Austraalia

Viinamarjaaedu – ca 255 000 ha veiniaedu

Maailmas 5. veinitootja ja 10. veinitarbija

Marjasordid: Kasvatatakse umbes 120-140 erinevat Euroopa ja Lõuna-Aafrika Vabariigi päritolu marjasorti ja tänu kuumemale päikeselisele kliimale on tumedate sortide osakaal suurem. Tehakse palju seguveine.

Heledad sordidChardonnay on peamine hele sort, millele lisanduvad Sémillon, Sauvignon Blanc ja Riesling.

Tumedad sordid – Syrah (Shiraz) on levinuim tume sort, lisaks Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir Grenache ja Mourvèdre. Omanäoliseim segu on Rhône’i päritolu marjasortidest tehtud GSM (Grenache/Syrah/Mourvèdre). Austraalia kohalikud Vinifera ristandid on tumedad Cienna ja Tarrango.

Piirkonnad: Enamik veinipiirkondi jäävad Austraalia lõunarannikule, eristatakse seitset marjakasvatuse regiooni:

Northern Territory – viinamarjakasvatuse seisukohalt praktiliselt mõttetu ala – kuiv ja kuum Austraalia põhjapoolne ala, mis jääb põhjarannikul asuva Darwini ja Austraalia südames asuva Alice Springsi linnade vahele. Viinamarju kasvatatakse Alice Springsi ümbruses umbes 4 ha suurusel alal.

New South Wales – vanim ja suurima kasvualaga kagupoolne Austraalia osa.

Victoria – keskuseks Melbourne linn Austraalia lõunarannikul. Oli enne viinapuutäi rünnakut peamine marjakasvatuse ala.

South Australia – enim kvaliteetveini tootev ala Austraalia lõunarannikul, Adelaide’i linna ümbruses, kus asuvad Austraalia parimad viinamarjakasvatuse piirkonnad.

Western Australia – Perthi linna ümbruses asuvad kasvualad Lääne-Austraalias.

Queensland –  Austraalia kuum ja niiske idaosa Vaikse ookeani ääres.

Tasmania – Saar Austraalia lõunarannikul, ka Austraalia lõunapoolseim osariik.

South Eastern Australia – taskukohase hinnaga Austraalia lauaveini päritolunimetus. Marjad kasvatatakse suurtel niisutusaladel Riverlandi (South Australia), Riverina (New South Wales) ja Murry-Darlingi (Victoria) piirkondades. Nende piirkondade veine segatakse omavahel ja võib lisada ka juurde ülejäänud GI kasvualade veine (Adelaide Hills, Barossa, Mc Laren Vale jne) Päritolualaks sel juhul on märgitud South Eastern Australia.

Austraalia on suures osas endine ümberasumise ja sunnitöö koloonia, mille tänapäevase elanikkonna põhiosa moodustavad Briti saartelt väljarännanute ja -saadetute järeltulijad. Kõigest 2% elanikkonnast on pärismaalastest aborigeenid, kuigi esimesed asukad tulid Austraaliasse juba 50 000 aasta eest Kagu-Aasiast.

Esimesed eurooplased, kes randusid Austraalia põhjarannikul 1611. aastal, olid hollandlased, kes nimetasid paiga New Hollandiks ja nentisid, et maa on kõrbeline, kasutu ja eluks kõlbmatu. New Hollandi nimetust kasutab 17. sajandil Austraalia kohta ka hollandlasest Uus-Meremaa avastaja Abel Tasman.
Inglased, kes purjetasid ja kaardistasid kapten James Cooki juhtimisel Austraalia lääne- ja lõunarannikut, leidsid selle olevat aga väga mõnusa kliima ja loodusega ning kapten Cook nimetas oma maabumiskoha mitmekesise looduse tõttu Botany Bayks (tõlkes: Botaanika laht), mille ümbrusesse on tänapäevaks tekkinud Austraalia suurim linn Sydney.
18. sajandi lõpus saabus sinna juba tuhatkond Briti väljarändajat, kellest enamik olid sunnitööle mõistetud vangid ja rannikule rajati esimesed asulad. 1788. aastal istutati sinna lähistele Hunter Valley piirkonda ka esimesed viinapuud koos mitmete teiste viljapuudega. Puuvilju kasvatati peamiselt seetõttu, et sunnitöölistel skorbuuti vältida. 1852. aastaks lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, aga selleks ajaks oli neid seal juba 150 000, neist kolmandik iirlased.

