Austria

Viinamarjaaedu – 46 500 ha, enamik jääb Ida-Austriasse.

Maailmas 18. veinitootja ja 20. veinitarbija

Marjasordid: kokku kasvatatakse 40 erinevat marjasorti, millest on lubatud valmistada kvaliteetveini (Qualitätswein ja Prädikatswein). 26 neist on heledad ja 14 tumedad sordid.

Rahvuslikud sordid on heledatest Grüner Veltliner ja tumedatest Zweigelt.

Levinuimad heledad sordid – Grüner Veltliner, Welschriesling, Riesling, Weißburgunder (Pinot Blanc), Müller-Thurgau, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Levinuimad tumedad sordid – Zweigelt, Blaufränkisch, Blauer Portugieser, Blauburger, St. Laurent, Blauburgunder ja Merlot.

DAC Piirkonnad13 DAC (Districtus Austriae Controllatus) kaitstud päritoluga kvaliteetveinipiirkonda, kus kasvatatakse riiklikult kinnitatud marjasorte.    

Esimesed teadaolevad tõendid veinitegemisest pärinevad juba pronksiajast ehk 1000 aastat e.m.a. Alam-Austriast Traisentali piirkonnast Doonau kallastelt. Ka kasvatasid keldi Hallstatti kultuuri hõimud viinamarju 700 aastat e.m.a. Burgenlandi piirkonnas Neusiedlersee järve ümbruses. Tõsisem viinamarjakasvatamine sai hoo sisse roomlaste vallutustega 1. sajandil e.m.a., kui Austria aladel olev keldi riik Noricum (keldi Nori hõimunime järgi) liideti Rooma impeeriumi koosseisu. Peale Rooma impeeriumi langust Karl Suure Frangi keisririigi ajal tekkis isegi esimene veiniseaduse alge, mis ungarlaste vallutustega hääbus. Ungarlased tõrjuti 100 aastat hiljem vallutatud aladelt välja ja Austriast sai osa Saksa-Rooma keisririigist Ostarrichi nimelise hertsogkonnana. Sellest kujunes välja ka Austria tänapäevane saksakeelne nimi Österreich (tõlkes: Idariik). Keskajal tõid tsistertslaste ordu mungad veinivalmistamise teadmised Burgundiast Doonau kallastele  Thermenregioni ja Wachausse ning tänu kloostrite rajamisele laienes veinikultuur Austria aladel jõudsalt.

16. sajandil kui Habsburgidest sai Euroopa võimsaim dünastia, kujunes Austria nende valduste keskuseks ja esimest kvaliteetveini nimetust võime täheldada 1524. aastal, kui Rusti linna veinitootjatel lubati kasutada privileegi ja markeerida oma veinivaadid R-tähega. Esimene tõsisem tagasilöök Austria veinikultuurile tuli türklaste vallutuste ajal 17. sajandil.

18. sajandil, Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna Maria Theresa Hapsburgi valitsemise ajal edendati Austria veinikultuuri jõudsalt ja läheneti viinamarjakasvatusele ning veini valmistamisele ka teaduslikust vaatenurgast. Maria Theresa poeg, keiser Joseph II andis 1784. aastal välja dekreedi (Josephinische Zirkularverordnung), mis andis igale üksikisikule õiguse “müüa ja valmistada toiduaineid, veini ja siidrit, mida nad on igal ajal valmistanud ja müüa seda hinnaga, mida nad õigeks peavad”. See on seega tänapäevase veiniseaduse eelkäija, mis võimaldas eraisikutele kuuluvate heurigeride (veini tootev kõrts, tavern)ja buschenschänke´ite (hooajaliselt avatud veinitalu farm) tõusu Austrias.

Viini ooperiteater

1860. aastal avatakse Klosterneuburgis esimene veiniinstituut, mis riigistati 1874. aastal ja sai nimeks Höhere Lehranstalt für Wein- und Obstbau (Viinamarja- ja puuviljakasvatuse ning veinivalmistamise kolledž). Ühtlasi on see Klosterneuburgis asuv kolledž tänapäeval vanim veinikool maailmas. Samasse aega langeb ka esimeste viinapuuhaiguste (jahu- ja ebajahukaste) täheldamine Austrias ja viinapuutäi Phylloxera epideemia. 1907. aastal võeti vastu esimene veiniseadus, mis muuhulgas kirjeldab veinivalmistamiseks lubatud tehnoloogiaid.


1922. aastal ristas professor Ferdinand Zweigelt Klosterneuburgi instituudis viinamarjasordid St. Laurent ja Blaufränkisch ja selle tulemusena tekkis kaasaegse Austria populaarseim tume marjasort Rotburger, mida tänapäeval nimetatakse  Blauer Zweigelt või lihtsalt Zweigelt. Samal aastal aretati ka teine tuntud Austria tume marjasort Blauburger, (Blaufränkisch x Blauer Portugieser).


1936. aastal muudetakse veiniseadused rangemaks ja keelatakse igasuguste hübriidmarjasortide kasvatamine ja nendest veini valmistamine. Peale II maailmasõda avaldab Rohrendorfi viinamarjakasvataja Lenz Moser oma murrangulise uurimustöö „Weinbau einmal anders”, mis kummutab sel ajal kasutusel olnud viinamarjakasvatuse alused ja 1950. aastatel kasutusele võetud väätide sidumise süsteem hochkultur (tuntud ka kui Lenz-Mozer-Kultur) koos marjakasvatuse mehhaniseerimisega suurendab oluliselt saagikust. Tänapäeval on see meetod kasutusel umbes 90% Austria viinapuuaedades.


