui 30 erinevat marjasorti ja seda ala peetakse Tšiilis ka kõige enam eksperimenteerivaks veinipiirkonnaks.  Heledatest kasvatatakse enim klassikalisis Bordeaux’ marjasorte – Sauvignon Blanc heledatest ja tumedatest Cabernet Sauvignon.

Rannikualad  – Vichuquen.

Entra Cordilleras alad – viinamarju ei kasvatata.

Andide alad – Romeral Teno Valleys ja Molina Lontue Valleys.

Maule Valley (51 600 ha) on suurim kasvuala Tšiilis, mis jaguneb veel kolmeks väiksemaks sisepiirkonnaks – Claro Valley, Tutuven Valley ja Loncomilla Valley – ja jääb Santiagist umbes 250 km lõuna poole. See on ka üks vanimatest Tšiili veinipiirkondadest, mis vahepeal kadus marjakasvatajate ja veinitootjate  huviorbiidist, aga on viimasel ajal uuesti vaatevälja ilmunud tänu vanadele viinapuudele ja eristuvatele marjasortidele. Sademeid on teistest Tšiili piirkondadest enam (ca 750 mm aastas) ja kliima on veidi jahedam, kui põhjapoolsemates piirkondades. Tumedad marjasordid domineerivad ja isikupärasemad veinide puhul on fookuses Carignan, Cabernet Sauvignon, Malbec, Merlot, Syrah ja Cabernet Franc. Heledate viinamarjade poolest on huvitavad projektid Sémillon, Riesling, Gewürztraminer ja Viogner lisaks laiemalt levinud Chardonnayle ja Sauvignon Blancile.

Rannikualad – Empedrado, Cuperto.

Entra Cordilleras alad – Talca, Pencahue ja San Rafael Claro Valleys, San Javier, Villa Alegre, Parral, Linares, Retiro ja Longavi Tutuven Valleys ja Cauquenes Loncomilla Valleys.

Andide alad – San Clemente Claro Valleys ja Colbun Loncomilla Valleys.