1830ndatel aastatel hakati veini tootma peale New-South Walesi ka mujal Austraalias.
1851. aastal avastati Austraalias kulda ning see andis hoo sisse uuele sisserände lainele Euroopast ja selle tuules ka veiniistanduste rajamisele. 1854. aastal müüdi esimene veinisaadetis Inglismaale.
19. sajandiks olid sealsed neli kolooniat kasvanud Austraalia osariikideks ning arendati usinasti karjakasvatust ja maavarade kaevandamist.
1847. aastal tunnustas Briti parlament Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901.
Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
19. sajandi lõpus jõudis viinapuutäi Austraaliasse, aga tänu settelisele liivapinnasele ja geoloogilistele, geograafilistele ning klimaatilistele tõketele, ei levinud kahjur kõikidele marjakasvatuse aladele. Samas tegi Austraalia tänu geograafilisele eraldatusele kuni 20. sajandi keskpaigani veini peamiselt koduturule ja enamus sellest oli sel ajal kohalikele meelepärane magus punane vein.

SEADUSANDLUS

Austraalia veinipiirkonnad kannavad geograafilise päritolu tiitlit Geographical Indication, mis sarnaneb Ameerika Ühendriikides AVA mõistele ja on vast kõige tüüpilisem Uue-Maailma liberaalsele veiniseadusandlusele: veini ei pea tegema kindlatest marjasortidest, GI piirkonnas pole määratletud viinapuu sidumisemeetodit, saagikust ei piirata, pole veinile seatud minimaalset alkoholiprotsenti ja piirkonnale omast veinivalmistamise stiili. See annab Austraalia veinimeistritele veini tegemisel rohelise tule, et valmistada võimalikult head veini või siis väga kommertslikku mahuveini.

Sarnaselt mujal Uues Maailmas kehtivale nõudele, peab etiketil olev info vastama 85% ulatuses tõele. Kui marjad on kasvanud 85% ulatuses Coonawarras (South Australia siseala), siis märgitakse etiketile Coonawarra, kui aga 40% marjadest pärineb Coonawarrast ja 60% McClaren Vale’ist (ka South Australia kasvuala), on etiketil kirjas üldpiirkonna tähisena South Australia. Ning kui Coonawarra veinile lisatakse marju Hunter Valleyst (New South Walesi kasvuala), siis märgitakse veinisildile South Eastern Australia. Kui vein tehakse vähemalt 85% ulatuses ühest sordist, siis on marjassort sildil märgitud ning ülejäänud marjasorte etiketile märkida pole kohustust, aga kui vein on segatud kahest või enamast sordist siis märgitakse mõlemad etiketile (Cabernet-Shiraz, GSM jne.). See sort, mis segus domineerib, märgitakse etiketile esimesena. Marjasorti, mida on kasutatud segus alla 15%, veinietiketile märkima ei pea.

PIIRKONNAD


Quuensland (ca 1500 ha veiniaedu)

Viinapuid on kasvatatud juba 1860ndatest aastatest, aga kliima on kuum, niiske ja subtroopiline ning seetõttu asuvad olulisemad marjakasvatuse alad osariigi edelaosas, jahedamatel Vaikse ookeani mõjuga kasvualadel. Osariigi veinitööstus on jõudsamini arenenud alles käesoleval sajandil. Eristatakse kuut väiksemat kasvuala, millest kahel on GI määratlus: 

The Granite Belt GI (240 ha) on Queenslandi hinnatuim ja olulisim siseala. Siin asuvad kõige kõrgemal merepinnast paiknevad Austraalia veiniaiad ja eristatakse sarnaselt Euroopale nelja aastaaega. The Granite Belt piirkonnas toodetakse 60% Queenslandi veinist. Pinnaseks on graniit, nagu ka piirkonna nimetus vihjab, veiniaiad asuvad 700 – 1200 meetrit merepinnast kõrgemal jahedama kliimaga mäenõlvadel. Kasvatatakse palju erinevaid heledaid ja tumedaid marjasorte ja tehakse nii sordipõhiseid kui ka seguveine. Populaarseimad on Rhône’i  päritolu sordid – Shiraz, Grenache Noir, Mourvèdre, Marsanne, Roussanne ning loomulikult tuntuimad rahvusvahelised marjad Sauvignon Blanc, Sémillon, Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Merlot. Katsetatakse veel selliste marjasortidega nagu Fiano, Jacquère, Sylvaner, Verdejo, Viogner, Durif, Tempranillo, Malbec, Nebbiolo ja isegi Saperavi.