Ludwig van Beethoven
Wolfgang Amadeus Mozart

Kõige suurema tagasilöögi sai veinitööstus 1985. aastal, kui Saksamaal avastati, et ühelt Austria veinitootjalt ostetud mahuveini oli lisatud etüleenglükooli (EG) ehk antifriisi või siis mootori jahutusvedelikku, mis on magusa maitsega, värvitu, peaaegu lõhnatu ja hügroskoopne vedelik. See võrdus Austria veinitööstusele katastroofiga, mis oli suurem kui viinapuutäi epideemia. Austria veinide edasimüüjad kogu maailmas ütlesid üles paljud veini ostu-müügi lepingud ja lõpetasid veinitootjatega ärisuhted.
Austria veinitööstuse päästmiseks loodi 1986. aastal riiklik veiniturundusliit The Austrian Wine Marketing Board (AWMB), mis kontrollib veinide puhtust organoleptiliselt ja laboratoorselt enne müüki jõudmist ning tänu sellele on Austria veinipudeli korgil lipuvärvid ning riiklik prüfnummer ehk veinipartii kontrollimise number koos Austria vapimotiiviga.

Tänaseks hõlmab see riigi toetusega organisatsioon kõiki Austria veinitootjad, kes ka omalt poolt toetavad organisatsiooni igal aastal 70 euroga hektari kohta. Lisaks võeti kasutusele Saksamaaga sarnane kvaliteetveinide süsteem, mis jagas veinid erinevatesse kategooriatesse Klosterneuberger Mostwaage (KMW) kraadide alusel. KMW loodi 1861. aastal Austria parun Wilhelm von Babo poolt (seetõttu nimetatakse seda ka mõnikord Babo kraadiks). Näitaja viitab protsentuaalselt sellele, mitu grammi suhkrut sisaldab 100 g marjamahla, arvestades, et 3% on suhkruvaba kuivekstrakt ning see arvutatakse ümber potentsiaalseks alkoholisisalduseks täiesti kuivas veinis.

Tafelwein > 10,7° KMW, tavaline Austria vein, marjad võivad olla kasvanud erinevates Austria veinipiirkondades ja ei pea olema sordi- ning aastakäiguvein.

Landwein –  > 14° KMW,  minimaalselt 11,5% alkoholi, < 6 g/l jääksuhkrut. Kindla maakonna vein erinevatest marjasortidest ja puudub lipuvärvides kork ning prüfnummer.

Qualitätswein –  > 15° KMW, vähemalt 9% alkoholi. Kindlast piirkonnast pärit vein, mille mahla võib olla magustatud.

Kabinett:  > 17° KMW, suhkrut lisada ei tohi, jääksuhkru sisaldus alla 9 g/l, alkoholi sisaldus alla 12,7%.

Prädikatswein – Poolmagus või magus kõrgema kategooria kvaliteetvein, marjamahla ei tohi magustada, veini võib müüa korjele järgneva aasta 1. maist.   

Spätlese: > 19° KMW, hiliskorje marjadest vein.

Auslese: 21° KMW, valitud hiliskorje marjadest vein.

Beerenauslese: > 25° KMW, valitud hiliskorje marjadest vein, osad marjad väärishallitusega.

Ausbruch: > 27° KMW, hiliskorje ja väärishallitusega marjadest vein, võib lisada väärishallitusega marjadest pressitud mahla või ka veini käärimisprotsessi hõlbustamiseks.

Trockenbeerenauslese: > 30° KMW, 100% väärishallitusega marjadest tehtud vein.

Eiswein: > 25° KMW, külmunud marjadest tehtud vein.

Strohwein/Schilfwein: > 25° KMW, kuivatatud marjadest või rosinatest tehtud vein, sarnaneb Itaalia passito-tüüpi veinidele.

1991. aastal loodi Austria Veiniakadeemia (Weinakademie Österreich), mis koolitab erinevate seminaride ja programmide läbi kõiki veiniäris tegutsejaid. Euroopa Liiduga liitumisel 1995. aastal täiendati veiniseadust ja loodi regionaalsed veinikomiteed ning DAC (Districtus Austriae Controllatus) süsteem, mis tagab veinidele kaitstud päritolunimetuse. Hetkel on Austrias 13 DAC piirkonda, aga tõenäolselt nende arv tulevikus kasvab.

Alkland

30. oktoobril 2002 toimus Londonis ajalooline degustatsioon „The London Tasting“, kus võrreldi Austria kuulsaimast Grüner Veltliner sordist ja maailma tuntuimast Chardonnay marjadest valgeid veine. Selle korraldasid veiniajakirjanikud Jancis Robinson MW ja Tim Atkin MW, et juhtida tähelepanu Austria veini kvaliteedile. Esimesed neli kohta võitsid Austria valged veinid, kusjuures üks neist oli Chardonnay. Chardonnayst valmistatud ikoonvein ja üks kallimaid Burgundia valgeid veine Corton Charlemagne oli alles teises kümnes. 2013. aastal sai Austria pealinn Viin omale ametliku kaitstud päritolunimetusega DAC tunnuse.

ÖTW ja Erste Lage

Österreichischen Traditionsweingüter ehk Austria traditsionaalsete veinitootjate ühendus on veinikasvatajate ühing, mis loodi 1992. aastal Saksa VDP eeskujul.

ÖTW eesmärk on hoida ajalooliselt tunnustatud veiniaedade head mainet ja tõsta esile seal valmivaid parimaid veine. Ühendusse kuulub 23 liiget, enamikus Kremstali ja Kamptali piirkonna veinitootjad. 2009. aastal registreeris ühing logo 1ÖTW, millega tähistatakse Erste Lage ehk parimatest aedadest pärit terroir-põhiseid veine. 2010. aastal koostati veiniaedade esimene kaart, mille alusel võis seda tähist kasutada Kremstali ja Kamptali 52 veiniaiast pärit veini puhul. Veiniaia nimi peab olema pudeli etiketil ja erinevate aedade marju omavahel segada ei tohi. Uus kaart valmis 2012. aastal, see hõlmab juba ka Traisentali ja Wagrami piirkondade aedu ning sisaldab kokku 62 Erste Lage veiniaeda. Terviklik Austria Erste Lage süsteem on alles arengujärgus ja seetõttu on lähiaastatel oodata sellele täiendusi.

