Sõnaraamat

Agressiivne

- aroomid ja maitsed on veinis pealetükkivad ning ründavad ja pehmemaid aroome-maitseid varjutavad, tihti noorte punaveinide iseloomustamisel kasutatav väljend.

Alkohoolne

  – veini aroomis on tuntav glütseroolne, magusapoolne aroom, samuti on veini maitses tunda mõrkjat-magusat alkohoolset maitsenooti. Esineb üsna tihti Uue Maailma punaveinidel, mille marjad on küpsenud kuumemas päikeselises kliimas.

Aromaatne

 – veini aroom on lilleline, kuhu on lisandunud küpsete puuviljade/marjade aroomid, väljendit kasutatakse tihti Gewürztraminer ja Torrontes marjasordist valmistatud veinide puhul. 

Balansseeritud

 – ühtlane, tasakaalus happe ja puuviljasuse/marjasusega veinide iseloomustamisel kasutatav väljend

Bensiinine, petrooline

  – Riesling marjasordist valmistatud veinile omane aroom, mis tekib tavaliselt veini küpsedes. Austraalia kuumemate piirkondade 

Elav

  – tavaliselt kerge ja värske happesusega vein, mis on tasakaalus puuviljase/happese maitsega.

Elegantne

  – veini järelmaitse on ühtlane ja kestab pikka aega, vein on hea maitsesügavuse ning värskendava happesusega, tasakaalus. Piisavalt küps ja piisavalt värske.

Floraalne, parfüümne, lilleline

  – aromaatne, õitsevate lillede aroomiga vein, tavaliselt valgete veinide puhul.

Happeline

  – veinis on tunda elavat värsket, tsitruselist hapet, mis tagab veinile selgroo ja laiema maitseskaala.

Intensiivne

  – tugeva värvuse ning aroomi ja maitsega veinid.

Iseloom, karakter

  – väljendit kasutatakse veini üldise aroomi ja maitse kirjeldamisel, tavaliselt kas puuviljane, marjane, happene jne.

Järelmaitse

  – suhu jääv maitse peale veini alla neelamist, eristatakse lühikest ja pikka järelmaitset, pikk järelmaitse kestab üle 15-20 sekundi, ning saab väita et vein on maitserohke. Lühikese järelmaitsega veine alla 10 asekundi saab pidada õhukesteks.

Kirbe

 – veinis on palju vürtsi või ka hapet, mahlakat puuviljasust vähe.

Kompleksne

 – veini aroom ja maitse on mitmetahuline ja mitmekesine, aga alati tasakaalus.

Kontsentreeritud

 – struktuurse iseloomuga vein, tihti tugeva värviga, vürtsikas.

Korgine

 – vein on korgiveaga, tuntav kopituse ja hallituse lõhn veinikorgil ja samuti ka veinil, vein ei ole joodav ja on veaga. Keeratava  ja plastikkorgiga veinidel tekkida ei saa, esineb vaid puitkorgiga veinidel. Ostutšeki olemasolul saab veini poes ümber vahetada.

Küps

 – väljend vanemate ja madalama tanninsusega veinide kohta, vein on pudelis küpsenud ja omandanud üleküpsenud, moosiste puuviljade/marjade iseloomu.

Lame

 – vein on happevaene ja lühikese järelmaitsega.

Madeirane, oksüdeerunud

 – veaga vein, vein on olnud kokkupuutes õhuga juba enne pudeli avamist, tavaliselt tekib veini korgi kuivamisel, õhk pääseb pudelisse ning vein oksüdeerub. Tavaliselt on vein ka pruunika värvusega.

Mahlakas, lopsakas

 – vein, milles on tunda värsket mahla, kasutatakse veel ka väljendeid puuviljane ja marjane.

Mesine

 – väljend magusate dessertveinide puhul.

Mineraalne

 – elava lubjakiviselt soolaka aroomi ja iseloomuga vein.  Johtub pinnasest, kus marjad kasvavad, tuntuim ja kuulsaim näide Chablis külakese ümbrusest pärit  veinid Prantsusmaalt.

Pikantne

 – teravamaitseline või ka teravalõhnaline, tihti seondub veinis sialduva kõrge happesuse või tanniinsusega.

Robustne

 – lihtne,  veinid kus domineerivad esmased tugevamad aroomid-maitseted , vastand väljendile elegantne.

Rohune, ürdine

 – väljend noorte ja värskete happeliste valgete veinide puhul, mille aroomis-maitses on vihjeid värsketele ürtidele ja taimedele, maitsevarjund tuleb esile tihti Sauvignon Blanc marjasordist valmistatud veinide puhul.

Selgroog

 – vein on struktuurne, rühikas ja tavaliselt hea elava happesusega, mis pole agressiivne.

Sõnnikune, maalõhnane

 – laudalõhn, omane vanadele, pudelis laagerdunud, küpsenud veinidele.

Tammine

 – tammevaadis laagerdunud või ka kääritatud vein , kus on tuntav kerge magus vaniljene aroomi ja maitsenoot ning lisaks ka veel magusaid vürtse. Kehvema veini puhul on tunda puidust iseloomu, mis varjutab veini happesuse ja puuviljasuse ning saab väita, et vein pole tasakaalus. 

Tanniin

 – punaveini puhul parkhape, pärineb viinamarja kestadest ja seemnetest ning annab veinile suud kuivatava maitse.

Täidlane

 – tiheda konsistensiga vein, maitserohke, suud täitev, rammus vein, tavaliselt ka veidi alkohoolsem vein.

Veinijalad

 – veini visuaalsel hindamisel kasutatav väljend, veinipisarad, mis moodustuvad veini klaasis loksutades, mida aeglasemad ja tihedamad on veini jalad, seda alkohoolsem ja ka täidlasem on vein.

Võine, kreemine

 – väljendit kasutatakse veinide puhul, mis laagerduvad tammevaadis lühemat aega või siis osaliselt.  Tammisest parem vein, sest veinis on tavaliselt enam tsitruselist värskust. 

Õhuke

 – kerge, vesise konsistensiga vein, enamjaolt ka madalama alkoholi sisaldusega.

Õline

 – täidlasemad valged veinid, tavaliselt tammevaadis laagerdunud veinid, millel on tugev, tavaliselt veidi magusalt vürtsikas aroom ja maitse.

Ümar

 – pehme, sametise puuviljase/marjase iseloomu ja tasakaaluka happesusega veinid,  vt kompleksne.