The South Burnett GI (217 ha) – noorem ja väiksem piirkond Birsbane’i linnast loodes, kus kasvatatakse enim tumedaid sorte – Shiraz, Cabernet Sauvignon, Merlot, Grenache Noir, Tempranillo ja ka Pinot Noir. Heledatest domineerivad Chardonnay, Sémillon ning istutatud on lisaks ka Viogner, Verdejo ja Sauvignon Blanc marjasorte.

NEW SOUTH – WALES – NSW (25 656 ha veiniaedu)

See on Austraalia vanim veinipiirkond, kus on jätkuvalt viinamarju kasvatatud (Hunter Valley GI). Esimesed viinapuud istutati 1788. aastal admiral Arthur Philipsi aeda, kes oli sel ajal Austraalia kuberner. Tänapäeval asub sellel kohal Sydney linnas Macquarie tänav. Tänu niiskele kliimale polnud viinapuud paraku jätkusuutlikud ja asendati viljapuudega. 1824. aastal rajati 800 ha suurune viinapuuistandus Hunteri jõe orgu ja seda peetakse siiani vanimaks Austraalia viinamarjapiirkonnaks, kus pole viinapuude kasvatamine kordagi katkenud. New South Walesis paikneb 16 väiksemat määratletud GI sisekasvuala, millest osad on väga pisikesed.

Tähelepanu võiks pöörata järgmistele:

Canberra District GI (253 ha) on Austraalia pealinna Canberra ümbruses olev sooja kontinentaalse kliimaga piirkond, kus on soojad päevad ning jahedad ööd. Veiniaiad jäävad Snowy Mountainsi madalamatele nõlvadele. Palju väikseid kohalikke veinitootjaid. Heledatest kasvatatakse peamiselt Rieslingi ja tumedatest Shiraz’ marju.

Cowra GI (647 ha) – Austraalia idarannikul paiknevast Sydney linnast ca 300 km sisemaa poole jääv piirkond. Veiniaiad asuvad Eastern Highlands mäestiku nõlvadel Canberrast põhja pool. Kliima kontinentaalne ja veiniaiad jäävad 300 – 600 meetrit merepinnast kõrgemale, tänu sellele on siin päevad päikeselised, aga ööd jahedad, mis tagab marjadele pika küpsemispotentsiaali ja lubab teha maitseküllaseid veine. Sortidest kasvatatakse siin Chardonnayd, Shiraz’d ja Cabernet Sauvignoni.

Hunter Valley GI (2324 ha) on Austraalia vanim, NSW kuulsaim ja üks hinnatumatest veinipiirkond Hunteri jõe orus Brokebacki mäe jalamil. Pinnas on vana merepõhi ning kliima soe vahemereline. Hinnatud ja kuulsaim marjasort on Sémillon, mida kohalikud kutsuvad Hunter Valley Rieslingiks. Lisaks tehakse ka väga head punast veini Shiraz’st, mida kunagi nimetati Hermitage´iks. Lisaks kasvatatakse veel sorte Cabernet Sauvignon, Pinot Noir ja Chardonnay.

Mudgee GI (1091 ha) – Suure Veelahkmeaheliku (Great Dividing Range) nimelise mäestiku nõlvadele jääv kasvuala, mille veiniaiad on ühed Austraalia kõrgeimad – kuni 1200 meetrit merepinnast. Päikest palju ja päevad on soojad, aga ööd ning talved on tuulised ja jahedad. Hinnatud marjasordid on Riesling, Chardonnay, Cabernet Sauvignon ja Shiraz.

Orange GI (1127 ha) – hinnatud piirkond, kus teevad veini umbes 60 väiketootjat. Veiniaiad jäävad kuni 1300 meetri kõrgusele merepinnast kustunud vulkaani Canobolas mäe nõlvadele, kus kliima on jahe ja pinnas vulkaaniliselt setteline. Marjasortidest on superstaar Chardonnay, lisaks veel aromaatne Sauvignon Blanc. Shiraz on enimkasvatatud tume sort, millele sekundeerivad Merlot ja Cabernet Sauvignon. Viimasest kahest segatakse Bordeaux’ stiilis täidlaseid punaveine.