2016. aastal tutvustati Austria kaitstud päritolunimetusega vahuveini Austrian Sekt kvaliteediklasse: Klassik, Reserve ja Grosse Reserve.

Mõisted

Trocken – kuiv, jääksuhkruid kuni 9 g/l
Halbtrocken – poolkuiv, jääksuhkruid kuni 18 g/l
Lieblich – poolmagus, jääksuhkruid kuni 45 g/l
Süß – magus, jääksuhkruid üle 45 g/l
Reid – veiniaed.

Reserve – arenenud vein või valitud vein, Reserve-märke võib lisada juhul, kui veini tegelik alkoholisisaldus ületab vähemalt 13%.

Weingut – veinimõis.

Sellist märget tohib kasutada ainult tootja, kes valmistab veini üksnes oma maadel kasvanud marjadest või siis rendilepingu alusel enda haritavate veiniaedade marjadest (pindala ei tohi ületada isiklike veiniaedade oma).

DAC piirkonnad

Niederösterreich (Lower Austria ehk Alam-Austria)

Veiniaedu kokku – 28 145 ha

Weinviertel DAC

Veiniaedu – 13 358 ha

Marjasordid : ainus DAC veini marjasort on Grüner Veltliner.

Lisaks kasvatatakse selliseid heledaid sorte nagu Riesling, Welschriesling, Weißburgunder (Pinot Blanc), Müller-Thurgau, Chardonnay, Muskateller ja Sauvignon Blanc.

Tumedatest sortidest on levinud Zweigelt, Blauer Portugieser, Blauburger, Merlot ja St. Laurent.

See on Austria põhjapoolseim piirkond, mis piirneb lõunast Doonau jõe ja põhjast Tšehhi ning Slovakkiaga. Esimene Austria DAC klassiga veinipiirkond ja ka üks suurimaid Austria veinialasid. Toodetakse peaaegu pool kogu Austria Grüner Veltlinerist (umbes 6700 ha on selle  all). Kliimat mõjutab soe Pannoonia kontinentaalne mõju, mis annab marjadele optimaalse küpsemise perioodi ja seetõttu teevad veini seal enam kui 1600 veinitootjat. Parimad DAC veinid tehakse Grüner Veltlinerist ja eristatakse kahte kategooriat:

Weinviertel DAC – mineraalselt elav ja tsitruseline-piprane valge vein.

Weinviertel DAC Reserve, täidlasem valge vein, mille alkoholisisaldus peab olema minimaalselt 13% ja veini võib arendada ka tammevaatides.

Vaade Austria mägedest järvele.

KREMSTAL DAC

Veiniaedu – 2368 ha

Marjasordid: DAC marjasordid on Grüner Veltliner ja Riesling.

Veiniaedadest 82% on heledate marjasortide all, peamisteks Grüner Veltliner (51%) ja Riesling (10%), lisaks Müller-Thurgau (7%). Enimkasvatatav tume marjasort on Zweigelt (13%).

Kremsi linna ümbruses asuvad veiniaiad asuvad Doonau jõe kallastel, põhjast kaitsevad veiniaedu mets ja jõe kaldanõlvadel asuvad veiniaiad on enamasti lõunapoolse vaatega. Tehakse kuiva valget, roosat ja punast veini.

Kremstal DAC klassiga veinid on sordiomase iseloomuga, kuivad ja tsitruseliselt värsked, mineraalsed. Alkoholisisaldus minimaalselt 12%.

Kremstal Reserve DAC – küpsematest marjadest veinid sordiomaste iseloomujoontega, aga täidlasema struktuuriga. Lubatud on arendada veine tammevaadis ja alkoholisisaldus peab olema vähemalt 13%, jääksuhkruid kuni 9 g/l.

1ÖTW veiniaiad  ja omanikud:

Ried Breiter Rain Sepp Moser
Ried Ehrenfels Proidl
Ried Frechau Schmid, Türk
Ried GaisbergGeyerhof, Unger
Ried Gebling Schmid, Hermann Moser, Sepp Moser, Thiery-Weber
Ried GoldbergGeyerhof
Ried GottschelleMalat, Stift Göttweig, Unger
Ried GrillenparzStadt Krems
Ried HochäckerNigl, Proidl
Ried KirchensteigGeyerhof
Ried KöglSalomon Undhof, Wess
Ried Lindberg Salomon Undhof
Ried MosburgerinBuchegger, Mantlerhof
Ried Oberfeld Unger
Ried PellingenNigl, Proidl
Ried PfaffenbergSalomon Undhof, Stift Göttweig, Wess
Ried PfeningbergProidl
Ried Schnabel Sepp Moser
Ried SilberbichlMalat, Stift Göttweig
Ried SpiegelMantlerhof
Ried SteinbühelMalat
Ried SteingrabenMantlerhof
Ried SteinleithnGeyerhof
Ried SunogelnSchmid
Ried ThurnerbergTürk
Ried VordernbergBuchegger
Ried WachtbergSalomon Undhof, Stadt Krems, Türk
Ried WielandMantlerhof
Suve alguses saadavad farmerid ehitud lehmad traditsioonide kohaselt mägedesse karjamaadele.

KAMPTAL DAC

Veiniaedu – 3802 ha

Marjasordid: Sarnaselt naaberpiirkonna Kremstaliga on DAC veinide marjasordid Grüner Veltliner (48%) ja Riesling (9%), lisaks veel Weissburgunder (Pinot Blanc) ja Grauburgunder (Pinot Gris). Enimkasvatatavad tumedad marjasordid on Zweigelt (14%) ja Spätburgunder (Pinot Noir). Veinipiirkond asub Doonau lisajõe Kamp orus järskudel jõekallastel, kuhu pinnase püsimiseks on loodud terrassid. Kampi org avaneb laialt Doonau madaliku suunas ja moodustab mõlemal kaldal lõunavaatelisi mäenõlvu. Setteliste kivimikihtide seast kerkivad esile liiva- ja kiltkivi ning võrreldes Kremstali veinidega on Kamptali veinid veidi mineraalsemad ja tugevama happesusega.

1ÖTW veiniaiad  ja omanikud:

Ried DechantSonnhof Jurtschitsch
Ried Gaisberg Dolle, Hiedler, Hirsch, Allram, Eichinger, Topf, Schloss Gobelsburg
Ried GrubDolle, Hirsch, Schloss Gobelsburg
Ried Heiligenstein Allram, Brandl, Bründlmayer, Dolle, Ehn, Eichinger, Hiedler, Hirsch, Sonnhof Jurtschitsch, Loimer, Schloss Gobelsburg, Topf
Ried KäferbergBründlmayer, Jurtschitsch, Loimer, Weszeli
Ried KittmannsbergHiedler
Ried KogelbergHiedler
Ried LammBrandl, Bründlmayer, Eichinger, Hirsch, Jurtschitsch, Schloss Gobelsburg
Ried Loiserberg Bründlmayer, Sonnhof Jurtschitsch
Ried OffenbergTopf
Ried RennerAllram, Hirsch, Schloss Gobelsburg
Ried SchenkenbichlHiedler, Jurtschitsch, Weszeli
Ried SeebergLoimer, Weszeli
Ried SpiegelBründlmayer, Ehn, Loimer
Ried SteinOtt
Ried SteinhausHiedler
Ried SteinmasslBründlmayer, Loimer, Weszeli
Ried Wechselberg SpiegelTopf

TRAISENTAL DAC

Veiniaedu – 815 ha

Marjasordid: DAC veinide marjasordid Grüner Veltliner (62%) ja Riesling (10%). Lisaks heledatest veel Chardonnay, Pinot Blanc ja Rivaner. Tumedatest kasvatatakse Zweigelti (10%) ja Pinot Noir’ sorte, millest tehakse lihtsamaid Terrassenweingärten veine.
Veinaiad paiknevad Doonau lõunapoolse lisajõe Traiseni orus kitsastel lubjakivistel terrassidel. Ligi 75% Traisentali veinidest on DAC veinid: Traisental DAC ja Traisental DAC Reserve. Reserve-tüüpi veine võib arendada tammevaadis ja alkoholisisaldus peab olema üle 13%.

Ried Alte SetzenHuber
Ried BergHuber
Ried RothenbartHuber, Neumayer
Ried ZwirchNeumayer

BURGENLAND

Veiniaedu kokku – 13 100 ha

Ajalooliselt oli Burgenland Ungari kuningriigi piirides paiknev Austria idaosa, mis rahvahääletuse tulemusel liideti 1921. aastal Austriaga. Kliimat kujundab suvel soe Pannoonia kontinentaalne mõju ja Ungari-Austria piirile ulatuv Neusiedlersee järv, mis muudab sügise ja talve pehmemaks ning pikendab marjade küpsemise perioodi. Valmistatakse valget, roosat ja punast veini ning järvelt sügisel veiniaedadesse imbuv udu annab võimaluse valmistada ka väärishallitusega kaetud marjadest dessertveine. Burgenlandi alla kuuluvad kuus väiksemat veiniala: viis DAC veiniala ja üks tavapiirkond (Neusiedlersee-Hügelland).

Mittelburgenland DAC


Veiniaedu – 2104 ha


Marjasordid: Ainus DAC marjasort on tume Blaufränkich (60%), mis on ka piirkonna enimkasvatatud marjasort. Lisaks veel Zweigelt (20%), Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Pinot Noir ja St. Laurent. Erinevaid heledaid marju kasvatatakse kõigest 10% ulatuses.
See on Burgenlandi piirkonna keskosa, mis jääb Neusiedlersee järvest lõunasse ja on põhjast, läänest ning lõunast mägedega kaitstud org. Ala on avatud ainult idapoolsele soojale ja kuivale õhule, mistõttu küpsevad tumedad marjad hästi välja. Pinnaseks on setteline liivsavi, mis salvestab hästi talvistest sademetest kogunenud niiskust.


Veinid on: klassikaline marjase iseloomuga ja veidi vürtsikas kuiv punavein Mittelburgenland DAC (jääksuhkur alla 2,5 g/l, minimaalne alkoholisisaldus 12,5%, laagerdusaeg keldris vähemalt kuus kuud). Mittelburgenland DAC Riede, mis on eelmise veini veidi täidlasem ühe veiniaia marjadest tehtud versioon (alkoholisisaldus vähemalt 13% ja laagerdusaeg keldris aasta) ja Mittelburgenland Reserve DAC, mis on täidlase iseloomuga struktuurne punavein, vähemalt 13% alkoholisisalduse ja 2-aastase tammevaadilaagerdusega punavein.

Leithaberg DAC


Veiniaedu – 3097 ha


Marjasordid: Ainus tume DAC mari on Blaufränkisch. Heledad DAC marjad on Grüner Veltliner, Weißburgunder (Pinot Blanc), Chardonnay ja Neuburger. Lisaks kasvatatakse veel marjasorte Zweigelt, St. Laurent ja Pinot Noir, mida võib segada ka 15% ulatuses punase DAC veini sisse koos Blaufränkischiga.
Piirkond jääb Neusiedlersee idapoolsele kaldale, Leitha mäe lubjakivistele mäenõlvadele. Leithaberg DAC on punane vein vähemalt 85% ulatuses Blaufränkisch marjasordist, peab laagerduma minimaalselt ühe aasta jagu tammevaadis ja kuus kuud pudelis ning vähim lubatud alkoholisisaldus 12,5%. Reserve-versiooni ei toodeta.
Valged DAC veinid on kuivad ja võivad olla nii sordiveinid, kui ka Weißburgunder, Chardonnay, Neuburger ja Grüner Veltliner marjasortide segu. Ülejäänud veinid kannavad tavalist Burgenlandi piirkonna märgistust.

Eisenberg DAC


Veiniaedu – 515 ha

Marjasordid: Ainus DAC marjasort on tume Blaufränkisch (ligi 35%), Lisaks veel Grüner Veltliner, Riesling, Spätburgunder, Welschriesling ja Weißburgunder (Pinot Blanc).