Riverina GI (18 765 ha) on suurim NSW kasvuala. Viljapuuaiad jäävad Murrumbidgee (aborigeeni keelest tõlgituna: suur jõgi) jõe orgu, mille vett kasutatakse põldude niisutamisel ning mis moodustab suure ja viljaka põllumajanduspiirkonna Murrumbidgee Irrigation Area.  Kliima vahemereliselt soe ja pinnas viljakas. Lauskmaal paiknevad viljaka pinnasega viljapuuaiad on produktiivsed ja lisaks viinamarjadele kasvatatakse ka palju muid puu- ja aedvilju. Marjadest on hinnatud Sémillon, millest tehakse kvaliteetseid, Botrytise väärishallitusega nakatunud marjadest dessertveine. Lisaks kasvatatakse palju erinevaid sorte, millest domineerivad Chardonnay ja Shiraz ning millest teevad igapäevast mahuveini suuremad kommertsveini tootjad.

Tumbarumba GI (219 ha) – jaheda ja päikeselise kliimaga ala jääb Snowy Mountains mäestiku rüppe. Veiniaiad kõrguvad merepinnast kuni 1200 meetri kõrgustel mäenõlvadel. Suved on soojad, aga talvel on jahe ning tihti võib sadada lund. Väga head kasvutingimused Chardonnay ja Pinot Noir marjadele. Tehakse küllaltki palju keskmisest kõrgema kvaliteediga vahuveini.

Victoria (12 130 ha veiniaedu)
Austraalia lõunapoolseim Bassi väina rannikule jääv ala on koduks enam kui 600 veinitootjale, mida on enam kui üheski teises Austraalia veinipiirkonnas. Veini tootmismahtudelt jääb Victoria kolmandale kohale peale New South Walesi ja South Australiat. Piirkonnas on kokku 20 väiksemat kasvuala, kus enamikel veiniaedu alla 1000 ha.
Veinipudeli etiketilt tasuks otsida järmiseid alapiirkondi:

Bendigo GI (622 ha) on Melbournist põhjapoole jääva linna järgi nime saanud väike ala. Esimesed viinapuud istutati Austraalia kullapalaviku ajal 19. sajandi keskpaiku, et kustutada õnneotsijate kustumatut janu. Tänapäeval teevad veini selles kuuma suve ja jahedate talvedega piirkonnas peamiselt kvaliteedile keskendunud väiketootjad. Marjasortidest rõhutakse tuntud klassikutele – heledatest Chardonnay ja tumedatest Shiraz ning Cabernet Sauvignon. Eelistada tasuks pigem punaveine, sest päikeseküllased päevad ja jahedad ööd annavad veinidele jõulise ja tihedalt marjase-mündise iseloomu. 

Goulburn Valley GI (1012 ha) – Murray väikeste lisajõgede poolt läbi punutud piirkond jääb New South Walesi piiri äärde ja seal on tehtud juba aastakümneid kvaliteetseid veine, eelkõige tumedatest marjasordist. Esimesed viinapuud istutati juba 19. sajandi alguses ja seal arvatakse kasvavat Austraalia vanimad Shiraz’ viinapuud, mis on ka piirkonna peamine marjasort. Lisaks kasvatatakse Cabernet Sauvignoni. Heledatest sortidest kasvatatakse enim Rhône’i päritolu Marsanne’i, mida on kasvatatud seal ka juba ammusest ajast.

Grampians GI (582 ha) – samanimelise mäe järgi nime saanud piirkonna veiniaedade ilma mõjutavad Lõuna-Jäämerelt puhuvad jahedamad tuuled ning paiknemine kuni 1200 meetrit merepinnast. Pinnas on kiviselt vaene ja marjade väljaküpsemise aeg pikk ning ühtlane, päeval on siin soe, öösel pisut jahedam. Seetõttu peetakse seda ala üheks perspektiivikamas Victoria veinipiirkonnaks. Marjasortidest on esikohal Shiraz, millest tehtud veine võrreldakse Austraalia ikoonveini Penfolds Grange´iga. Heledatest marjasortidest panustatakse enim Rieslingile.