Burgenlandi lõunapoolne osa, mis enne 2009. aastat kandis nime Südburgenland. Veiniaiad jäävad mineraaliderikka pinnasega mäenõlvadele, orupõhjades on pinnas veidi rohkem savine ja savikruusane. Blaufränkischist tehakse Eisenberg DAC ja Eisenberg DAC Reserve kategooria veine, millele kehtivad sarnased nõuded  nagu Mittelburgenland DACs. Ülejäänud sordid on Grüner Veltliner, Riesling, Spätburgunder (Pinot Noir), Welschriesling ja Weißburgunder (Pinot Blanc), mis kannavad tavalist Burgenlandi piirkonna märgistust. Veel tehakse kohalikku omanäolist ja rustikaalset, küpsete metsmaasikate noodiga roosat veini Ameerika viinapuuliikidest ja hübriidsortidest (Isabella, Concord ja Delaware), mida nimetatakse Uhudler.

Neusiedlersee DAC

Veiniaedu – 6675 ha

Marjasordid: Ainus DAC mari on Austria rahvuslik tume marjasort Zweigelt. Lisaks veel Blaufrankisch, St. Laurent ja Spätburgunder (Pinot Noir, siin nimetatakse Blauburgunder). Heledatest sortidest on siin levinud peamiselt Welschriesling, Grüner Veltliner, Scheurebe, Chardonnay, Weißburgunder (Pinot Blanc) ja Muscat.

Veinpiirkond jääb Neusiedlersee järvest ida poole ja on kontinentaalse Pannoonia kliima mõjuväljas, mida pehmendab oluliselt järve lähedus. See lubab isegi väärishallitusega kaetud marjadest dessertveine teha, mille puhul kasutatakse peamiselt Welschriesling marjasorti. DAC veinid on kuivad punased veinid enamjaolt Zweigelt sordist.
Neusiedlersee DAC on enamasti sordivein Zweigeltist, mis võib areneda lühiajaliselt tammevaadis, jääksuhkrusisaldus kuni 4 g/l ja alkoholi minimaalselt 12%.
Neusiedlersee Reserve DAC on Zweigeltil baseeruv punane seguvein (minimaalselt 60% Zewigelti), aastase tammevaadilaagerdusega ja 13% alkoholi sisaldav vein.

Rosalia DAC

Veiniaedu – 297 ha

Marjasordid: DAC marjad on Blaufränkisch, mida kasvab lausa 60% ulatuses veiniaedadest ja Zweigelt.

Kõige noorem Austria DAC veinipiirkond, mis sai selle klassi alles 2018. aastal. Ala jääb Leithabergi ja Mittburgenlandi vahele, üsna raskele settelasele savipinnasele. DAC veinid on kuivad roosad ja punased veinid, mis tehakse Blaufränkisch ja Zweigelt marjasortidest.

Rosalia DAC Rosé – kuiv ja veidi vürtsikas marjase iseloomuga roosa vein võib olla nii sordipõhine kui ka kahe tumeda DAC sordi segamisel tehtud vein.

Rosalia DAC – noor, kuiv sordipõhine punavein, alkoholi vähemalt 12% ja jääksuhkur maksimaalselt 4g/l.

Rosalia DAC Reserve – kuiv, tammevaadilaagerdusega vähemalt aasta vanune sordipõhine punavein, kus alkoholi minimaalselt 13%.

Viin ehk Wiener Gemischter Satz DAC

Veiniaedu – 637 ha

Marjasordid: DAC marjad on erinevad heledad marjasordid – Grüner Veltliner, Riesling, Chardonnay, Weissburgunder, ühte marjasorti ei tohi olla üle 50% ja alla 10% veinisegust. Tumedatest marjadest kasvatatakse Zweigelti ja Spätburgunderit (Pinot Noir).

2013. aastal loodud veiniala moodustavad Austria pealinna ümbruses künkanõlvadel  paiknevad veiniaiad ja DAC veinid on alati erinevatest marjasortidest, mis aga korjatud ühel ajal.

Wiener Gemischter Satz DAC – noored ja kerged, ilma tammevaadilaagerduseta kuivad valged veinid, mille müüki võib alustada juba korjeaasta 1. detsembril Viini veinikõrtsides. Alkoholi vähemalt 12,5%.

Wiener Gemischter Satz Ried DAC  – veiniaiapõhised, samal ajal korjatud, aga erinevatest marjasortidest tehtud veinid, vähemalt kuue kuu vanused. Kasutada võib tammevaadilaagerdust ja alkoholisisaldus peab olema vähemalt 12,5%.

1ÖTW veiniaiad  ja omanikud:

            Ried Falkenberg                     Christ

            Ried Gollin                              Hajszan Neumann, Huber

            Ried Himmel                           Edlmoser

            Ried Langteufel                      Rotes Haus

            Ried Preussen             Cobenzl, Huber, Mayer, Rotes Haus, Wieninger

            Ried Rosengartel                    Wieninger

            Ried Sätzen                             Edlmoser

            Ried Schenkenberg                 Huber

            Ried Seidenhaus                     Cobenzl

            Ried Steinberg             Cobenzl, Hajszan Neumann

            Ried Ulm                                 Wieninger

            Ried Wiesthalen                     Christ

STEIERMARK/STÜÜRIA

Veiniaedu – 4633 ha

Austria lõunapoolseimat ala, Stüüriat peetakse üheks parimaks Sauvignon Blanc marjasordi kasvukohaks Austrias. Kliimat mõjutab Aadria merelt piirkonda jõudev vahemereline õhk. Marjasortide valik on väga mitmekesine, aga heledaid marju kasvatatakse siiski enam: 77% veiniaedadest on heledate sortide all. Piirkond on sobiv Pinot’ perekonna marjadele. Levinud on Weißburgunder (Pinot Blanc), Sauvignon Blanc, Grauburgunder (Pinot Gris), Gelber Muskateller ja Chardonnay, mis kannab seal Morilloni nime.