Heathcote GI (1231 ha) on sarnaselt Bendigole kullapalavikuaegne punaveini piirkond, kus tehakse peamiselt nii sordi- kui ka seguveine Shiraz ja Cabernet Sauvignon marjasortidest. Päikeseküllased veiniaiad jäävad Austraalia Alpide nõlvadele kuni 600 meetri kõrgusele merepinnast ja seetõttu on ööd jahedad, mis loovad võimaluse teha hea arengupotentsiaaliga täidlaseid punaveine.

King Valley GI (1370 ha) – asub Austraalia Alpide piirkonnas ja on üks looduskauneimaid veinipiirkondi. Mitmekesise mikrokliimaga veiniaedade keskmine kõrgus merepinnast on üle 200 meetri. Tänu erinevatele klimaatilistele tingimustele saab teha seal vastavalt marjade kasvukohale nii kuivi ja kergeid vahuveine kui ka kangendatud punaveine. Tänu tugevale Itaalia kogukonnale kasvatatakse palju Itaalia päritolu sorte – Glera, Pinot Grigio, Trebbiano heledatest ja Sangiovese, Corvina ja Primitivo tumedatest. King Valley’s tehti esimesena „Austraalia Proseccot“.

Mornington Peninsula GI (792 ha) –Merlbourne´i linnast tunnise autosõidu kaugusele lõunasse jääv poolsaar on populaarseks sihtkohaks linnarahvale, kes sinna nädalalõpuks puhkama lähevad. Jahedam vahemereline kliima ja vulkaanilise tekkega aluspinnas loovad soodsad tingimused heledate Chardonnay, Pinot Gris ja Chardonnay marjasortide kasvatamiseks ja parimad punaveinid tehakse hinnatud Pinot Noir’ marjasordist.

Yarra Valley GI (2150ha) – Victoria piirkonna veinitööstuse häll asub Melbourne’i linnast idapool Yarra jõe kallastel. Victoria vanim ja üks Austraalia jahedaima kliimaga alasid kasvatab Chardonnay ja Pinot Noir marjasorte ning mitmekesisust lisavad Itaalia sordid Arneis ja Nebbiolo. Piirkond jagatakse veel madalamaks – Lower-Yarra ja kõrgemaks – Upper-Yarra sisealaks. Veiniaiad jäävad kuni 1300 meetri kõrgusele merepinnast Suure Veelahkmeaheliku mäestiku nõlvadele. Upper-Yarra vulkaanilise tekkega kivistel nõlvadel kasvatatakse rohkem heledaid sorte ja Pinot Noir marju. Lower-Yarra on settelise, liiva-savipinnasega ning keskendub rohkem tumedatele sortidele, iseenesest mõistetavalt ei puudu valikust Shiraz ja Cabernet Sauvignon.

Murray – Darling  (135 133 ha veiniaedu)

Suur põllumajanduspiirkond jääb Victoria ja New South Wales osariigi piiridesse, Murray ja Darlingi jõgede valgaladele. Selles piirkonnas on kogu Austraalia veiniaedadest ligi 60% ja on sinna alla kuuluva Riverlandiga suurim Austraalia viinamarjade kasvuala, kus kasvatatakse marju peamiselt taskukohaste ja lihtsate igapäevaste mahuveinide valmistamiseks. Kliima on soe ja jõe valgaladel paiknevad veiniaiad jäävad Murray ja Darlingi jõe kallastele nii New South Walesi kui ka Victoria piirkonnas. Kasvatatakse palju erinevaid sorte, peamisteks marjasortideks on Chardonnay (ca 22 000 ha), Shiraz (ca 39 900 ha) ja Cabernet Sauvignon (ca 25 000 ha). Veinide etiketil on South Eastern Australia geograafilise päritolu tähistus.

SOUTH AUSTRALIA (70 745 ha veiniaedu)

Peamine ja enim veini tootev viinamarjakasvatuse regioon Austraalias, mis toodab umbes 45% kogu Austraalia veini tootmismahust. Paljudes veiniaedades on viinapuud siiani originaaljuurel. Väikesed ja hinnatud GI marjakasvatuse alad jäävad Adelaide’i linna ümbrusesse ja Fleurieu poolsaarele, kus kasvatavad marju ja teevad veini paljud väikesed veinimajad, kuid samas kasvatavad või ostavad marju kokku ka suurtootjad. Esimesed viinapuud istutati juba 1830ndatel aastatel Adelaide linnast põhjapoole kõrgematele mäenõlvadele. Lõuna-Austraalia on üks kõige väiksema sademete hulgaga Austraalia piirkond ja viinapuude kastmine on hädavajalik. Osariik jaotatakse väiksemateks piirkondadeks, mis omakorda jagunevad 18 GI kasvualaks ja tuntuimad neist on:

Adelaide Hills GI (3050 ha) – Adelaide linnast ida poole jääva Mount Lofty nõlvadel asetsevad veiniaiad jäävad 300 – 700 meetri kõrgusele merepinnast jahedate meretuulte valdusesse. Päikeseline ja jahe piirkond sobib veidi enam heledatele marjasortidele ja seetõttu on Sauvignon Blanc ja Chardonnay enim kasutust leidnud veinivalmistamisel. Tumedatest sortidest hinnatakse Pinot Noir marju, aga ei puudu ka Austraalia rahvuslik esindussort Shiraz. Viimasel ajal on moodi läinud vahuveinide tegemine Chardonnay ja Pinot Noir sortidest, nende kvaliteet on kindlal tõusuteel.

Barossa Valley GI (11 221 ha) on Lõuna-Austraalia prestiižikam kasvuala, veiniaiad jäävad merepinnast kõrgemal asuvatele jahedatele Barossa oru nõlvade, sest kliima on kuiv ja kuum. Edukad  tulemused on saadud Rhône’i piirkonna marjade kasvatamisel – Shiraz (Syrah), Grenache Noir, Mourvèdre (Mataro), lisaks loomulikult Cabrenet Sauvignon. Heledatest sortidest kasvatatakse palju Chardonnay´d ja Sémilloni.

Clare Valley GI (4540 ha) –  Adelaide linnast mööda Mount Lofti mäenõlvu põhja poole liikudes jõuame ühe hinnatuima Rieslingi marjasordist tehtavate veinide kasvukohta Austraalias. Clare Valley veiniaiad jäävad kuni 600 meetrit merepinnast kõrgematele mäenõlvadele, kus on päevad päikeselised ja ööd jahedad. Kliima ja pinnas meenutab enim Ameerika Ühendriikide Washington State Columbia Valley piirkonda, mis on samuti hinnatud Rieslingi kasvukoht. Lisaks Rieslingist puuviljase iseloomuga valgele veinile, tehakse ka vürtsika karakteriga punast veini Shiraz sordist ning marjast punaveini Cabernet Sauvignonist.

Eden Valley GI (1875 ha)  – väike piirkond, mis jääb kuulsast ja kuumast Barossast ida poole, Mount Lofti kõrgematele mäenõlvadele Clare Valley naabrusesse. Peetakse üheks jahedaimaks Lõuna-Austraalia kasvualaks, veiniaiad kõrguvad kuni 800 meetrit merepinnast ja sobivad hästi heledate marjasortide kasvatamiseks. Enim leidub Rieslingi marjasorti, mille kasvamisel on seal pikad traditsioonid ja Chardonnayd ning Austraalia klassikalistest tumedatest Shiraz ja Cabernet Sauvignon marjasortidest tehakse erksaid ja marjaselt täidlaseid punaveine.

Langhorne Creek GI (5368 ha) – Fleurieu poolsaarel Aleksandria järve ääres asuv tasane ala on pika ajalooga põllumajanduspiirkond ja viinapuid kasvatavad seal juba viienda generatsiooni farmerid. Kuiva ja sooja kliimaga veiniaiad asuvad tasasel lauskmaal, mis sobivad tumedate marjade kasvatamiseks ja selle piirkonna superstaar on Cabernet Sauvignon, millest tehakse rikkalikult marjaseid hästijoodavaid veine. Tihti segatakse veinile juurde Malbeci ja Merlot’d. Austraaliale tüüpiliselt kasvatatakse ka Shiraz’ marju, millest tehakse kergemapoolseid, kirsiselt mündised elavaid punaveine.

McLaren Vale GI (6210 ha) – Adelaide linnas lõunas, St Vincenti lahe rannikul asuv üks vanimaid Lõuna-Austraalia piirkondi on tänapäeval kuulus oma maaliliste vaadete, väikeste butiik-restoran-veinikeldrite ja siidiselt marjaste punaveinide poolest. Kunagi tehti seal portveini stiilis kangendatud veine. Vahemereline kliima ja St Vincenti lahe ning Mount Lofti jahedad tuuled loovad viinamarjadele ideaalse pika küpsemiseperioodi. Populaarsemad on tumedad sordid ja selle piirkonna esindusmarjasordiks on Shiraz. Cabernet Sauvignonist tehtud punaveinid on pika arengupotentsiaaliga ja kaasaegseks poppstaariks on kujunemas Grenache Noir. Veinsõprade seas on järjest populaarsemad selle piirkonna GSM veinid, mis segatakse kokku Grenache Noir, Shiraz ja Mourvèdre sortidest.