Punastest sortidest on põhilised Blauer Wildbacher, Spätburgunder (Pinot Noir) ja Zweigelt. Neist esimesest tehakse kohalikku, happelist ja rustikaalset roosat veini Schilcher.

2018. aastast jaguneb Steiermarki ala kolme DAC piirkonna vahel.

Vulkanland Steiermark DAC

Veiniaedu – 1524 ha

Marjasordid: DAC veini marjasordid on Welschriesling, Weißburgunder (Pinot Blanc),  Grauburgunder (Pinot Gris), Sauvignon Blanc ja Tramineri marjasordid: Roter Traminer, Gelber Traminer ja Gewürztraminer. Lisaks veel Grüner Veltliner, Müller-Thurgau, Neuburger, Blauer Zweigelt ja Blaufränkisch.

Nagu piirkonna nimigi vihjab, on tegu eelajaloolise vulkaanilise pinnasega, mis annab veinidele tuntava erksa aromaatsuse. Veiniaiad paiknevad mäenõlvadel.
Sauvignon Blanc on selle piirkonna DAC marjadest kõige olulisim. Tähtsuselt järgmised on Weißburgunder (Pinot Blanc) ja Grauburgunder (Pinot Gris). DAC veinid peavad olema kuivad, jääksuhkur alla 4 g/l. Tramineri sortidest tehakse veidi puuviljasema stiiliga poolkuivi veine, mis sildistatakse nagu regionaalveinid tavalise Steiermarki piirkonna nimega.

Südsteiermark DAC

Veiniaedu – 2563 ha

Marjasordid: Sauvignon Blanc, Muskateller (Gelber Muskateller), Weißburgunder (Pinot Blanc), Morillon (Chardonnay), Traminer (Roter Traminer, Gelber Traminer ja Gewürztraminer) ning Riesling. Lisaks muidugi ka Grüner Veltliner, Muscat Ottonel, Müller-Thurgau, Neuburger, Blauer Zweigelt ja Blaufränkisch.

Südsteiermark on Austria kõige lõunapoolsem veiniala ja üks mägisemaid veinipiirkondi.  Enam kui pool viinapuuaedadest asuvad üle 26o langusega lubja- ja liivakivise pinnasega päikeseküllastel mäekülgedel. DAC veinid peavad olema kuivad, jääksuhkrut alla 4 g/l kohta ja laagerduma enne müügile jõudmist kuus kuud veinikeldris (lubatud müüa korjeaastale järgneva aasta 1. maist). Regionaalveinid, mis ei kuulu DAC kategooria alla, müüakse Steiermarki piirkonna nimega.

Weststeiermark DAC

Veiniaedu – 546 ha

Marjasordid: DAC marjasordid on Welschriesling, Weißburgunder (Pinot Blanc), Morillon (Chardonnay), Grauburgunder (Pinot Gris), Riesling, Gelber Muskateller, Sauvignon Blanc ja Tramineri sordid (Roter Traminer, Gelber Traminer, Gewürztraminer). Tumedaks sordiks on Blauer Wildbacher, millest võib teha kohalikku traditsioonilist roosat veini Schilcher.

Steiermargi läänepoolseimad veiniaiad jäävad pikale kitsale kiltkivise pinnasega Eel-Alpide mäenõlvadele, mida mõjutavad suvel vahemerelised soojad õhuvoolud, sügisel ja talvel aga Alpi mäestiku jahedam ning niiskem kliima ning seetõttu on seal sademeid enam kui Südsteiermargis. DAC veinid peavad olema sarnaselt teiste Steiermargi piirkonna veinidele kuivad, jääksuhkrut mitte üle 4 g/l kohta. Kuulus on kohalik roosa marjase karakteriga kuiv vein Schilcher, mida tehakse Blauer Widbacher marjasordist. DAC Schilcher (ka Schilcher Klassik) on aastast 2017. kaitstud päritolunimetusega Austria roosa vein, mida võib selle nimega teha ainult Weststeriermargis (enne seda nimetati roosat veini igal pool Austrias Schilceriks)

        

Ülejäänud Austria veinipiirkonnad

Niederösterreich (Lower Austria ehk Alam-Austria)

Veiniaedu kokku – 28 145 ha

Ilma DAC klassita alapiirkonnad:

THERMENREGION

Veiniaedu – 2181 ha

Marjasordid:

Heledad – Zierfandler (Spätrot), Rotgipfler Grüner Veltliner, Welschriesling, Weißburgunder (Pinot Blanc), Chardonnay, Grauburgunder (Pinot Gris) ja Riesling.

Tumedad – Blauer Portugeiser, Spätburgunder (Pinot Noir) St. Laurent, Zweigelt, lisaks veel ka Merlot ja Cabernet Sauvignon.

Viinist lõunasse jäävas piirkonnas on viinamarju kasvatatud juba Rooma impeeriumi aegadest ja ala on nime saanud Badeni linna ümbruses asuvate kuumaveeallikate järgi.  Mikroklimaatiliselt soe piirkond, mis sobib tumedate viinamarjade kasvatamiseks, millest tehakse üsna taskukohaseid ja pigem kergemapoolseid punaveine. Kuna tegu on pealinnast umbes 25 km lõuna poole jääva piirkonnaga, siis on turism üsna oluline majandusharu, mistõttu kasvatatakse lisaks kohalikele marjadele ka tuntumaid rahvusvahelisi marjasorte. Thermenregioni isikupäraseimad sordid on Zierfandler ja Rotgipfler, mida eriti palju mujal Austrias ei kasvatata. Sortidest tehakse poolkuiva ja puuviljast valget veini Spätrot-Rotgipfler.

           

CARNUTUM

Veiniaedu – 906 ha

Marjasordid:

Heledad – Grüner Veltliner, Riesling, Weißburgunder (Pinot Blanc), Grauburgunder (Pinot Gris), Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Tumedad – Blauer Zweigelt on enimkasvatatud, lisaks Blaufränkisch, Merlot, Spätburgunder ja Cabernet Sauvignon.