Coonawarra GI (4957 ha) (aborigeeni keeles tõlgituna meeimetaja) on Austraalia kuulsaima terra rossa pinnasega hinnatud punaveini piirkond, mis jääb Victoria piiri äärde. Unikaalne punane pinnas laiub kõigest 1 km laiusel ja 12 km pikkusel maastikuribal. Selle piirkonna kuulsaimad veinid on Bordeaux’ võtmes valmistatud seguveinid Cabernet Sauvignon ja Merlot marjasortidest. Sealset mündiselt marjast Cabernet Sauvignoni, mis võttis juhtrolli üle 1950ndatel Shiraz’lt, peetakse üldse Austraalia parimaks.

Padthaway GI (3336 ha) – Limestone Coast on üldnimetus Victoria piiri ääres asuva Coonawarra ja Long Bay lahe vahele jäävale rannikualale. Padthaway (aborigeeni keelest tõlgituna hea vesi) on Limestone Coastil asuv väiksem kasvuala, millel on sarnaselt Coonawarra alaga terra rossa pinnas koos lubjakivi kihtidega. Marjasortidest rokivad klassikud – lubjakivise pinnasega põldudel leiab heledat Chardonnay sorti ja punakal terra rossa liivsavil kasvab Cabernet Sauvignon, piprase stiiliga punaveini tehakse Shiraz’st.

Wrattonbully GI (2485 ha) – Coonawarrast kriimuke põhjapool Victoria piiri ääres asuv noor kasvuala on sisuliselt Coonawarra terra rossa pinnase pikendus, aga kliima on veidi soojem kui Coonawarras. Marjasordid on samad, mis Coonawarras ja ka vein on oma stiililt sarnane. Keskmisest täidlasemat Burgundia stiilis valget veini tehakse Chardonnay marjadest. Kaasajal on tekkinud palju väiketootjaid, kes teevad esmaklassilisi veine.

WESTERN AUSTRALIA (8757 ha veiniaedu)

Viinamarju on kasvatatud Austraalia läänerannikul Perthi linna ümbrusesse jäävas piirkonnas juba 1829. aastast. Ametlikult on Western Australia vanim kasvuala Swan Valley.  Piirkonnal on kõrge maine kvaliteetveinide tootmisel ja enamjaolt teevad veini väiketootjad. Eristatakse üheksa väiksemat GI marjade kasvuala, millest enamus on väiksemad kui 500 ha. Olulisimad GI alad on veinipiirkonnad Margaret River ja Great Southern.  Kasvatatakse marjasorte, mis eelistavad veidi jahedamat kliimat – Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinot Noir, Shiraz ning Cabernet Sauvignon sortidest tehakse täidlaseid ja kvaliteetseid sordi- ja seguveine.

Great Southern GI (1950 ha) on Albany rannikulinnast sisemaa poole jääv sooja vahemerelise kliimaga ala. Sisemaa tasasel maastikul ja viljaka saviliivase pinnasega veiniaedades kasvatatakse Chardonnay ja Cabernet Sauvignon sorte, millest tehakse igapäevaseid rahvaveine. Iseloomukamad veinid tehakse jahedamates, rannikule lähemal asuvates veiniaedades, kus kasvavad sordid Riesling ja Shiraz. Viimaseid peetakse ühtlasi ka Great Southerni isikupärasemateks marjasortideks.

Margaret River GI (4874 ha) –  suurim ja läänepoolseim India ookeani rannikul paiknev marjakasvatuspiirkond, mis on ülejäänud Austraaliast eraldatud suurte metsamassiividega.

Tänapäeval maaliline koht liivarandade ja lopsakate rahvusparkidega. Vahemerelise kliimaga ala toodab suure osa Austraalia premium-veinidest. Palju väikseid marjakasvatajaid ja rohkem kui 150 veinitootjat. Tänu jahedatele ookeanituultele on viinamarjadel soe ja pikk küpsemisperiood. Heledaid sorte kasvatatakse rohkem ja Sauvignon Blanc, Chardonnay ja Sémillon on levinuimad, tehakse nii sordi- kui ka seguveine. Tumedatest on peamised sordid Cabernet Sauvignon ja Shiraz.