Viinist ida poole jääv piirkond, mis piirneb Slovakkiaga. Pinnas on setteline savi-liiva segu ja Ungarist ulatuv soe kliima loob head võimalused tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Laialdaselt on istutatud piirkonnale omast Blauer Zweigelti, lisaks Blaufränkisch ja rahvusvahelised Merlot ning Cabernet Sauvignon. Regionaalsed valged veinid tehakse tihtipeale traditsioonilisest Grüner Veltlinerist, aga kontinentaalse mõjuga Pannoonia kliima pakub hea võimaluse kõikide Pinot’ perekonna marjade kasvatamiseks.

Kohalik veinitootjate ühendus on võtnud kasutusele kaks mitteametlikku veiniklassi:

Primus Carnuntum, mis võeti kasutusele 1987. aastal, see on kuiv Kabinett-vein Grüner Veltlinerist ja Ruby Carnuntum,  mis võeti kasutusele 1992. aastal, tegu on punaveiniga, mida tehakse ainult Zweigeltist ja alkoholi peab olema vähemalt 12,5%.

Tõenäoliselt kinnitatakse need kaks veiniklassi lähiajal ka DAC reglemendiga riiklikult.

WAGRAM

Veiniaedu –  2720ha

Marjasordid: peamised heledad sordid onGrüner Veltliner, Riesling ja Roter Veltliner, mis on selle piirkonna kohalik sort. Lisaks veel Rotgipfler, Gewürztraminer ja Neuburger. Tumedatest kasvatatakse Austria sorte Blauer Zweigeltit, Blaufränkischit ja Spätburgunderit (Pinot Noir).

Enne 2007. aastat kandis piirkond nime Donauland, sest veiniaiad jäävad Doonau kallasetele. Wagrami nimetus tuleneb sõnast „Wogenrain“, mis tähendab kallast. Jõgi jagab piirkonna veel eraldi kaheks, põhja- ja lõunakaldaks. Enamik parimaid veiniaedu jäävad Doonau põhjakaldale lõunanõlvadele, kus on jääaegne lubjakivine settepinnas. Heledad marjad küpsevad kenasti välja ja Wagrami Grüner Veltliner on pigem veidi täidlasema ja vürtsika karakteriga. Roter Veltliner on piirkonna autentne ja vana hele marjasort, mida teistes Austria piirkondades väga laialdaselt ei kasvatata. Algselt arvati, et sort on Grüner Veltlineri roosa kestaga geneetiline mutatsioon, aga DNA uuringud on tõestanud, et sordid pole isegi omavahel suguluses. Ühtlasi on Roter Veltliner ka mitme tuntud Austria marjasordi üks esivanematest:

Frühroter Veltliner = Roter Veltliner x Silvaner

Neuburger = samuti Roter Veltliner x Silvaner

Rotgipfler = Roter Veltliner x Traminer

Zierfandler = tõenäoliselt samuti Roter Veltliner x Traminer

Wagramis asub ka suurim eraomanduses olev veinitootja Stift Klosterneuburg, millel on tänapäevase Austria moodsa veinitööstuse arendamises väga suur osa, alates vanima Austria veiniinstituudi haldamisest kuni tänapäevaste veinistandardite propageerimiseni.

Sarnaselt Kamptali, Kremstali ja Viini veinipiirkondadega eristatakse parimaid Erste Lage veiniaedu.

1ÖTW veiniaiad  ja omanikud:

Ried Brunnthal  Leth
Ried Mordthal Fritsch
Ried Rosenberg Ott
Ried Scheiben   Leth
Ried Schlossberg  Fritsch
Ried Spiegel   Ott

 WACHAU

Veiniaedu – 1344 ha, 232 veinitootjat

Marjasordid: Grüner Veltliner ja Riesling on peamised ja heledad marjad hõlmavad ligi 90% piirkonna kasvupinnast.

 Wachau on piirkond, mis jääb järskude nõlvadega Doonau jõe oru ossa Melki ja Kremsi linnade vahele ja on koos Kremstali ja Kamptaliga üks hinnatuimad Grüner Veltlineri kasvukohti. Kliima on nii merelise kui ka kontinentaalse mõjutusega ja veiniaiad jäävad järskudele Doonau jõe kaldaterrassidele. DAC klassifikatsioon Wachaule ei laiene, aga seal kasutatakse veinide kvaliteedi märkimiseks oma terminoloogiat, mille kriteeriumid sätestas 1983. aastal rajatud kohalike veinitootjate ühendus Vinea Wachau Nobilis Districtus. Erste Lage veiniaedu eraldi ei märgita, aga parimad kasvualad jäävad Spitzi, Arnsdorfi, Wösendorfi, Jochingi, Weißenkircheni, Dürnsteini, Loibeni, Rossatzi ja Mauterni linnakeste ümbrusesse.

Wachau veinide kvaliteediklassid:

Steinfeder – nimetus tuleneb sulgja rohttaime Stipa pennata järgi, mis kasvab Doonau jõe kaldal. Värske, kerge ja lihtne kuiv vein, milles alkoholi kuni 11,5%.

Federspiel – logol kohalik pistrik, keskmise täidlusega ilmekas valge vein, alkoholisisaldus 11,5% –12,5%.

Smaragd – logoks väike sisalik, kes elab kivistel kaldaterrassidel. Hiliskorje marjadest tehtud täidlane kuiv valge vein, alkoholi minimaalselt 12,5%.

BURGENLAND

Veiniaedu kokku – 13 100 ha

Ilma DAC klassita alapiirkonnad:

Neusiedlersee-Hügelland

Veiniaedu – 3576 ha

Marjasordid: Piirkonna nimi tähendab tõlkes Neusiedlersee kuppelmaastik. See asub Neusiedlersee järvestlääne pool Neusiedlersee DAC ja Mittelburgenland DAC vahele jääval tasandikul ja seda piiravate mäeahelike nõlvadel. Pinnas ja mikrokliima on väga mitmekesised ning seetõttu on kasutusel suur hulk sorte – Grüner Veltliner, Riesling, Furmint, Muskateller,  Welschriesling, Pinot Blanc, Neuburger, Zweigelt ja Blaufränkisch on neist enimkasvatatud. Lisaks veel rahvusvahelised sordid nagu Sauvignon Blanc, Chardonnay, Merlot ja Cabernet Sauvignon.

Rust on väikseima elanike arvuga linn Austrias (1900 elanikku) ja seal asub Austria Veiniakadeemia. Järve kallastelt paiknevatest veiniaedadest korjatakse väärishallitusega kaetud marju ja tehakse Austria kuulsaimat dessertveini Ruster Ausbruch, mis sarnaneb Ungari Tokaji piirkonna Aszu veinidega. Marjasortidest kasutatakse peamiselt Furminti ja Muskatellerit, aga leidub ka Pinot Blanc, Pinot Gris, Chardonnay, Neuburger, Traminer ja Welschriesling marjadest tehtud Ausbruch. Veini arendatakse tammevaatides ja Rustil on pikk veinitootmise ajalugu. Ungari kuninganna Maria andis 1524. aastal linna veinitootjatele õiguse kasutada R-tähte veinivaatidel päritolu ja kvaliteedi märgina. 1681. aastal andis Keiser Leopold I linnale vabalinna-staatuse. Märk leiab kasutust Ausbruchi veinide tootmisel ka tänapäeval.

Burgenlandi lõunaosas (Südburgenlandis) on kohalikuks ja omanäoliseks rustikaalseks roosaks veiniks Uhdler, mida tehakse ameerika viinapuuliikidest ja hübriidsortidest (Isabella, Concord ja Delaware). Veini aroomis-maitses on tugevaid vihjeid üleküpsenud metsmaasikatele.

BERGLAND/LÄÄNE-AUSTRIA

Veiniaedu – 237 ha

Marjasordid: kasvatatakse enamasti heledaid sorte, mis taluvad veidi paremini jahedat kliimat. Heledatestleidub marjasorte Traminer, Grüner Veltliner, Frühroter Veltliner, Müller-Thurgau, Riesling ja Welschriesling. Tumedatest kasvatatakse Zweigelti, Blauer Burgunderit (Pinot Noir) ja Roeslerit .

Berglandiks nimetatakse kokkuvõtvalt Austria läänepoolset mägist piirkonda, mis on pigem tuntud rahvusvaheliste mäesuusakeskuste poolest (Mayerhofen, Kitzbühel, St Anton, Ischgl, Saalbach jne). Samas asuvad suusamäed kõrgematel Alpi nõlvadel ja alla 1000 meetri merepinnast asuvad mitmed väiksed mikroklimaatilised piirkonnad, kus on võimalik mäekülgedel ka viinamarju kasvatada. DAC veine seal ei leidu.

KÄRNTEN(CARINTHIA) – 170 ha

Tänapäeval on koondunud viinamarjakasvatus Längsee järve kallastele ja viimasel ajal on piirkond pakkunud üsnagi stabiilse kvaliteediga veine. Marjasortidest kasvatatakse Pinot’ sorte ja veinitootjad katsetavad veel ka Sauvignon Blanci, Rieslingi ja Tramineri erinevate versioonide ning Blauer Zweigeltiga.

OBERÖSTERREICH(Upper Austria ehk Ülem-Austria) – 55 ha

Kunagi oli veiniviljelus piirkonnas üsna oluline, aga peale viinapuutäi epideemiat ja teiste Austria veinipiirkonna veinide esile kerkimist 19. sajandil jäi veinitootmine veidi soiku. Tänapäeval jääb enamik veiniaedu Linzi linna lähistele Doonau kallastele. Üsna jahe piirkond ja keskendutakse heledatest sortidest Grüner Veltlineri ja Chardonnay kasvatamisele ning tumedatest on esindatud peamiselt Zweigelt ja ilmastikukindel Roesler. Viimane on 2000. aastal Klosterneuburgi Instituudis aretatud sort: Blauer Zweigelt x Klosterneuburg (Seyve Villard x Blaufränkisch). 

ALZBURG– 7 ha

2001. aastal istutati esimesed viinapuud Salzburgi ümbrusesse. Alates 2008. aastast kasvatatakse Frühroter Veltlineri marjasorti Salzburgi linna veeres asuval Mönchsbergi mäel. Tehakse umbes 500 pudelit veini ja veinimüügist saadud tulud lähevad Salzburgi noorte huvikeskustele. Michaelbeuerni benediktiiniklooster on käivitanud ka viinamarjakasvatusprojekti ja istutatud on ca 4000 viinapuud.

PÕHJA-TIROL – 5 ha

Kui veinitööstus õitseb lõunapoolses Tirolis, mis jääb Itaaliasse, siis Tiroli põhjapoolne Austrias asuv osa elab varjusurmas. Põhja-Tiroli viinamarjakasvatajate ühingul on paarkümmend liiget ja veini tehakse pigem oma tarbeks. Isegi piirkonna vanima Zirli linnakese veiniaed, kus on viinamarju kasvatatud juba 14. sajandist, on tänapäeval söötis. Suuremat aktiivsust näitavad üles praegu veinikülad Haiming, Tarrenz ja Silz, kus proovitakse kasvatada Chardonnayd ja erinevaid Pinot’ marju.

VORALBERG – 10 ha Selles kõige läänepoolsemas Austria osas oli kunagi 500 hektarit veiniaedu, aga peale Phylloxera epideemiat ja ülejäänud Austria piirkondade veinide esile kerkimist loobuti tõsisemast viinamarjakasvatusest seoses jaheda kliimaga. Alles jäi sisuliselt üks veiniaed Röthi linna ümbruses, kus kasvatatakse Müller-Thurgaud, Rieslingit