Pemberton GI (342 ha) – väike tugevate ookeanimõjutustega piirkond Austraalia kagunurgas on peidetud pärl Austraalia tippveinide nimekirjas. Kruusase pinnasega veiniaedaes kasvatatakse Burgundia päritolu sorte Chardonnay ja Pinot Noir, millest tehakse kõrge tasemega sordivene ning kvaliteetseid vahuveine. Seal piirkonnas kasvatatakse ka parimat Merlot marjasorti, millest tehakse stiilseid sordiveine kui segatakse kokku Cabrenet Sauvignoniga, et teha Bordeaux’ stiilis seguveine.

Swan District (722 ha) – Perthi rannikulinnast linnast kirde poole jäävat, Swani jõe kallastel asuvat vahemerelise kliimaga kasvuala peetakse üheks soojemaks piirkonnaks Austraalias. Aasta keskmine temperatuur on üle 24 oC ja veiniaedu mõjutab jahe meretuul, mida kohalikud kutsuvad Fremantle Doctor või Freo Doctor. Mitmekesine pinnas lubab teha palju erineva stiiliga veine. Setteliselt liivased-lubjakivised jõekaldad lubavad kasvatada Chenin Blanc ja Chardonnay marjasorte ja kõrgematel kaldanõlvadel, punaka savi-kruusase pinnasega veiniaedades kasvavad Shiraz ja Cabernet Sauvignon marjasordid. Ka on Swan Districtis pikad traditsioonid kangendatud veinide valmistamisel marjasortidest Pedro Ximénez ja Muscat.

TASMAANIA (1505 ha veiniaedu)

Tasmania on saar, mis jääb Austraalia rannikust 250 km lõuna poole ja on ühtlasi Austraalia lõunapoolseim osariik. Osariik on nime saanud hollandlasest maadeavastaja Abel Tasmani järgi, kes teatas esimesena saare leidmisest 24. novembril 1642. Tasman nimetas saare “Anthony van Diemeni maaks” oma sponsori Anthony van Diemeni järgi, kes oli Hollandi Ida-India Kompanii kuberner. Inglased lühendasid selle hiljem Van Diemeni maaks. 1856. aastal nimetati see ametlikult ümber saare avastaja auks Tasmaniaks. Tasmania põliselanike keeles on Tasmania nimeks Lutriwita. On tõendeid, et aborigeenid asustasid Tasmaniat juba 35 000 aastat tagasi. Tõusev meretase lahutas saare Austraalia mandrist ligi 10 000 aastat tagasi ja tänapäeval eraldab saart Austraaliast Bassi väin. Eurooplaste kaudu saarele jõudnud vägivald, tagakiusamine, sega-abielud ja nakkushaigused laastasid põliselanike arvu, sest neil puudus enamike haiguste vastu immuunsus. Ametlikult elas 1833. aastal saarel veel vaid 300 puhtaverelist pärismaalast ja Tasmania aborigeenid surid lõplikult välja 19. sajandi lõpus.

Kliima on Tasmanias vahemereline ja seetõttu viinamarjade kasvatamiseks soodne. Sademeid ca 500 mm aastas, ilm päikeseline, mereliselt jahe ning stabiilne, mis tagab viinamarjadele pika ja ühtlase küpsemisperioodi. Enamik viinamarjapõlde jäävad Tasmania ida- ja põhjapoolsele rannikule ja kõike seda arvestades on seal soodsad tingimused heledate marjasortide kasvatamisele. Levinuimad on Chardonnay, Riseling, Pinot Gris ja Sauvignon Blanc. Viimasest valmib erksa iseloomuga Uus-Meremaa stiilis valge vein. Tumedast sordist on olulisim Pinot Noir. Ligi 40% tehtavast veinist on kvaliteetne, traditsioonilisel meetodil tehtav vahuvein, mida saab Chardonnay ja Pinot Noir marjadest. Paraku on Tasmania väike ja veinitootmise maht olematu, küll aga on vein kvaliteetne ning seetõttu juuakse vein ära enamjaolt januste „ausside“ poolt.